Transcript Koolikorraldus ja kutseharidusega seotud seadusandlus

Koolikorraldus ja
kutseharidusega seotud
seadusandlus
Kalle Toom
Seadusandlus
Parimas usus kehtestatud õigusaktide (riiklikud
nõuded!) optimaalsus – saavutatav kvaliteedi
tõus ning selle saavutamiseks ja haldamiseks
kulutatav ressurss
–
–
–
–
–
2
Ühed teevad ideaalse töötaja kutsestandardi
Teised teevad selle alusel veel ideaalsema
õppekava
Kolmandad peavad selleks ideaaliks vahendid
leidma (aga ei leia)
Neljandad peavad selle ideaali ellu viima (hoolimata
puudulikest vahenditest)
Viiendad peavad selle ideaali järgi õppima, aga …
18-4-2013
Seadusandluse hierarhia
3
18-4-2013
Koolikorraldus

Koolikorraldus lähtub:
–
–
–

Koolikorraldusele seab sihid hariduspoliitika
(ühiskonna ootused):
–
–

kõigile võrdselt kättesaadav kvaliteetne haridus (see
tähendab ka võrdseid valikuid)
lõpetaja kui tubli kodanik, ühiskonna liige ja pereinimene
Koolikorraldusele seab eesmärgid õppekava, rõhutab:
–
–
–
4
seadusandlusest (riiklikud nõuded)
traditsioonidest / tavadest (nii on eluaeg tehtud)
mugavusest (nii on mulle [isiklikult] lihtsam)
õpilase arengut
õpiväljundite saavutamist
rakendumist tööturul ja tööandja rahulolu
18-4-2013
Haridusseadusest I
Hariduse tasemed:
– alusharidus
– põhiharidus (hariduse I tase, primary)
– keskharidus (hariduse II tase, secondary)
– kõrgharidus (hariduse III tase, tertiary)
– täiendusharidus*
Hariduse liigid:
– üldharidus
– kutseharidus
– huviharidus
5
18-4-2013
Haridusseadusest II
Koolitüübid
– koolieelsed lasteasutused
– põhikoolid ja gümnaasiumid*
– kutseõppeasutused*
– rakenduskõrgkoolid
– ülikoolid
– huvikoolid
– täienduskoolituse asutused
Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud
teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja
käitumisnormide süsteem, mida ühiskond
tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib
6
18-4-2013
Rakenduskõrgkooli seadusest
§ 151. Kutseõpe
 Rakenduskõrgkoolis võib rakenduskõrgharidusõppe õppekavadega samas õppekavagrupis
toimuda kutseõpe keskhariduse baasil
 Merehariduse omandamist võimaldavas,
sisekaitselises, riigikaitselises ja tervise õppesuunal õpet läbiviivas rakenduskõrgkoolis võib
toimuda kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis,
põhihariduse nõudeta kutseõpe, kutseõpe
põhihariduse baasil, kutsekeskharidusõpe ning
kutseõpe keskhariduse baasil
7
18-4-2013


8
Kutseõppe läbiviimise taotluse kooskõlastab
rakenduskõrgkool enne selle esitamist
ministeeriumiga, mille valitsemisalasse
rakenduskõrgkool kuulub
Kutseõppe rakendamisele rakenduskõrgkoolis
laienevad kutseõppeasutuse seaduse vastavat
kutseõppe õppekava ja kutseharidusstandardit
reguleerivad sätted (sh pedagoogide
kvalifikatsiooninõuded)
18-4-2013
Kutseõppeasutuse seaduse struktuur
1. Üldsätted
2. Kooli asutamine
3. Õppekorraldus
4. Kooli juhtimine ja struktuur
41. Kooli sisehindamine ja kooli nõustamine
sisehindamise küsimustes
5. Kooli liikmeskond
6. Kooli rahastamine ja eelarve
7. Riiklik järelevalve
8. Kooli ümberkorraldamine, munitsipaal- või
eraomandisse andmine ja tegevuse lõpetamine
9. Rakendussätted
9
18-4-2013
KÕS. Mõisted








10
Kutseõpe
Kutseõppeliigid
Koolituskoha baasmaksumus
Riiklik koolitustellimus
Sotsiaalpartner
Õppenädal
Õppeaasta
Õppekava nominaalkestus
18-4-2013
KÕS. Kooli ülesanne
Kooli ülesanne on luua õpilastele võimalused eluks
ja tööks vajalike teadmiste, oskuste ja eetiliste
tõekspidamiste omandamiseks kutsehariduses,
sealhulgas tööalases täiendus- ja ümberõppes,
arvestades ühiskonna, õppija ja tööturu vajadusi
11
18-4-2013
KÕS…
… Kutse- või erialade riiklikud õppekavad …
on VV kehtestatud ühtsete nõuete kogum põhi- ja
keskhariduse tasemel toimuvale kutse- ja erialasele
õppele …
… Kooli õppekava …
on vastava kutse- või erialaga seotud õpingute
alusdokument …
… Praktika …
Kool kindlustab õppijad praktikakohtadega, tagab
praktika toimumise õppekavas ettenähtud mahus ja
eesmärkide kohaselt, praktika koolipoolse
juhendamise ja praktika tulemusliku hindamise
12
18-4-2013
Õppekavasüsteem
13
18-4-2013
KÕS. Õppevormid



14
Õpe toimub koolipõhise või töökohapõhise
õppe (õpipoisiõppe) vormis
Koolipõhine õppevorm põhineb kutse-, eri- või
ametialasel ettevalmistusel, millest praktika
ettevõttes või asutuses ei ületa poolt
õppekava kutseõppe osa kogumahust
Töökohapõhine õppevorm põhineb kutse-, erija ametialasel ettevalmistusel, millest praktika
ettevõttes või asutuses moodustab vähemalt
kaks kolmandikku õppekava kutseõppe osa
kogumahust
18-4-2013
Töökohapõhine õppevorm









15
Kokkuleppelise nimega õpipoisikoolitus
Aluseks õppeleping õppija, kooli ja tööandja vahel
1/3 õppest koolis, erialane teoreetiline ja üldoskuste/
-teadmiste alane ettevalmistus
2/3 õppest ettevõttes, erialane põhi- ja eriõpe
Eraldi õppekavu ei ole (õppevormist sõltuvaid)
Individuaalne õppekava lähtudes õppija ja töökoha
spetsiifilistest vajadustest
Töökohtade hindamine (kas on võimalik täita
õppekava eesmärgid, ohutus tagatud jne)
2004-2005 pilootprojekt Phare 2002 all,
alates 2006 ESF m 1.1 projektina
Üldise õppevormina alates 2007. a sügisest
18-4-2013
KÕS. Täis- ja osakoormusega õpe


16
Täiskoormusega õppes täidab õpilane iga õppeaasta
lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe
mahust kumulatiivselt vähemalt 75 protsenti. Kooli
direktor võib nimetada õppekavad, mille alusel saab
toimuda ainult täiskoormusega õpe, ja õppekavad,
mille alusel toimuvale täiskoormusega õppele
esitatakse kõrgemad nõuded
Osakoormusega õppes täidab õpilane iga õppeaasta
lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe
mahust kumulatiivselt vähem kui 75 protsenti. Kooli
direktor võib kehtestada osakoormusega õppes
õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu
alampiiri
18-4-2013
KÕS. Veel …
§ 2’. Mõisted
–
–
Õppenädal on õppekavas määratud õppe mahu
arvestusühik. Üks õppenädal vastab 40 tunnile
õpilase õppeks kulutatud tööle
Õppekava nominaalkestuse arvestuse aluseks on
õppeaasta
§ 20. Õppeaasta
–
17
Õppeaasta kestus on vähemalt 40 õppenädalat.
Õppevaheaja kogukestus on vähemalt kaheksa
nädalat aastas
18-4-2013
KÕS. Viited teistele aktidele I
18
1. Õppematerjalide vastavuse kinnitamine (HTm m)
2. Kutseharidusstandard (VV m)
3. Kutse- või erialade riiklikud õppekavad (HTm m)
4. Õpilaste vastuvõtu kord (HTm m)
5. Kutseõppe ühtne hindamissüsteem (HTm m)
6. Erivajadustega isikute KÕA-es õppimine (HTm m)
7. Õpilaspileti väljaandmise kord (HTm m)
8. Õpingute jätkamise kord (kaks HTm m-st)
9. Töökohapõhise õppe rakendamise kord (HTm m)
10.Kohustuslike dokumentide kord (HTm m)
11.Lõpudokumentide väljastamise kord (HTm m)
12.Täiskasvanute koolituse kord (HTm m)
18-4-2013
KÕS. Viited teistele aktidele II
13.Direktori vaba ametikoha täitmise kord (HTm m)
14.Kooli nõukogu tegutsemise kord (HTm m)
15.Kooli sisehindamise ja nõustamise kord (HTm m)
16.Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded (HTm m)
17.Pedagoogide ametikohtade täitmise kord (HTm m)
18.Atesteerimise tingimused ja kord (HTm m)
19.Koolilõuna toetuse kasutamise kord (HTm m)
20.RKT koostamise kord (HTm m)
21.Koolituskoha baasmaksumus ja koefitsiendid (VV m
22.Riikliku järelevalve läbiviimine (HTm m)
23.Riigikooli ümberkorraldamise tingimused (VV m)
19
18-4-2013
KÕS § 10’. Kutseharidusstandard
20
Kutseharidusstandardi kehtestab Vabariigi Valitsus
määrusega, kinnitades selles järgmised ühtsed nõuded
kutseõppele:
1) kutseõppe eesmärgid ja ülesanded;
2) õppekavale ja õppele esitatavad nõuded, sealhulgas
õppe alustamisele ja lõpetamisele esitatavad nõuded;
3) kutseõppe kogumaht;
4) varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise
põhimõtted;
5) kutseõppe õpiväljundid ja nende seos kutseseaduse
lisas 1 kehtestatud kvalifikatsiooniraamistikuga;
6) pedagoogidele esitatavad üldnõuded;
7) õppevaldkondade, õppesuundade ja
õppekavarühmade loetelu.
18-4-2013
Kutseharidusstandard
… on ühtsete nõuete kogum põhi- ja keskhariduse
tasemel kutse- ja erialasele õppele
… kohaldatakse kõikidele kutseõpet korraldavatele
kutseõppeasutustele
… kohaldatakse järgmistele koolis toimuvatele
kutseõppeliikidele:
1) kutsealane eelkoolitus;
2) kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis;
3) põhihariduse nõudeta kutseõpe;
4) kutseõpe põhihariduse baasil;
5) kutsekeskharidusõpe;
6) kutseõpe keskhariduse baasil
21
18-4-2013
Riiklikud õppekavad määravad:
-
22
kutse- ja erialase õppe eesmärgid ja ülesanded,
saavutatavad õpiväljundid ja seosed kutseseaduse
lisas 1 kehtestatud kvalifikatsiooniraamistikuga,
õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded,
õppekava moodulid ja nende mahu koos
lühikirjeldustega,
moodulite valiku võimalused ja tingimused ning
spetsialiseerumisvõimalused
18-4-2013
Moodulõppekava
Moodul on õpitulemustele suunatud õppekava
terviklik sisuühik, mis määrab kutseoskusnõuetega
vastavuses olevad teadmised, oskused ja hoiakud



23
Kas moodul peaks vastama mingile terviklikule
kompetentside kogumile kutsestandardis?
Kas kokkuvõttev hindamine peaks toimuma
moodulite kaupa?
Kuidas hinnata moodulis võtmepädevuste alaste
kompetentside omandatust?
18-4-2013
Eesti haridusmaastik täna
24
18-4-2013
Muutused õppekavasüsteemis
25

Sisendipõhiselt väljundipõhisele:
– kvalifikatsioonisüsteem
– õppeliigid (haridustase vs kvalifikatsioonitase)
– õppekavad (nii RÕKid kui kooliÕK-d)

Kutsesüsteem ja õppekavasüsteem:
– kompetentsipõhised kutsestandardid
– õpiväljunditel põhinevad riiklikud õppekavad
– õpiväljunditel põhinevad kooliõppekavad
– ühitatud kutse andmine ja kooli lõpetamine
(koolilõpetaja saab koos haridust tõendava
tunnistusega ka kutsetunnistuse)
18-4-2013
Uued õppeliigid kutsehariduses
26
18-4-2013
Kutseõppeliigid ja
Eesti kvalifikatsiooniraamistik (EKR)
Kehtiv
Kavandatav
Põhihariduse nõudeta
kutseõpe
II-III kutsetasemele vastav
(II – tõsisem HEV)
Kutseõpe põhihariduse
baasil
II-III kutsetasemele vastav
(III – tõsisem kutseõpe)
Kutsekeskharidusõpe
IV kutsetasemele vastav
Kutseõpe keskhariduse
baasil
IV-V kutsetasemele vastav
(V – „lühikese tsükli õpe“)
Kutseõpe põhikoolis ja
Täiendusõpe
gümnaasiumis (kutsealane (üksikkompetentside ja
eelkoolitus)
osakutsete omandamine)


27
Rakenduskõrgharidusõpe (VI kutsetase)
Täiskasvanute tööalane koolitus (täiendusõpe)
18-4-2013
Kutsekeskhariduse muut(u)mine


28
Kas üldharidus on üldharidusainete õpetamine?
Kaheksa elukestva õppe võtmekompetentsi
– Emakeeleoskus
– Võõrkeelteoskus
– Matemaatikapädevus ning teadmised teaduse
ja tehnoloogia alustest
– Infotehnoloogiline pädevus
– Õppimisoskus
– Sotsiaalne ja kodanikupädevus
– Algatusvõime ja ettevõtlikkus
– Kultuuriteadlikkus ja -pädevus
18-4-2013
Hindamisest



29
„Kutseõppes kasutatav ühtne hindamissüsteem“ –
haridus- ja teadusministri määruse eelnõu
Hindamise eesmärk on õppija arengu toetamine
läbi asjakohase tagasiside ning usaldusväärse
teabe andmine õpingute läbimise tulemuslikkusest
Hindamissüsteem koosneb:
– õpiväljundite saavutatuse, sh VÕTA hindamisest
– hindamismeetoditest ja hindamiskriteeriumidest
– hindamisskaaladest
– õpingute lõpetamise tingimustest
18-4-2013
Uus hindamismäärus (eelnõu)




30
Kujundava hindamise käigus antakse õpilasele
tagasisidet, mis toetab õppija õpiväljundite
omandamist õppeprotsessi jooksul, üldjuhul
sõnaline ning ei mõjuta lõpphinnet
Kokkuvõtva hindamise abil antakse õppijale ja
teistele huvipooltele infot õpiväljundite
omandatuse kohta
Kokkuvõttev hindamine on eristav või mitteeristav
– 3 positiivset ja 1 negatiivne hinne
– arvestatud või mittearvestatud
Võimalus lõpetada kutsekeskharidusõpe
„KIITUSEGA“
18-4-2013
Ülesanne
Sisend:
-
-
täiskohaga töötavad inimesed
osad keskharidusega, osad põhiharidusega
tahavad õppida eriala, mille õppekava koolil pole
ei taha töötamist katkestada (kõik on erialasel tööl)
Ülesanne:
1) eriala, õppeliigi ja õppevormi (õppekoormuse) valik?
2) kooli õppekava koostamine ja registreerimine?
3) õpilaste vastuvõtt?
4) õppe lõpetamine?
Koos viidetega seadusandlikule aktile (nimetus,
paragrahv, lõige), põhjendus juurde (miks nii)
31
18-4-2013