Transcript LP-mudeli rakendamine Tartu Annelinna Gümnaasiumis

Koostöö parema õppekeskkonna
nimel - LP-mudeli rakendamine Tartu
Annelinna Gümnaasiumis
Veronika Kim
23.10.2014
LP-mudel – mis see on?
• Teaduspõhine LP-mudel (learning environment
and pedagogical analysis)
• Õppekeskkonna ja pedagoogilise analüüsi mudel
• Süsteemiteoreetiline analüüsimudel
• Mudeli väljatöötamisel lähtuti suurel määral
süsteemiteooriast ning õpilaste käitumise ja
õppeedukusega seotud tegureid käsitlevatest
uurimustest.
LP-mudel – mis see on?
• LP-mudel ei esita juhiseid selle kohta, mida tuleks
ette võtta probleemsetes olukordades, millega
õpetajad igapäevaselt kokku puutuvad.
• Selle mudeli eesmärk on välja selgitada tegurid, mis
koolis käitumis- ja õppimisprobleeme tekitavad,
mõjutavad ja probleemide püsimist soodustavad.
• Mudelit saab kasutada kooli õppekeskkonna
analüüsimiseks ja parandamiseks.
LP-mudel – mis see on?
• LP-projekt sai alguse Norras.
• Norras kasutatakse LP-mudelit 500, Taanis
kogunisti 800 koolis.
• Tartus sel õppeaastal kolmes pilootkoolis: Tartu
Annelinna gümnaasiumis, Tartu Hansa koolis ja
Tartu Kivilinna koolis. Kaasatud on umbes 200
õpetajat ja üle 2000 õpilase. Järgmisel õppeaastal
liitub veel kümme kooli-lasteaeda.
Projekti eesmärk
• Luua koolides soodne õppekeskkond, kus
õpilastele oleks tagatud eesmärgipärased
tingimused nii ainealaseks kui sotsiaalseks
arenguks.
• Kooli tasandil on LP-mudeli eesmärk luua
koostöökultuur, mida muuhulgas iseloomustaks
õpetajate omavaheline hea koostöö ning ühised
eesmärgid ja töötavad.
TULUKE
Tõenduspõhine uus lähenemine – uus
koolikultuur Eestis (TULUKE)
Kuidas see töötab?
• Koolis moodustatakse kõigist õpetajaist 7−8liikmelised grupid.
• Rühmadel on iga kuu kaks pooleteisetunnist
kokkusaamist kindlatel päevadel.
• Pidev ja süstemaatiline töö õpetajate
töörühmades tagab analüüside kvaliteedi ning
aitab õpetajatel erinevaid strateegiaid ning
meetmeid rakendada.
Kuidas see töötab?
•
•
•
•
•
Koosolekul esitab üks grupiliige (juhtumi omanik)
kolleegidele oma probleemi ja eesmärgi, milleni tahab
jõuda.
Seejärel asuvad grupiliikmed kordamööda küsimusi
esitama.
Üheskoos selgitatakse välja, millist täiendavat infot on vaja
koguda, ning leitakse tegurid, mis on probleemi seni
säilitanud.
Koos kavandatakse strateegia ja meetmed ning nende
rakendamine.
Juhtumi omanik peab 3−5 nädala jooksul püüdma infot
koguda, meetmeid rakendada.
Analüüsimudel
Analüüsiosa
Probleemi määratlemine ja sõnastamine
Eesmärkide sõnastamine
Info kogumine
Analüüs ja eneseanalüüs
Strateegiate ja meetmete osa
Strateegiate ja meetmete väljatöötamine
Valitud strateegiate rakendamine
Protsessi ja tulemuste hindamine
Strateegiate ja meetmete ümbervaatamine
Koos on lihtsam
• LP- mudeli puhul ei soovitata kasutada koolis
väljakujunenud meeskondi.
• Oluline on luua töörühmas hea koostööõhkkond.
• Kõik peavad saama avameelselt rääkida ning
olema ausad.
• Koos arutledes saab paremaid lahendusi.
Meie ootused
• Kooli õppekeskkonda ja õppeprotsessi
arendamine ja muutumine.
• Õpilaste käitumise, olukorda ja õpetulemuste
positiivne muutumine
• Õpetajate vahelise koostöö arendamine
Meie ootused
• Loodame, et meie õpetajate koostöö muutub
süsteemsemaks ja tõhusamaks.
• Loodame, et paremaks muutub ka õpetajate
omavaheline suhtlus.
• Loodame, et see projekt suurendab meie
õpetajate teadlikkust probleemse käitumise
põhjustest ning sellest, kuidas saab probleemset
käitumist ennetada ja vähendada.
Meie ootused
• Loodame, et meie kooli õpetajate ja õpilaste
vahelised suhted muutuvad paremaks.
• Loodame, e meie kollektiivis suureneb avatus
ja usaldus.
Kasutatud allikas
• Nordahl,T. (2005): Õppekeskkond ja
pedagoogiline analüüs. Analüüsimudeli
kirjeldus ja projektiraport. NOVA
Tänan tähelepanu eest!
Edu teile ja meile!