Transcript Eesti kutseharidus Euroopa kontekstis

Eesti kutseharidus
Euroopa kontekstis
Kalle Toom
Eesti kutseharidussüsteemi
arengukava 2009―2013
1. eesmärk
Kutseharidussüsteem on paindlik,
kättesaadav ja õppijate vajadustele vastav
2. eesmärk
Õpe on kvaliteetne ja konkurentsivõimeline
3. eesmärk
Kutseharidussüsteem on sidus ühiskonna,
majanduse ja tööturuga
4. eesmärk
Kutseharidussüsteemi korraldus on
otstarbekas, efektiivne ja jätkusuutlik
2
13-2-13
Seega on Eestil edasise kasvu väljavaadete
kontekstis kaks peamist ja keskset eesmärki:
saavutada tootlikkuse kiire kasv nii
suurema kapitalimahukuse kui kõrgema
lisandväärtusega toodete ja teenuste
kaudu
taastada majanduskriisi eelne kõrge
tööhõive tase
Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“
3
13-2-13
Tööealise elanikkonna muutus
Tööealine
elanikkond
(15-64)
Vähenemine
võrreldes
2010. a
Tööealise
elanikkonna
vähenemine
2010
908’000
2020
843’000
- 65’000
-7%
2030
801’000
- 107’000
- 12 %
16-18 aastaste arv:
2010 – ca 44’000
2016 – ca 28’000
(vähenemine: - 36 %)
4
13-2-13
Prognoositav 16-18 a elanike arv
5
13-2-13
6
13-2-13
Euroopa 2020 eesmärgid, mille täitmisele
aitab kaasa kutse- ja täiskasvanuharidus
Eesmärk
2010
2020
20-64aa töötavate elanike osakaal
69%
75%
Koolist väljalangemise vähendamine
15%
< 10%
30-34aa III taseme haridusega isikute
osakaal
31%
40%
Vaesuses ja sotsiaalselt tõrjutud või selle
ohus elanike arvu vähendamine
Täiskasvanute osalemine elukestvas
õppes1
1
2
7
Dokumendist „Education and Training 2020“
EL25
13-2-13
25%
võrra
9,6%2
15%
Eesti 2020 eesmärgid, mille täitmisele aitab
kaasa kutse- ja täiskasvanuharidus
Tootlikkuse tõstmine hõivatu kohta
võrreldes EL keskmisega
Madala haridustasemega õpinguid
mittejätkavate noorte (18-24)
osakaalu vähendamine
30-34a III taseme haridusega isikute
osakaalu suurendamine
Suhtelise vaesuse määra vähendamine
2010
2015
2020
65%
73%
80%
11,7% 11,0% 9,5%
39,7%
40%
40%
17,5%
16,5%
15%
15%
20%
32%
30%
15%
10%
Täiskasvanute (25-64) elukestvas
10,9%
õppes osalemise suurendamine
Kutse- ja erialase hariduseta täis32%
kasvanute (25-64) osakaalu vähend.
Noorte (15-24) töötuse vähendamine
32,9%
8
13-2-13
Eesti 2020: vähendada põhihariduse või
madalama haridustasemega õpinguid
mittejätkavate noorte (18-24) osakaalu
Tase 2010
Eesmärk 2015
Eesmärk 2020
11,7%
11,0%
9,5%
Õpingute katkestamine kutse(kesk)hariduses
9
08/09
09/10
10/11
11/12
2’589
2’739
3’002
2’735
14,7%
15,5%
17,8%
17,7%
4’866
5’131
5’468
5’368
17,9%
18,1%
19,5%
19,8%
13-2-13
2016
2020
14%
10%
14%
10%
Õpingute katkestamine 2011/12
40.0%
35.0%
30.0%
25.0%
20.0%
15.0%
10.0%
5.0%
0.0%
10
13-2-13
Õpingute katkestamisest
Katkestajate hulka ei loeta neid sisseastujaid,
kes reaalselt õppetööle ei ilmunud[1], samuti
selliseid õpilasi, kes õppeasutuse siseselt samas
õppekavarühmas eriala vahetasid[2]
[1] Kuulusid õppurite nimekirja alla 31 päeva
[2] Jätkasid või ennistati samas õppeasutuses 31
päeva jooksul peale katkestamist
[3] Kutsehariduses loetakse katkestajaks isikut, kes
enne katkestamist kuulus õppeasutuse õppurite
nimekirja vähemalt 31 päeva. Katkestajate hulka ei
loeta isikuid, kes 31 päeva jooksul pärast õpingute
katkestamist ennistati või jätkasid õpinguid sama
õppeasutuse samas õppekavarühmas
11
13-2-13
Õpilased kutsehariduses 2012/13 õa
Õppeliik
VastuLõpetas*
võtt
Õpilasi
Põhihariduse nõudeta
kutseõpe
421
1,6%
303
190
Kutseõpe põhihariduse
baasil
966
3,7%
542
408
Kutsekeskharidusõpe
14 152
54,1%
5 083
3 564
Kutseõpe keskhariduse
baasil
10 633
40,6%
5 721
3 973
11 649
8 135
Kokku
26 172
* 2011/12 õa
12
13-2-13
Õpilaste vanuseline struktuur
100%
90%
80%
11%
11%
11%
11%
13%
4%
4%
5%
6%
7%
17%
18%
70%
22%
26%
26%
60%
15%
8%
25%
30+
25-29
50%
20-24
40%
30%
67%
66%
63%
Alla 20
57%
54%
52%
2010/11
2011/12
2012/13
20%
10%
0%
13
2007/08
2008/09
13-2-13
2009/10
Eesti 2020: vähendada kutse- ja erialase
hariduseta täiskasvanute (25-64) osakaalu
Tase 2010
Eesmärk 2015
Eesmärk 2020
32%
32%
30%
35% (25-34aa)
 ca 5% põhikooli lõpetajatest ja
 >30% gümnaasiumi lõpetajatest
ei jätka õpinguid (samal aastal, Eestis)
 15-20% kutseõppuritest ja tudengitest
katkestab õpingud
14
13-2-13
Suurendada täiskasvanute (25-64)
elukestvas õppes osalemise määra
Tase 2010
Eesmärk 2015
Eesmärk 2020
10,9%
15%
20%
16.0
14.0
12.0
10.0
8.0
6.0
2008
15
2009
2010
2011
2008
2009
2010
2011
9,8%
10,6%
10,9%
12,0%
13-2-13
Elukestvas õppes osalemise köögipool
2007
2010
0.5
0.5
3.1
3.7
professional in-service training or
retraining
2.4
3.4
professional conference, hobbyrelated training and other training
1.4
3.9
7.4
11.5
Participating in formal education:
general education or vocational
education
institution or higher education
Participating in training:
Total
Economic Review – Estonia. OECD 2012
16
13-2-13
Täiskasvanukoolitus KÕA-tes
28,000
26,000
24,000
22,000
20,000
18,000
16,000
14,000
12,000
10,000
2006
17
13-2-13
2007
2008
2009
2010
2011
Noorte (15-24)
töötuse määra vähendamine
Tase 2010
Eesmärk 2015
Eesmärk 2020
32,9%
15%
10%
2011: 22,3%
2011. a lõpetajatest 6 kuud peale lõpetamist:
- 57,2% töötas (38,5% erialasel tööl)
- 14,2% õppis edasi
- 4,8% töötas ja õppis edasi
- 5,6% sõjaväes või lapsega kodus
- 8,6% olid tööta (töötuse määr 12,2%)
- 9,5% andmed puuduvad
18
13-2-13
Töötus haridustasemeti
Töötuse määr
hariduse liigis
Kokku 15-74aa
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
7,9% 5,9% 4,7% 5,5% 13,8% 16,9% 12,5%
..alghariduseta, algharidus ..põhiharidus, kutseharidus
13,5% 12,6% 11,1% 11,9%
põhihariduseta noortele
..üldkeskharidus
8,1% 6,4% 4,6% 6,7%
Kogu kutseharidus
9,9% 6,0% 4,5% 5,1%
Kogu kõrgharidus
4,0% 3,2% 2,3% 2,9%
37,9% 55,9% 43,8%
27,7% 29,6% 25,4%
15,0% 18,6% 13,7%
16,4% 19,7% 12,3%
6,2% 9,2% 8,0%
Tööjõu-uuringute alusel. Eesti Statistikaamet (www.stat.ee)
19
13-2-13
Eesti kutseõppeasutused
20
13-2-13
Mobiilsuse näide

HKHK-sse tullakse
õppima
–
–
–
–
–
–
–
Läänemaalt 420
Harjumaalt 201
Hiiumaalt 87
Raplamaalt 33
Pärnumaalt 30
Saaremaalt 8
…

–
–
–
–
–
–
–
–
–
–
–
21
13-2-13
Läänemaalt minnakse
õppima (kokku 340)
Iluteenindust (17)
Keskkonda ja aiandust (21)
Põllumajandust (20)
Arvutierialasid (20)
Autoerialasid (66)
Majutust-toitlustust (29)
Ehitust ja puutööd (37)
Metallitööd (11)
Sekretäritööd, raamatupidamist, majandust (19)
Tervishoidu ja sotsiaaltööd (5)
…
Eesti tööturust RELi alusel

696t tööjõud, 609t hõivatud, 87t töötud*

559t legaalset töötajat, sh 25t välismaal**

585t legaalset töökohta (90t vähem kui enne
kriisi)

22
Tööturult on kadunud 60t inimest – töötuse
vähenemise peamine tegur ei ole Eesti tööturg
* Tööjõu-uuring, 2011. Statistikaamet
** Rahvaloendus, 2011. Statistikaamet
13-2-13
1. Sünnistatistika vs rahvaloendus (REL)
– 1971-1991 sündinute ja REL 20-40aa vahe on
91’762
– 1977-1991 sündinud ja 20-34aa REL vahe on
70’420
– Kõige aktiivsemad lahkujad on olnud 19811988 sündinud
2. Koondumine Harjumaale
– 2011. a 25-34aastatest ca 50%
– 1999. a kõigist sündinud lastest 39,4%,
2011. a juba 48,5%
– Positiivne on seis veel vaid Tartumaal
23
13-2-13
Mida pidada silmas tulevikuks
valmistumisel?
24

Oskused ja teadmised on järjest tähtsamad –
maailm muutub keerulisemaks

Rahvusvahelistumine – töö võib viia võõrsile ja
tuua võõrad siia

Tehnoloogia aegub järjest kiiremini – täna õpitu
võib tööle asudes olla eilne päev

Mida sellest järeldada?
13-2-13
Prioriteetsus
Seni
25
Edaspidi
1. Teadmised
1. Väärtused
2. Oskused
2. Oskused
3. Väärtused
3. Teadmised

Kõige olulisem teadmine on, kust ja kelle käest
saab teada

Kõige olulisem oskus on infot otsida ja leida
omale vajalik ning infot kasutada/töödelda
(analüüsida)

Kõige olulisem üldse on oskus vahe teha õigel ja
valel, olulisel ja ebaolulisel ning mõista riski
13-2-13
Uued õppeliigid kutsehariduses
27
13-2-13
Kutseõppeliigid ja EKR
Kehtiv
Kavandatav
Põhihariduse nõudeta
kutseõpe
2.-3. kutsetasemele vastav
(tõsisem HEV)
Kutseõpe põhihariduse baasil
2.-3. kutsetasemele v.
Kutsekeskharidusõpe
4. kutsetasemele vastav
Kutseõpe keskhariduse baasil 4.-5. kutsetasemele vastav
Kutseõpe põhikoolis ja
gümnaasiumis (kutsealane
eelkoolitus)
Täiendusõpe
(üksikkompetentside ja
osakutsete omandamine)
Rakenduskõrgharidusõpe (6. kutsetase)
Täiskasvanute tööalane koolitus (täiendusõpe)
28
13-2-13