Transcript Kooliõppekavast

Kooliõppekavast
Signe Granström
Üldharidusosakonna
Õppekavatalituse
peaekspert
Üleminek uuele
õppekavale
• 2011/2012 õppeaasta 1., 4., 7. klassid
• 2012/2013 õppeaasta 2., 5., 8. klassid, LÕK
täiel määral
• 2013/2014 õppeaasta 3., 6., 9. klassid,
gümnaasium (gümnaasiumi
eksamitesüsteem rakendub 2014. a
kevadel)
Ülemineku perioodil:
• ei pruugi teoreetiliselt enne sept 2013 pakkuda kolme
õppesuunda. Küll aga peaks õpetus arvestama uutest
lõpetamise tingimustest tulenevaid vajadusi. Nt peaksid 10.
kl õpilased mõtlema kas kitsas või lai matemaatika
• sept 2011 võib koolis kehtima jääda kaks tunnijaotusplaani.
1., 4. ja 7. klasside osas tuleb lähtuda uuest RÕKist. Teiste
klasside puhul võib aluseks olla vana RÕK
• 34->32 9. klass. Võimalik mure, kui 9. klassi 34-tunnine
nädalakoormus koosneb eranditult 2002. aasta RÕKis
esitatud kohustuslikest õppeainetest (ehk kui vaba
tunniressurss on juba kahel varasemal õppeaastal ära
kasutatud)
Õppekava lähteülesanne
Koolist väljalangevuse vähendamine ja
hariduslike erivajadustega (sh andekate)
laste arengu tõhusam toetamine;
Turvalise koolikeskkonna saavutamine;
Kompetentsuse suurendamine täppis- ja
loodusteaduste ning tehnika/tehnoloogia
valdkondades ja huvi kasvatamine õpingute
jätkamise vastu nendel aladel;
Õppekava lähteülesanne
Eetiliste, vastutustundlike ja aktiivsete
kodanikuühiskonna liikmete kujunemise
toetamine;
Eesti keelest erineva emakeele ja
kultuuritaustaga õpilaste tõhusam
toetamine;
Infotehnoloogiliste võimaluste kasutamine
õppetöös.
Õppekava arendustöö
prioriteedid
 Õpitulemuste ebaselgus, ebapiisav vastavus
eesmärgistusele ja kasutatavale ajaressursile,
millest johtub õpilaste ülekoormatus ja
ebaefektiivsus;
 Õppekava üldosa, läbivate teemade ning
ainekavade vähene kooskõla ning erinevate
ainekavade vähene lõimitus ainevaldkondadeks;
 Õigusaktide ja teiste normdokumentide teksti
vähene kommunikatiivsus ning õppekava seletavate
ja juhiseid andvate materjalide puudus.
Õpitulemuste ebaselgus, ebapiisav
vastavus eesmärgistusele ja
kasutatavale ajaressursile






Ainevaldkondlikud lähteülesanded;
Õpitulemuste täpsem lahtiseletamine;
Huvihariduse arvestamine õppetöö osana;
Terviklik lähenemine;
Õpikeskkond on KÕIK koolis olev ja toimuv!
Ei ole tähtsamaid ja vähemtähtsamaid
tegevusi!
Õppekava üldosa vähene lõimitus
ainevaldkondade ja läbivate
teemadega
 Üldosa ON ülimuslik ja sellega tutvumisest
oleks mõistlik alustada;
 Üldosa on KÕIGILE ainevaldkondadele ühtviisi
oluline ja kohustuslik;
 Lõiming ainevaldkonna sees, ainevaldkondade
vahel ja ümbritseva maailmaga;
 Õpetada vaid seda, mida on võimalik kasutada
mitmel erineval moel ja erinevates
kontekstides.
Õppekava rakendamine –
teavitamine ja koolitus
•Aineraamatud jm materjalid www.oppekava.ee ja
www.ut.ee/curriculum
•Info õppekavadest www.hm.ee
•Artikklid Õpetajate Lehes
•Teabepäevad
•ESF avatud taotlusvoor koolituste läbiviimiseks – 1,2
milj. eurot
•TÜ ja TLÜ temaatilised koolitused
Valige koolitusi, mis annavad sisulise tulemuse mitte
aitavad kokku panna paberit!
Õppekava rakendamine –
materjalid plaanis
• valdkonnaraamatud gümnaasiumis 2012. a algus
• õpiraskustega lastega tegelemise materjalid
• ESF TeaMe raames õpikud, õpilase töömaterjalid,
õpetajaraamat gümnaasiumi loodusainete kursustele
• loovtööd, praktiline töö ja uurimistööd
• ESF ÕKVA – käsiraamat „Õppe- ja kasvatustegevuse
analüüsimine ja hindamine“
• kujundav hindamine (TÜ) ning üldpädevuste (TLÜ) ja
läbivate teemade hindamisvahendid (TÜ)
• kooli õppekava
Õppekava rakendamine –
füüsiline õpikeskkond
• 2010. a ~2,5 milj eurot loodusainete,
matemaatika ja tehnoloogia õpikeskkonna
parandamiseks.
• 2011. a suurendati õppevahendite toetust
vrd 2010 - kasvas põhikooli toetus õpilase
kohta 20% ja ka gümnaasiumi toetus viidi
samale tasemele põhikooliga, kogu kasv
võrreldes eelmise aastaga on 37,6% ehk
~2,2 milj eurot
Kooli roll on nii hariv kui ka kasvatav.
Põhikooli ülesanne:
• on aidata kaasa õpilase kasvamisele
loovaks, mitmekülgseks isiksuseks, kes
suudab ennast täisväärtuslikult teostada
erinevates rollides, ning valida oma huvide
ja võimete kohast õpiteed.
• on luua õpilasele eakohane, turvaline,
positiivselt mõjuv ja arendav
õppekeskkond.
Gümnaasiumi ülesanne:
• on noore ettevalmistamine oma eesmärke
teadvustava ja saavutada oskava isiksusena
erinevates eluvaldkondades.
• õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus, et
õpilased leiaksid endale huvi- ja
võimetekohase tegevusvaldkonna, millega
siduda oma edasine haridustee.
Kooliõppekavast
1.
2.
3.
Koolil ei pea olema üle ühe õppekava. Ka siis, kui koolis on
kasutusel PRÕK ja GRÕK. Ka siis, kui osa õpilasi õpib LÕK järgi.
Samas on aktsepteeritav, kui põhikoolile ja gümnaasiumile tehakse
eraldi õppekava või kui eraldi õppekava puudutab LÕK järgi õppijate
klassi. (vt PGS §17 lg 1)
Kui kool juhindub töös mitmest riiklikust õppekavast, siis peab
õppekava täitma kõigi vaadeldavate õppekavade nõudeid. Nt
GRÕK ja PRÕK erinevad mõneti, kui kool kasutab mõlemat, siis
peavad mõlemast tulenevad nõuded olema kajastatud.
RÕK toob nõuded kooli õppekavale, missugused
küsimused/teemad kajastust peavad leidma, aga RÕK ei sätesta
õppekava vormi või struktuuri. Seega võivad küsimused/teemad
olla esitatud teises järjekorras, samuti võib olla küsimusi/teemasid
koondatud mitu küsimust/teemat ühe pealkirja alla jne
Mida meile meeldiks
näha kooliõppekavas
1. Valida kooliõppekavale vorm ja sisu, mis
kooliga seotud kogukonda kõige paremini
kõnetab
2. Esitada õppekavad põhikoolile ja
gümnaasiumile eraldi
3. Esitada õppekava osaliselt kooliastmeti, sest
nii on kindla vanusega õpilaste kohta puutuv
kompaktselt koos
4. Kooli õppekava võiks viidata, kus mingi
RÕKs nõutud punkt kajastust leiab
5. Eesmärgiks ei peaks olema RÕK
kopeerimine, pigem missuguseid samme
astutakse eesmärkide elluviimiseks
Kuidas siis ikkagi?
1. Alustada täiesti uue õppekava
tegemist
–Uued riiklikud õppekavad ei eelda
täiesti sisult uusi kooli õppekavasid
–Eeldades suurt tööressurssi, on oht
muutuda formaalseks
Mõistlik siis, kui eelmine kooli
õppekava ei sobi koolile endale
Kuidas siis ikkagi?
2. Kopeerida riiklik õppekava või mõne teise kooli
õppekava (sest kõik targad mõtted juba sees)
– Tagab peaaegu kindlalt, et taotlused jäävad
formaalseteks loosungiteks, odav aga
mõttetu
– Pole kasu ei koolile ega riigile, kooli õppekava
tegemise motivatsioon peaks olema kasu
koolile mitte hirm
Ärgem nii tehkem
3. Jätkata enda kooli õppekava
arendamist
–Tegutseda küsimustes, mis
tunduvad kõige aktuaalsemad
–Eeldab, et kooli ÕK arendamisse on
eelnevalt panustatud
Kõige mõistlikum käitumisviis
Tehke kooliõppekava arendusi laste
kasu pärast mitte sunduse või hirmu
pärast!
Võtke endale arendusega seotud
ülesanded!
Võtke endale jõukohased ülesanded!
Mõtet on pead kokku panna!
Edu ja jõudu!