Transcript 40 aastat matemaatika

Meenutusi matemaatikaõpetajate
päevadest läbi nelja aastakümne
Lea Lepmann
Tartu Ülikool
[email protected]
Eellugu
• Matemaatikaõpetajate päevad Viljandis 1929. aastal ja
Tartus 1930. aastal, korraldajaks Eesti Matemaatika
Õpetamise Komisjon eesotsas prof G. Rägoga.
Näiteid ettekannetest:
Gerhard Rägo. Matemaatilise mõtlemise üldine väärtus.
Jüri Nuut. Mida me nõuame ja mida me ei nõua matemaatilise
analüüsi algete õpetamiselt 4. ja 5. klassis.
Edgar Krahn. Milles avaldub keskkooli lõpetajate nõrkus
matemaatikas.
Istungite järgsete diskussioonide käigus võeti sõna 16 korda, 37
korda ja 25 korda. Põhiteemad: logaritmide käsitlemine,
funktsiooni defineerimine, võistluste korraldamine ja õpilaste
arvutamisoskus.
Eesti Loodusuurijate Seltsi täppisteaduste
sektsiooni konverentsid
• Eesti NSV I matemaatikute ja füüsikute teaduslik-pedagoogiline
konverents 1959. aastal Tartus.
• Sellele järgnes veel viis samalaadset konverentsi, neist viimane
toimus 1975. aastal.
• Koolimatemaatika küsimuste osakaal nendel konverentsidel oli
suhteliselt väike. Teemad: kas 1% = 0,01, Heroni valemi lühim
tuletuskäik jne.
• 1960ndate alguses TRÜ juures mõned matemaatika õpetamise
metoodika alased seminarid.
• 1972. a konverents Tartu Ülikool ja koolimatemaatika areng.
Meenutati olulisemaid tähiseid koolimatemaatika arenguteel,
tutvustati 1960ndatel aastatel alanud matemaatikaprogrammide
ulatuslikke ümberkorraldusi Eestis.
Vabariiklikud matemaatikaõpetajate päevad
• Edukalt kulgenud ja haridusminister F. Eiseni tunnustust
pälvinud 1972. a konverents ajendas algatama uut ettevõtmist
– matemaatikaõpetajate kokkusaamisi eri paigus üle
Eestimaa.
• Eestvedajaks TRÜ matemaatika õpetamise metoodika
kateedri juhataja dots Olaf Prinits.
• Tema juhtimisel toimusid I – XVI matemaatikaõpetajate
päevad.
• Järgnevate päevade korraldamise usaldas ta oma
kolleegidele.
Olaf Prinits, september 1974
Esimesed vabariiklikud
matemaatikaõpetajate päevad
• Toimusid 14. ja 15. detsembril 1974 C. R. Jakobsoni nimelises
Viljandi I Keskkoolis.
• Korraldustoimkond: direktor Evald Laprik, matemaatikaõpetajad
Endel Meidla, Jaak Tamm, Andres Haavasalu.
• Avaettekande pühendas O. Prinits R.G. Kallasele, kelle „Mõistliku
rehkendaja“ ilmumisest oli möödunud 100 aastat.
• Enamik ettekandeid pühendatud (kooli)matemaatika arendamisega
seotud persoonidele, sh Viljandimaalt pärinevatele
matemaatikutele (Juhan Kurrik, Jakob Tülk, Joosep Kapp,
Hermann Jaakson, Jaan Depman, Alma Ruubel, Boris
Henrichson).
• Uutest teemadest koolis – aksiomaatiline meetod (Karl Ariva) ja
matemaatiline loogika (Evi Mitt).
• O. Prinits pidas 3 ettekannet 15st.
Esimesed vabariiklikud
matemaatikaõpetajate päevad 1974
• E. Meidla tutvustas matemaatika õpetamist Viljandi I Keskkoolis,
(alates 1962. a seal ainult IX – XI klassid): viie kooli kohtumised,
koondvõistkonna treeninglaagrid, aritmeetika konkurss kõigile
õpilastele, täppisteaduste päev, sisseastumiseksamite tulemuste
analüüs, kooli tutvustavad üritused VII – VIII klassi õpilastele kord
kuus, stendid-seinalehed jne.
• Matemaatika eriklasside õpilaste ettekanded:
• Aarne Saluveer (9. kl) ruut- ja murdvõrratustest,
• Kalev Kase (10. kl) funktsiooni pidevusest,
• Kaido Kama (11. kl) kuldlõikest.
• ENSV Õpetajate Meeskoori kontsert, esinesViljandi I KK naiskoor,
kalmistul austati matemaatikaõpetajate Boris Henrichsoni ja
Helene Vilja mälestust.
I matemaatikaõpetajate päevad 1974
Õpilaste ettekannete traditsioon jätkus
• II matemaatikaõpetajate päevadel Tartus ja Tartumaal 1976
T. Mängel, Nõo KK X kl. Sümmeetria algebras.
• IV matemaatikaõpetajate päevadel Põlva-, Võru- ja
Valgamaal 1977
E. Jaakson, Võru I KK. Ringjoone pikkus ja pindala.
A. Rinken, Võru I KK. Seosed kolmnurga külgede ja nurkade
vahel.
Veel traditsioone, mis jätkusid
• Tervitus EKP rajooni- või linnakomitee või haridusosakonna juhtidelt,
hiljem EKP Keskkomitee või Haridusministeeriumi juhtivtöötajatelt.
•
•
•
•
•
•
V päevadel 1978 H. Roosvee, HM koolivalitsuse juhataja: Et matemaatika
õpetamine pole vajalikul tasemel, näitavad kevadise õppetöö tulemused:
vähene peastarvutamise oskus, ebakindel arvutusoskus, geomeetriateadmiste
süsteemitus, …
VII päevadel 1980 Kalju Luts, haridusministri asetäitja: NLKP hariduspoliitika
ja koolimatemaatika:
Matemaatikakursuse kaudu on vaja anda ka piisavalt oskusi majanduslike
arvutuste teostamiseks, õpetada elementaarseid analüüsivõtteid, anda hea
arvutamisoskus, aga mis eriti oluline – õpetada noori loogiliselt mõtlema.
Koolimatemaatika peab aitama õpetada noori töötama ja mõtlema.
VIII päevadel A. Aben, EKP KK sektorijuhataja: NLKP 26. kongress noorsoo
kommunistlikust kasvatusest
IX päevadel V. Rajangu, EKP KK osakonnajuhataja: ENSV haridussüsteemi
arenguperspektiive
X päevadel A. Tükk, haridusministri asetäitja:Hariduse aktuaalseid probleeme
Teatud mõttes ettevaatlikult käis IV, V ja VI
matemaatikaõpetajate päevadel haridusminister F. Eisen
Veel traditsioone, mis jätkusid
•
•
•
•
•
IV päevade avaistungil süüdati sigmakujulisele alusele paigutatud
küünlad ja päevad lõpetati küünalde üleandmisega järgmistele
korraldajatele.
Ettekanded korraldava paikkonna matemaatikaõpetajatelt,
tutvustamaks oma töid-tegemisi:
Vello Sillaste (Räpina KK,1977). Mõningaid võimalusi
matemaatikatundides vajalike diapositiivide valmistamiseks: nõuanded,
kuidas tavaliselt filmilindilt või röntgenifilmilt emulsioonikihti eemaldada
ja sirkli teravikuga teksti kirjutades diapositiive valmistada.
Enn Nurk (Vändra KK, 1978). Õpilaste aktiviseerimine matemaatika
tundides: iseseisev töö õpikuga, tööjuhendid, rühmatöö, õpilaste poolt
koostatud ülesanded.
H. Pulk (Uulu 8-kl kool, 1978). Matemaatilise teksti lugema
õpetamisest IV ja V klassis: valjusti, vaikselt, tööjuhendid, näidete
toomine. Matemaatilise teksti lugemise oskus tuleb selgeks õpetada
matemaatikatundides.
Kõrgkoolide õppejõudude ettekanded
•
Need ettekanded moodustavad suurima grupi:
• a) koolimatemaatika ajaloost (ca üks kolmandik kõigist);
• b) matemaatikast: mittekorrektsed ülesanded, nelja värvi
probleem, keskväärtusteoreemid, mitmekriteeriumilised
planeerimisülesanded jne;
• c) matemaatika didaktika alastel uurimustel põhinevad:
matemaatikaülesannete ja mõistete süsteem ning nende
omandatus, ülesannete keerukuse prognoosimine,
aksiomaatilise meetodi, tõenäosusteooria, taskuarvuti jne
käsitlemine koolis, õpetajate ettevalmistatus erinevate teemade
õpetamiseks);
• d) kirjandusel põhinevad teoreetilised ülevaated (matemaatika
õpetamisest Soomes, USAs, Prantsusmaal, õpetajate
ettevalmistamine välisriikides jne).
Õpetajate päevade toimumiskohad
•
I – Viljandi
II – Tartu ja Nõo
III – Kuressaare, Pihtla
IV – Põlva, Võru, Valga
V – Vändra ja Pärnu
VI – Rakvere, Väike-Maarja
VII – Tallinn ja Loksa
VIII –Viljandi, Suure-Jaani
IX – Türi, Väätsa
X – Haapsalu, Taebla
XI – Jõgeva, Põltsamaa
XII – Jõhvi, Toila
XIII – Rapla, Märjamaa
XIV – Kärdla
XV – Valga, Valka
XVI – Kadrina, Väike-Maarja
Mõningaid tunnusjooni viimasest
aastakümnest
• On säilinud järjepidevus ja kestavad traditsioonid, ka esinejate osas.
• Õpetaja Aavo Lind: Matemaatika õpetamisest X klassis (1977);
Mõnede geomeetriateoreemide tõestamisest vektorite abil (1984);
Intensiivtehnoloogiast ja süvendatud õpetamisest (1987); Kas
lahendada ülesannet (1995); Paarist Parksepa teoreemist ja
tõestamisest üldse (2005); Test ja anagrammid (2006); Leia huvitavat
ülesannetes ((2007).
• Paarist Parksepa teoreemist: Suurepärast hüpoteeside püstitamisele
viivat lähenemist õpetusele on saatmas mure: Kui aga ülesandes on
kategooriline nõue „Tõesta!“, siis loobutakse vaimsest pingutusest
üldse, sest see on faktiteadmistest loobunud suhtlejale juba päris liig.
… Kuna praegu on palgaredeli ülemistel pulkadel juristid, siis on õige
teha õpilastele selgeks, et parim ettevalmistus juristile on teoreemide
tõestamine.
Mõningaid tunnusjooni viimasest
aastakümnest
• Suurenenud on õpetajate ettekannete arv (82 ettekannet - 42%),
sh TÜ matemaatika didaktika õppetooli juures uurimistöö
kursusel osalenud õpetajad ja Tallinna Ülikooli projektis Meile
meeldib matemaatika (lühendatult MMM) osalenud õpetajad.
• Koolimatemaatika XXXII: Matemaatika mõju õpimotivatsioonile
ja edasiõppimisele pärast põhikooli
• Koolimatemaatika XXXIV: 5 MMM-projekti ettekannet
protsentide õpetamisest, ettevalmistamises osales 25 õpetajat.
Koolimatemaatika XXXV: 4 funktsioonide käsitlemisega seotud
ettekannet (15 õpetajalt).
• Lisaks veel palju õpetajate üksikettekandeid huvitavatel
teemadel.
Mõningaid tunnusjooni viimasest
aastakümnest
• Jätkuvalt on esitatud ülevaateid uutest didaktika-alastest
uurimustest. Viimastel aastatel ka magistri- või bakalaureusetöö
tulemusi tutvustatud (nt möödunud aastal 8).
• On lisandunud I – II kooliastme temaatika.
• Uus teemavaldkond – rahvusvahelised tasemeuuringud
alates 2005. aastast: TIMSS2003, PISA2006 ja PISA2009,
IPMA testide tulemuste analüüsid.
• Oluliselt laiem on infotehnoloogiaga seotud temaatika:
T-algebra, Wiris, GeoGebra, Microsoft Maths, Wolfram, projektid
Tiigrimatemaatika, Khan Academy, Robootika jne, interaktiivne
tahvel ja ajaveeb.
• Kõigi päevade ettekanded on ilmunud trükis kogumikes
Koolimatemaatika I - XL, alates 29. numbrist on need
kättesaadavad ka veebis aadressil/http://matdid.edu.ee
Esimese ja viimase kümnendi võrdlus
arvudes
Nr
Ettekandeid
kokku
Õpetajate
omi
Arvutiga
seotud
Ajalooga
seotud
Lehekülgi
kogumikus
(keskmine)
I– X
151
56 (37%)
9 (6%)
52 (34%)
47
XXXI –XL
197
82 (42%)
44 (22%)
8 (4%)
104
Mina ja juubilar
Lõppsõna
• Üritus on jõudnud kuldsesse keskikka. Selle nimel on vaeva
näinud väga paljud matemaatikaõpetajad eri paikadest, samuti
matemaatika didaktikud nii Tartust kui ka Tallinnast.
• On üks efektiivne koostöö vorm: TÜ – TLÜ - õpetajad. Kokku
saavad staažikate õpetajate töökogemuslikud soovitused ja
noorte õpetajate teoreetilised lähenemised. Didaktikutel
võimalus tutvustada oma uurimistulemusi ja pakkuda rakendusi.
• 40 aastaga on ilmunud ühtekokku üle 670 artikli matemaatika
õpetamise erinevatest valdkondadest.
• Tänu matemaatikaõpetajate päevadele on kasvanud meie
ühtsus- ja missioonitunne kooli matemaatikahariduse
korraldamisel.
Tänud kõigile kaasteelistele!
Jõudu ja põnevaid ideid selle vajaliku töö jätkamiseks!
Tänan tähelepanu eest!