Transcript Kaja Plado
Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava Kaja Plado Tartu Ülikool Nõustajatele Mida PEAB teadma? – – – Mida oleks VAJA teada? – Terminid, lihtsustatud õppekava koostamise vajadus ja üldalused, erinevused Rakendusmehhanismid (seadusandlus) Rahastamine Õppekava sisu Mida TAHAN teada, mis on lihtsalt huvitav? – Ajalugu, LÕKi koostamise protsess.... Terminid? Kellest räägitakse, kui räägitakse HEV lapsest? Kes on HEV laps? Kes on õpiraskustega (ÕR) laps? Kes on kerge intellektipuudega laps? Mis on nende ühistunnus? Kas on vaja.... .... Midagi teistmoodi teha? .... Vaja teistsuguseid õppe- ja ainekavasid? ..... Vaja teistsuguseid õppemaerjale? Kui laps ei saa... Kui laps ei saa õppida nii nagu õpetaja õpetab, siis tuleb õpetajal õppida õpetama nii nagu laps õpib Kui laps ei saa õppida nii nagu õpetaja õpetab, siis tuleb õpetajal Õppida õpetama nii, nagu laps õpib. Õpetamise mudelid (Holodnaja, 1997 järgi) Vaba mudel – arvestab lapse initsiatiivi Isiku mudel – eesmärgiks on lapse igakülgne arendamine, terviklik isiksus Arengumudel – õppetegevuse arendav korraldus Aktiviseeriv mudel – tunnetusliku huvi tekitamise vajadus Kujundav mudel – algoritmiline õpetus Psüühika ja kõne seos TAJU Situatiivne kõne Mälu Kõne kujutluste baasil Mõtlemine Kõne mõistete abil Psüühilise arengu erinevus võrreldes eakohase arenguga TAJU: äratundmise ja analüüsi tempo, tajuvälja ulatus, ebatäpsus, süsteemitus MÄLU: teabeüksuste maht operatiivmälus, meeldejätmise kiirus, kujutluste seostatus, mälulüngad,moonutused, meenutamise aeglus, süsteemitus Mälu areng kerge intellektipuudega lastel I-II kl mehhaaniline, 3-4 üksust III-V kl mälu maht kasvab (kuni 5 üksust), taastamine sõltub ülesande konkreetsusest VI-VII kl suudab säilitada teavet, kasutab esitatud seoseid, meeldejätmist soodustab variatiivsus VIII-IX kl areneb mälu mõtestatus, alles jääb loogiliste seoste piiratus, operatiivmälu üksused väikesemahulised Mõtlemine analüüsi süsteemitus sünteesi nõrkus võrdlemisoskuse puudujäägid kategooriate püsimatus rühmitamisel tunnuste vähesus Mõtlemise areng I-II kl juhtiv kaemuslik-praktiline mõtlemine, tegevuse verbaliseerimine minimaalne III-V kl juhtivaks muutub ja märgatavalt areneb kaemuslik-kujundiline mõtlemine VI-VII kl areneb rühmitamisoskus 2-3 tunnuse alusel, kujuneb verbaliseerimisoskus (abiga) VIII-IX kl juhtivaks jääb kaemuslik-kujundiline mõtlemine, kasvab verbaalse mõtlemise osakaal. Suunamisel suudab luua seoseid. Kõrgem närvitegevus Orienteerumisrefleksi nõrkus (suunata taju), Seoste kujunemise aeglus (töödelda teavet, toetada mälu), Erutus- ja pidurdusprotsesside laialivalguvus (suunata võrdlemist, anda valikuid), Kaitsepidurduse kiire levik (motivatsioon, vahelduv tegevus), Inertsus (aktiviserida, verbaliseerida, varieerida) Arendav õpetamine Reaalne arenguvald Potentsiaalne arenguvald (lähima arengu tsoon) Tuleviku arenguvald Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava rakendus PLÕK-i rakendatakse vahemikus PRÕK (IÕK) - TÕK PLÕK-i eesmärk on õpetada ja arendada kerge vaimupuudega õpilasi nende potentsiaalse arenguvalla piirides, st pedagoogiliste vahenditega vähendada esmaseid arengupuudeid ja ennetada teiseste puuete kujunemist – Iseseisvuse aste tõuseb, õpetaja roll väheneb Koostegevuses pedagoogiga Pedagoogi matkides Tegutsemine näidise järgi Suulise juhendi alusel Kirjaliku juhendi alusel Iseseisvalt Automatiseeritult Õpetamise põhitõed õpiraskustega laste õpetamisel: Mida madalam on lapse kognitiivne areng, seda rohkem sõltub ta edu/ebaedu õpetamise protsessist, õpetaja osalusest Alakõne!!! Iseseisev töö ei ole arendav Lihtsustatud (abiõppe) õppekava arendamine Kuni 1967.a. kasutusel tavaõppe ainekava (programmid), 4 õppeaasta materjali käsitlemiseks kulus 8 aastat 1967-1975. a. Üleminekukava 1979 1988 1998 Muutusi tingib: – – – Sotsiaalse tellimuse (haridusstrateegia) muutmine või täpsustamine Baasteaduste ja/või pedagoogika arenemine, metoodilise mõtte areng Haridussüsteemi reformimine (sh tunnijaotusplaanide muutumine) 1998.a. – esimene LÕK pärast taasiseseisvumist Määras: õppeaja, õpetamise/kasvatamise eesmärgid, kooliastmete nõuded ning peamine õppesisu ainete kaupa Koosnes: üldosa + ainekavad 2005.a. muutmisvajadus muutused haridussüsteemis vajadus kohandamiseks ja ühtlustamiseks RÕK-iga (2002. a RÕK-I järgi), seos muudetava RÕKiga ühtlustada õppekavade struktuur ja kasutatud terminoloogia. lisada valdkonnapädevused ning läbivad teemad integreerida ainete sisu (sh jõukohastada ajaloo ja loodusõpetuse õppimine) lisada valikained ühtlustada nädalakoormus (muutused tunnijaotusplaanis) Eesmärgid: ühtlustada LÕK`i struktuur ja terminoloogia põhikooli riikliku õppekavaga, et lihtsustada LÕK kasutamist tavakoolides, suurendada lähedasi aineid liites integratsiooni ning optimeerida õppekorraldust, muuta LÕK ainekavasid abiõppeõpilaste võimeid enam arvestavaks. LÕK uus versioon Määrus nr.182, 16.12.2010, jõustus 31.12.2010 § 1. määruse reguleerimisala ja ülesehitus § 2. õppekava kohaldamine § 3. põhikooli lõpetamine § 4. kooli õppekava koostamine § 5. individuaalne õppekava § 6. rakendussätted Mis jäi samaks, mis muutus? Kontsentriline ülesehitus Õpitulemused klassiti Loodusõpetus integreeritud aineks = geograafia ja loodusõpetus, osaliselt ka keemia-füüsika aluste teemasid. Senise keemia ja füüsika aluste aine sisu on jaotatud ainete vahel Inimeseõpetuses - senise elu- ja olustikuõpetuse ning ühiskonnaõpetuse teemad, keemia-füüsika aluste osast valdavalt kodukeemiaga seotud probleemid. Vähenenud on tööõpetuse tundide arv, Üldhariduslik tervik on suunatud IP laste elus iseseisvaks toimetulekuks vajalike teadmiste ja oskuste kujundamisele, st: kujundada oskus ja hoiak teha jõukohast tööd, luua valmisolek kutsealaseks täiendõppeks; soodustada psüühiliste protsesside ja isiksuse arengut eakohase normi suunas; kujundada sotsiaalse toimetuleku oskusi ja hoiakuid. Kooliastmed Varasemas versioonis kaks kooliastet, mis olid omakorda jaotatud kaheks etapiks: I kooliastme I etapp (1.-2. kl), II etapp (3.-5. kl), II kooliastme I etapp (6.-7. kl), II etapp (8.-9.kl). Uues versioonis on õppeprotsess jaotatud nelja perioodi, mille piirid langevad kokku varasemate etappide piiridega. Miks nii? Vastav jaotus tuleneb kerge intellektipuudega õpilaste * kognitiiivse arengu, * kõne ja * suhtlemise iseärasustest. Erinevus tuleneb kerge intellektipuudega lapse arengulistest iseärasustest ning tähistavad märgatavaid muutusi lapse arengus (kognitiivsed protsessid, isiksus, tunde- ja tahtevald, kõne Üldised printsiibid Võrdsed võimalused hariduse omandamiseks Lähtumine humanismi ja demokraatia põhimõtetest Kõigi õpilaste arengu toetamine/korrigeerimine Õpetamise/kasvatamise praktiline suunitlus Õpilaste aktiviseerimine ja õpitegevuse kujundamine Õppekava avatus Üldpõhimõtted Õpilaste individuaalsete iseärasuste arvestamine Õpilaste pidev aktiveerimine Õppetegevuse terviklikkus ehk tervikõpe Õpitegevuse struktureerimine Õppesisu konkretiseerimine, näitlikustamine ja materialiseerimine Teadmiste ja oskuste ülekanne Arengutaseme arvestamine ehk jõukohasus Tegevuse verbaliseerimine ehk saatmine kõnega Sotsiaalne motiveerimine LÕK taotleb üldpädevuste kujunemist õpipädevus tegevuspädevus väärtuspädevus enesemääratluspädevus Valdkonnapädevused looduspädevus sotsiaalne pädevus refleksiooni- ja interaktsioonipädevus kommunikatiivne pädevus tehnoloogiapädevus kultuuripädevus matemaatikapädevus Läbivad teemad inimene ning keskkond ja säästev areng; tööalane karjäär ja selle kujundamine; infotehnoloogia; meediaõpetus; turvalisus. LÕKi rakendus tavaõppes KOMPLITSEERITUD, sest Puuduvad HEV laste õppekirjandusele esitatavatele nõuetele vastavad õpikud, tööraamatud ja muu õppekirjandus; Tööõpetuse tundide keerukas korraldamine (vajaliku baasi puudumine või nappus) Puuduvad õppekava rakendusmaterjalid; õpetajate napp ettevalmistus senisest ERINEVAKS tööks intellektipuudega (ka õpiraskustega) lastega; Vähe on koolides õpetajat toetavaid spetsialiste; koolide rahalisest nappusest tingitud töökorraldus on sobimatu, tugisüsteemid on formaalsed. HEV laste töökorralduse 10 käsku Luua motiiv Õpetada osaoskuste kaupa, etapiviisiliselt Ennetada väsimust Aktiviseerida last, lülitada tegevusse kõne Aktiviseerida tunnetustegevust Kindlustada tööjuhiste mõistmine Rakendada individuaalse lähenemise põhimõtet Muuta tegevus jõukohaseks Anda positiivset kinnitust Kujundada oskused praktiliseks tegevuseks praktika jaoks