Transcript Õppekava 2011

Riiklik õppekava 2011
www.oppekava.ee
Doktorikooli seminar 14.03.2013
Õppekava 2011 üldstruktuur
• Kuni 1996:
programmid eraldi I – IV klassile ja V– XI(XII) klassile
(iga aine omaette brošüürina)
• Õppekavad 1996 ja 2002:
õppekavas kõik ained koos, I – XII klassile
• Õppekava 2011:
eraldi põhikooli õppekava (I – IX kl) ja gümnaasiumi
õppekava (X – XII kl).
Eellugu
• 2005. ja 2006. aastal koostatud õppekavad ei läinud
käiku
• 2008. a moodustati uued töörühmad, matemaatika
töörühm TÜ õppekava arendamise keskuse juurde
• Töörühma juht Sirje Pihlap, liikmed Hele Kiisel, Agu
Ojasoo, Allar Veelmaa, Mati Väljas, Tõnu Tõnso, Jüri
Afanasjev, Anu Palu, Lea Lepmann
• EMS kiri HTMi Ain Tõnissonile 15.05.2008:
• Matemaatika töörühma pöördumine Riigikogu
kultuurikomisjoni poole oktoober 2008
Olulisemaid üldisi muutusi 2011. aasta kavas
1) Esmakordselt gümnaasiumi matemaatikas kaks riiklikku
ainekava (kitsas 3+3+2 ja lai 5+5+4)
2) Suur tähelepanu on lõimingul (aine sees, ainete vahel,
läbivad teemad)
3) Suurem tähelepanu on ÕPPIMISE PROTSESSIL
(kujundav hindamine, üldpädevused, läbivad teemad)
4) Täpsemalt on matemaatika ainekavas esitatud IKT
kasutamine
4
Muutused matemaatika nädalatundide arvudes
1960 - 2011
I kooliaste
II kooliaste
III kooliaste
Gümnaa- Kokku
sium
1963
6+6+6
18
6+6+6
18
6+5+4,5
15,5
4+4,5
8,5 (X-XI)
60
1996
9 - 13
12 - 15
12 - 15
9
42 - 52
2002
10
13
13
9
45
2011
10
13
13
8 – 14
44 – 50
5
Matemaatikatundide arv Soomes
I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII kokku
3 3 4 4 4 3 3 3 3 3 2 1 36 lühike
4 4 3 41 pikk
Meil kitsas 44, lai 50
Kitsas ja lai matemaatika 2011 (Eesti)
1. Arvuhulgad, avaldised,
võrrandid, võrratused
2. Trigonomeetria
3. Vektor tasandil. Joone
võrrand
4. Tõenäosusteooria ja statistika
5. Funktsioonid I
6. Funktsioonid II
7. Tasandilised kujundid.
Integraal
8. Stereomeetria
1. Arvuhulgad, avaldised
2. Võrrandid, võrrandisüsteemid
3. Võrratused. Trigonomeetria I
4. Trigonomeetria II
5. Vektor tasandil. Joone võrrand
6. Tõenäosusteooria ja statistika
7. Funktsioonid I. Arvjadad
8. Funktsioonid II
9. Funktsiooni piirväärtus ja tuletis
10. Tuletise rakendused
11. Integraal. Planimeetria kordam
12. Geomeetria I
13. Geomeetria II
14. Matemaatika rakendused
reaalsete protsesside uurimisel
Valikkursused matemaatikas
( igaüks 35 tundi)
•
•
•
•
•
•
•
•
Loogika
Majandusmatemaatika elemendid
Arvuteooria elemendid I
Arvuteooria elemendid II
Diskreetse matemaatika elemendid I
Diskreetse matemaatika elemendid II
Planimeetria I (kolmnurk ja ring)
Planimeetria II (hulknurk ja ring)
Lühike ja pikk kursus Soomes
Lühike
Pikk
1. Matemaatika põhikursus*
1. Matemaatika põhikursus*
2. Probleemülesanded
2. Funktsioonid ja võrrandid I
3. Geomeetria
3. Funktsioonid ja võrrandid II
4. Matemaatilised mudelid
4. Geomeetria
5. Tõenäosusteooria, statistika*
5. Vektorid, analüütiline geomeetria
6. Majandusmatemaatika
6. Diferentsiaalarvutus I
7. Diferentsiaalarvutus II
8. Integraalarvutus
9. Tõenäosusteooria, statistika*
10. Diskreetne matemaatika
Sisumuutused matemaatika
ainekavas 2011
1) Mõned teemad on nihkunud põhikoolist gümnaasiumi
(lineaarvõrratus, murdvõrrand ja sellega lahenduvad
tekstülesanded, negatiivse astendajaga aste,
trigonomeetria).
2) Seetõttu mõned teemad põhikoolis nihkunud klass
ülespoole (protsentarvutus, ruutvõrrand).
3) Mitmeid teemasid on lihtsustatud (juuravaldised,
absoluutväärtusi sisaldavad võrrandid, kõik
transtsendentsed võrrandid)
4) Välja on jäetud (ka laiast kursusest) vastuväiteline
tõestus, matemaatiline induktsioon,
absoluutväärtusega võrratused, tüvipüramiid,
tüvikoonus
Sisumuutused matemaatika
ainekavas 2011
5) Integraal on taas tagasi (ka kitsas polünoomi
integreerimine, lihtsamad pindalad).
6) Ainekavasse on lisandunud analüütilist geomeetriat
(vektor ruumis, tasandi võrrand, sirge võrrand ruumis),
intervallmeetod võrratuste lahendamiseks,
liitfunktsioon ja selle tuletis, erinevad
arvusüsteemid, statistikast normaaljaotus
Mida ütlevad õppekava ja PGS
• Riigieksamite ettevalmistamisel lähtutakse gümnaasiumi
riiklikus õppekavas määratletud kõigile õpilastele
kohustuslikest õpitulemustest. Matemaatikas
valmistatakse ette kitsa matemaatika ja laia
matemaatika riigieksam ning gümnaasiumilõpetaja
valib ühe neist.
• Riigieksamite vormid ja aja kehtestab haridus- ja
teadusminister hiljemalt gümnaasiumi lõpueksamitele
eelneva õppeaasta 25. maiks.
• Riigieksam on sooritatud rahuldavalt, kui saavutatud on
vähemalt 50 protsenti maksimaalsest tulemusest.
Mida ütlevad õppekava ja PGS
•
Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb rahuldavalt
sooritada:
1) riigieksamid eesti keeles või gümnaasiumi riiklikus
õppekavas sätestatud juhtudel eesti keeles teise
keelena, matemaatikas ja võõrkeeles;
2) kooli õppekavas sätestatud õppesuunast tulenevat
ainevaldkonda või ainevaldkondi ning sotsiaal- ja
loodusvaldkonda hõlmav gümnaasiumi koolieksam;
3) õpilasuurimus või praktiline töö, välja arvatud kooli
lõpetamisel eksternina.
Riigieksamite korraldus Soomes
• Kooli lõpetamine ja riigieksamid on lahus.
• Alates 2007. aastast on kõigile kohustuslik vaid
emakeele eksam. Ülejäänud 3 riiklikku eksamit tuleb
valida järgneva nelja eksami seast: teine kodumaine
keel, võõrkeel, matemaatika, reaalained.
• Matemaatika pikka kursust õppijad peavad kindlasti
tegema matemaatika eksami (võivad ka lühikese
eksami). Lühikest kursust õppijad võivad valida kahe
variandi vahel: matemaatika või reaalained (usuõpetus,
kiriku ajalugu, psühholoogia, filosoofia, ajalugu, füüsika,
keemia, bioloogia, geograafia).
• näiteks 2004. aastal valis matemaatika eksami 75%
gümnaasiumi lõpetajatest (49% pika, 51% lühikese)
Matemaatikaeksamist Soomes
• Eksam on kirjalik, kestab 6 tundi ja toimub kogu riigis
samal ajal.
• Eksamitööd hindab kõigepealt aineõpetaja koolis,
seejärel vaadatakse eksamitöö üle ka üleriikliku
eksamikomisjoni poolt (Helsingi Ülikooli juures),
komisjon koostab ka eksamiülesanded.
• Eksamil on eraldi variant pika ja lühikese kursuse jaoks.
Ka tunnistusele märgitakse, millise kursuse eksamit
õpilane teinud on.
• Pikka kursust õppijad võivad teha ka lühikese kursuse
eksami.
• Tulemust hinnatakse 7-pallisel skaalal: 6(L), 5(E), 4(M),
3(C), 2(B), 1(A), 0(I).
• Eksamil tuleb 15st ülesandest lahendada 10, mille eest
võib maksimaalselt saada 60 punkti. Maksimaalse hinde
6 saab, kui on kogutud 42-60 punkti.
Meie uus eksam 2014???
•
•
•
•
Katsetöö mais 2012 X klassile - vaid kitsas kursus
Katsetöö mais 2013 XI klassile – kitsas ja lai kursus
Palju on veel küsitavat , sh eksami eesmärk
Üldsuse hirmud kõrge künnise (50%) osas
Milline on Teie arvamus?
•
•
•
•
•
Sisu ja selle diferentseerimine
- kõigile ühesugune eksam (kitsa kursuse sisuga)
- kitsale ja laiale täiesti erinev eksam
- esimene osa kõigile ühine (kitsa järgi) ja teine osa laia
kursuse jaoks (soovijatele)
Kas eksamil saab kasutada valemeid ?
Kas töö sisaldab ka valikülesandeid või on kõik
kohustuslikud ?
Milline peaks olema künnis (1%, 20%, 50%,…)?
Kas kontrollib kogu ainekava või antakse eelnevalt
mingi valik teemadest?
Kuidas siduda kõrgkooli sisseastumisega?
Täname tähelepanu eest!