Transcript SIIN - Eesti Haridusfoorum

OECD rahvusvahelise õpetamise ja
õppimise uuringu (TALIS 2013)
mõningaid Eesti tulemusi
Krista Loogma
Ettekanne EHF seminaril „„ Sihiseadmisest
tegudeni“, 22.08.2014
OECD TALIS: Teaching and Learning International
Survey / Rahvusvaheline õppimise ja õpetamise
uuring: õpetajad, nende töö ja töökeskkond
• 2008 ja 2013
• Põhikooli viimase astme õpetajad, ligi 200 kooli a`200
õpetajat igast koolist on olnud Eesti valimis
• Selle vooru Eesti aruanne valmib Innove koordineerimisel
2014 lõpuks
• Kõik andmed on pärit allikast: TALIS 2013 Results: an
international perspective on teaching and learning, OECD
2014
Teemad
1. Õpetaja enesetõhusus ja tööga rahulolu kui olulised
professionaalsuse näitajad TALISs
2.
3.
4.
5.
Õpetamispraktikad ja pedagoogilised veendumused
Õpetajate koostöö ja tööaeg
Klassikliima/klassikeskkond: psühholoogiline, distsiplinaarne
Kokkuvõtteks / väljakutsed
Analüüsiraamistik: enesetõhusus ja rahulolu on olulised õpetaja
professionaalsuse näitajad (OECD TALIS 2008, 2013)
1
Professional
competence
-
-
Teacher pedagogical
beliefs
exchange and
coordination for
teaching
professional
collaboration
-
1. Õpetaja enesetõhusus ja tööga rahulolu kui
olulised professionaalsuse näitajad TALISs
Enesetõhusus: Eesti õpetajad hindavad oma enesetõhusust klassi juhtimisel
suhteliselt madalaks, kuigi on ühed parimad klassikorra hoidmisel
(%, üsna palju+palju)
Eesti
Soome
TALIS keskmine
*Enesetõhusus klassi juhtimisel
Talitsen segavat käitumist klassis
%
76,7
86,3
87,0
Teen oma ootused õpilaste käitumise suhtes selgeks
Tagan tunnireeglite järgimise õpilaste poolt
Rahustan maha õpilase, kes on segav või lärmakas
*Enesetõhusus õpetamisel
Töötan oma õpilaste jaoks välja head küsimused
Kasutan mitmekesiseid hindamisstrateegiaid
Pakun alternatiivseid selgitusi näiteks siis, kui
õpilased on segaduses
%
%
%
86,9
83,5
73,9
92,7
86,6
77,1
91,3
89,4
84,8
%
%
%
74,4
72,3
78,6
90,1
64,2
76,9
87,4
81,9
92,0
Rakendan tunnis alternatiivseid õpetamisstrateegiaid! %
59,8
68,2
77,4
*Enesetõhusus õpilaste juhendamisel ja
motiveerimisel
Panen õpilased uskuma, et nad võivad koolitöid hästi
sooritada
%
81,3
86,6
85,8
Aitan õpilasi, et nad väärtustaksid õppimist
%
86,0
77,3
80,7
Motiveerin õpilasi, kellel on vähe huvi koolitööde
vastu
%
75,0
60,4
70,0
Aitan õpilastel kriitiliselt mõelda
%
74,8
72,8
80,3
Millest enesetõhusus sõltub?
Suurendab enesetõhusust
Kahandab enesetõhusust
Õpetajate koostöö
Meesõpetajate enesetõhusus on oluliselt
madalam
Tagasiside õpilaste käitumise ja klassi
haldamise kohta
Konstruktivistlikud uskumused
Ühised erinevate klasside ja
vanusegruppide ülesed tegevused
Osalemine koostöises professionaalses
õppimises
Eesti õpetajad on rahul oma tööga üldiselt ja ka oma kooliga,
kuid väga rahulolematud õpetajaameti staatusega meie
ühiskonnas
Eesti
Soome
TALIS
keskmine
Õpetajaameti eelised on selgelt kaalukamad
puudustest
%
69,3
95,3
77,4
Kui ma saaksin uuesti otsustada, valiksin
ikkagi õpetaja töö/ameti
%
70,3
85,3
77,6
Kahetsen, et otsustasin saada õpetajaks
%
10,2
5,0
9,5
Ma mõtlen, et kas oleks olnud parem valida
mõni teine amet
%
37,0
27,5
31,6
Leian, et õpetaja amet on ühiskonnas
väärtustatud
Vahetaksin võimaluse korral kooli
Naudin töötamist selles koolis
%
13,7
58,6
30,9
%
%
15,7
80,7
16,2
90,8
21,2
89,7
Soovitaksin oma kooli kui head kohta
töötamiseks
Olen rahul oma töötulemustega selles koolis
%
79,9
87,5
84,0
%
88,6
95,0
92,6
Üldiselt olen oma tööga rahul
%
90,0
91,0
91,2
Meie koolides valitseb arusaam, et õpetajaamet pole ühiskonnas
au sees.
Vaid 14% meie õpetajatest ja 12% direktoritest tunneb, et
õpetajaamet on ühiskonnas väärtustatud, kuid 86/88% arvab
pigem vastupidist
„Leian, et õpetajaamet on ühiskonnas väärtustatud“ , % (täiesti
nõustun+nõustun)
Õpetajad
Koolijuhid
Eesti
14
12
TALIS keskmine
31
44
Õpetajate hinnangud õpetajaameti ühiskondliku tunnustamise kohta
(„Leian, et õpetaja amet on ühiskonnas väärtustatud“, %) (OECD TALIS, 2014)
Malaysia
Singapore
Korea
Abu Dhabi (United Arab Emirates)
Finland
Mexico
Alberta (Canada)
Flanders (Belgium)
Netherlands
Australia
England (United Kingdom)
Romania
Israel
Chile
Average
Norway
Japan
Latvia
Serbia
Bulgaria
Denmark
Poland
Iceland
Estonia
Brazil
Italy
Czech Republic
Portugal
Croatia
Spain
Sweden
France
Slovak Republic
Strongly agree
Agree
Disagree
Strongly disagree
0
10
20
30
40
50
60
Percentage of teachers
70
80
90
100
Millest rahulolu sõltub?
Suurendab rahulolu
Vähendab rahulolu
Akadeemiliselt andekate laste suur osakaal (üle
10%)
Õpiraskustega õpilaste suur osakaal klassis (üle
10%)
Käitumisraskustega laste suur osakaal klassis
(üle 10%)
Õpetajate ja õpilaste head suhted
Osalemine mentorluses, tunnivaatlustes,
juhendamises kui osa kooli töökorraldusest
Tagasiside õpilaste küsitlustest
Tagasiside, mis järgnes õpilaste testitulemuste
analüüsile
Tagasiside õpilaste käitumise ja klassi haldamise
kohta
Tagasiside õpetamisalaste teadmiste ja
arusaamade kohta
Õpetamine meeskonnana samas klassis
Osalemine koostöises professionaalses
õppimises
Koolipere võimalus osaleda kooli kohta käivate
otsuste tegemisel
Tunnustus ja tagasiside peamiselt
administratiivsete nõudmiste pärast
2. Õpetamispraktikad ja pedagoogilised
veendumused
2. Õpetamispraktikad ja pedagoogilised veendumused
• TALIS kontseptsioon eeldab, et aktiviseerivad
õpetamispraktikad (õppija aktiivsus on keskne) ja
konstruktivistlikud pedagoogilised veendumused toetavad
elus hakkamasaamiseks/tuleviku probleemide lahendamiseks
vajalike oskuste ja pädevuste arengut/on osa uuenevast
õpikäsitusest
• Kolm praktikat või mida on TALIS uuringus on käsitletud kui
aktiviseerivad praktikaid:
1. Õpilased töötavad väikestes rühmades, et lahendada ühiselt
probleem või ülesanne
2. Õpilased töötavad projektide kallal, mille teostamiseks kulub
vähemalt üks nädal
3. õpilased kasutavad IKT vahendeid projektide või klassitöö
jaoks
Eesti õpetajad kasutavad aktiviseerivaid praktikaid suhteliselt vähe
(%, sageli + peaaegu kõikides tundides)
Aktiviseerivate õpetamispraktikate kasutamine TALIS riikides (OECD TALIS
2014):
1) töö väikestes gruppides, 2) IKT kasutamine, 3) projektitöö.
I tsoon: kumulatiivne kasutamise sagedus üle 150%
II tsoon: kumulatiivne kasutamise sagedus üle 100%
III tsoon: kumulatiivne kasutamise sagedus alla100%
100
Small
Groups
90
80
70
60
ICT
%50
40
30
Projects
longer than
1 week
20
0
Abu Dhabi (United Arab…
Mexico
Chile
Norway
Denmark
Australia
Alberta (Canada)
Brazil
England (United Kingdom)
Sweden
Malaysia
Average
Netherlands
Slovak Republic
Portugal
Romania
Bulgaria
Iceland
Spain
Poland
Italy
Latvia
Singapore
Czech Republic
France
Estonia
Flanders (Belgium)
Serbia
Israel
Korea
Finland
Croatia
Japan
10
Millest sõltub aktiviseerivate õpetamispraktikate kasutamine ?
*Tööd väikestes gruppides kasutatakse enam:
-humanitaarainete õpetajate ja suurema kogemusega õpetajate poolt
-juhul, kui klassikliimat hinnatakse heaks
Enesetäiendamine mõju ei avalda
*IKT kasutatakse enam suurema kogemusega õpetajate poolt;
-konverentsid, tunnivaatlused teistes koolides, uurimistöö mõjutavad positiivselt
-kasutatakse enam klassides, kus on enam võõrkeelt kõnelevaid, erivajadustega
ja andekaid õpilasi ja kus on parem klassikliima
*Projektitööd kasutavad teistest oluliselt vähem matemaatika ja humanitaaria
õpetajad ning õpetajad, kes tunnevad, et neil on parem ettevalmistus oma aine
pedagoogikas (didaktikas)
-tunnivaatlused teistes koolides mõjutavad positiivselt projektitöö rakendamist
-klassi suurus mõjub positiivselt/õpilaste arvu suurenedes klassis kasvab
projektitöö rakendamise tõenäosus
Hindamispraktikad
%, õpetajate osakaal, kes kasutavad sageli+alati
Eesti
Soome
Ma arendan välja ja viin ellu oma
56,1
hindamisviisi
Ma rakendan standardiseeritud teste 32,2
66,2
TALIS
keskmine
67,9
28,0
38,2
Õpilased vastavad klassi ees üksikult 23,2
10,8
48,9
Lisaks hinnetele annan ma õpilaste
töö kohta kirjalikku tagasisidet
34,4
25,2
54,5
Ma lasen õpilastel endil oma arengut
29,0
hinnata
Ma jälgin õpilasi, kui nad lahendavad 83,5
konkreetseid ülesandeid, ja annan
neile kohe tagasisidet
27,2
76,1
38,1
79,7
Konstruktivistlikud pedagoogilised veendumused
Eesti õpetajate konstruktivistlikud pedagoogilised veendumused on aktiviseerivate
praktikatega suhteliselt nõrgalt seotud, sh ei ole seotud IKT kasutamisega
3. Õpetajate koostöö ja tööaeg
3. Õpetajate koostöö
(Eesti õpetajate osakaal, kes väitsid, et nad EI OLE neid tegevusi teinud)
Igapäevane teabevahetus ja töö
koordineerimine
Professionaalne koostöö
Eesti õpetajate professionaalset koostööd soodustavad kõik enesetäiendamise viisid,
kõige enam aga mentorlus, uurimistööd ja vaatlusvisiidid
Õpetajate koostöö: õpetajate osakaal, kes pole kunagi (OECD TALIS 2014):
arutanud õpilaste arengut, vahetanud
õpimaterjale, käinud konverentsidel
Spain
Iceland
France
Brazil
Flanders (Belgium)
Portugal
Finland
Croatia
Italy
Israel
Sweden
Mexico
Chile
Alberta (Canada)
Norway
Denmark
Average
Australia
Malaysia
Czech Republic
Bulgaria
Estonia
Netherlands
Serbia
Slovak Republic
Abu Dhabi (United
Arab Emirates)
Singapore
England (United
Kingdom)
Poland
Romania
Latvia
Japan
Korea
teinud tunnivaatlust, õpetanud meeskonnas, klassiülest koostööd, ühist
enesearendust
Spain
Iceland
France
Brazil
Flanders (Belgium)
Portugal
Finland
Croatia
Italy
Israel
Sweden
Mexico
Chile
Alberta (Canada)
Norway
Denmark
Average
Australia
Malaysia
Czech Republic
Bulgaria
Estonia
Netherlands
Serbia
Slovak Republic
Abu Dhabi (United Arab
Emirates)
Singapore
England (United
Kingdom)
Poland
Romania
Latvia
Japan
Korea
Õpetajate tööaja struktuur tüüpilisel nädalal, 60 minutilistes tundides
Eesti
Läti
Soome
Inglismaa
TALIS keskmine
Tööaeg kokku
36,1
Mitu tundi kulus Teil õpetamisele kokku teie 20,9
viimasel tavalisel koolinädalal tegelik õpetamisele
kulunud aeg)
Tundide planeerimine või ettevalmistamine koolis 6,9
või väljaspool kooli
36,1
19,2
31,6
20,6
45,9
19,6
38,3
19,3
6,4
4,8
7,8
7,1
Meeskonnatöö ja arutelud kolleegidega koolis
1,9
2,3
1,9
3,3
2,9
Õpilastööde hindamine ja parandamine
4,3
4,6
3,1
6,1
4,9
Õpilaste nõustamine (sisaldab järelevalvet õpilaste 2,1
tööde
üle,
virtuaalset
nõustamist,
karjäärinõustamist ja käitumisraskustega õpilaste
nõustamist)
Osalemine kooli juhtimises
0,8
Üldine administratiivtöö (sisaldab suhtlemist, 2,3
paberitööd ja teisi kontoritööga seotud ülesandeid,
mida Te võtate ette oma õpetajatöö raames)
3,2
1
1,7
2,2
1,0
2,4
0,4
1,3
2,2
4
1,6
2,9
Suhtlemine ja koostöö vanemate või hooldajatega
1,3
1,5
1,2
1,6
1,6
Osalemine õppekavavälistes tegevustes (sh sport ja 1,9
kultuurilised tegevused pärast kooli)
2,1
0,6
2,2
2,1
Muud ülesanded
1,4
1
2,3
2,0
1,5
4. Klassikliima: psühholoogiline ja
distsiplinaarne kliima
Klassikliima/psühholoogiline keskkond
Distsiplinaarne kliima klassis (mõõdeti tunniaja jaotuse alusel)
Tunniaja jaotus kolme tegevuse vahel:
• Administratiivsed ülesanded
• Korra hoidmine
• Tegelik aeg õpetamisele ja õppimisele
Eesti õpetajad on ühed tublimad õppetunni aja tõhusal
kasutamisel, kulutades tunniajast:
6% - administratiivsetele tegevustele
9% - korra hoidmisele klassis
84% - õpetamisele ja õppimisele
Bulgaria
Latvia
Estonia
Denmark
Czech Republic
Croatia
Norway
Poland
Romania
Serbia
England (United Kingdom)
Sweden
Finland
Slovak Republic
Alberta (Canada)
Average
Italy
Japan
Australia
Spain
Flanders (Belgium)
Korea
Abu Dhabi (United Arab Emirates)
Israel
France
Portugal
Iceland
Mexico
Netherlands
Chile
Singapore
Malaysia
Brazil
Eesti õpetajate tunniaja kasutus on tõhus: tegelik aeg õppimisele ja
õpetamisele tunnis on suhteliselt suur (OECD TALIS 2014)
100%
90%
80%
Administrati
ve tasks
70%
60%
50%
40%
Keeping
order in the
classroom
30%
20%
10%
0%
Actual
teaching and
learning
Varieeruvus õpetajate praktikate, veendumuste ja koostöö näitajates sõltub valdavalt
õpetajate individuaalsetest näitajatest ning kõige vähem koolikeskkonna näitajatest
Hall-õpetaja individuaalsus; sinine-kool; must-riik (OECD TALIS 2014)
Kokkuvõtteks
• Eesti õpetajate enesetõhusus on TALIS riikide foonil pigem madal (alla
TALIS keskmise mitmete näitajate alusel).
• Enesetõhusust suurendavad erinevad koostöö viisid (professionaalne
koostöö, koostööga seotud enesearendus, koolisisene klassiülene
ühistegevus)
• Õpetajad on rahul oma tööga ja ka oma kooliga, kuid koolis (õpetajad ja
koolijuhid) ollakse äärmiselt rahulolematud õpetajaameti staatusega meie
ühiskonnas. Miks?
• Õpetajate rahulolu sõltub hindamisest ja tagasisidest, klassi koosseisust ja
võimalusest osaleda otsustamises koolis
• Eesti õpetajad rakendavad suhteliselt tagasihoidlikult
aktiviseerivaid/õpilasekeskseid praktikaid. Miks?
• Õpetajate koostöö on suure potentsiaaliga ja oluline nii enesetõhususe kui
ka rahulolu seisukohalt. Samas teevad õpetajad suhteliselt vähe nn
kõrgetasemelist professionaalset koostööd (vastastikused tunnikülastused,
mentorlus, klassideülesed ühistegevused jms. ning osalevad vähe
koostöistes enesetäiendustegevustes, mille mõju on suurem
(vaatlused/vaatluskülastused, uuringud, professionaalne)
Väljakutsed
• Õpetajaameti ühiskondlik staatus. Kuigi õpetajad on pigem rahul oma
tööga ja kooliga, kus nad töötavad, on nii õpetajatel kui ka koolijuhtidel
arusaam, et ühiskonnas ei peeta seda ametiti auväärseks. Miks? Millised
on õpetajaameti professionaliseerumise/kõrgelt tunnustatud elukutseks
kujunemise väljavaated?
• Koostöö ja koostöiste enesearendustegevuste toetamine on suure
arendusliku potentsiaaliga ja oluline nii enesetõhususe kui ka rahulolu
seisukohalt, samas kindlasti ressursimahukam
• Aktiviseerivate praktikate kasutamine. Pole päris selge, miks õpetajad
kasutavad suhteliselt vähe aktiviseerivaid praktikaid, kuigi nad on
veendunud, et õpilasi peaks pigem ise mõtlema õpetama kui
(valmis)teadmisi edastama
• Käitumis- ja õpiraskustega õpilastega toimetulek. Nende kõrge osakaal
klassis on suur väljakutse nii õpetajale kui koolile
Küsimused?
Tänan!