Transcript Kultuuriturunduse korraldamine kohaliku omavalitsuse tasandil

Kultuuriturundus: mõjusus ja
tõhusus versus ressursside
raiskamine
Tartumaa valdade seminar
21. veebruar 2012
Aivi Ross
arenduskoordinaator
Eesti Rahva Muuseum
Kultuuriturunduse eesmärk
•MUUTUS
EDU JA EBAÕNNESTUMINE
“Edu” ja “ebaõnnestumine” on mõisted, mida
tavaliselt kasutatakse kirjeldamaks isikliku elu,
äriprojektide või suuremate ühiskondlike
ettevõtmiste tulemusi.
Inimese elu võib pidada edukaks,
kui ta on saavutanud teatud isiklikud või
tööalased eesmärgid.
Äriprojekti edukust või
ebaõnnestumist võib hinnata selle
finantstulemuste järgi.
Kuidas hinnata maakonna, valla, koha
kultuuriturunduse edukust?
The Big Idea ?
Missioon: eesmärgi määratlus
Visioon: filosoofia ja strateegia
RAHA versus TOODE
Edu kuus põhimõõdet:
1. Võime sõnastada selge ja oluline (julge)
eesmärk, mis on küllaldase väärtusega selle
sõnastaja jaoks ning vastab sihtgrupi
konkreetsetele vajadustele.
2. Võime hankida eesmärgi saavutamiseks
vajalikke ressursse.
3. Oskus neid ressursse kasutada avalike
programmide loomiseks ja läbiviimiseks, et
seeläbi saavutada oma sõnastatud eesmärk.
4. Juhtimisoskused võimalikult tõhusate
avalike programmide loomiseks ja
läbiviimiseks.
5. Võime kaasata.
6. Läbirääkimiste oskus (You do not get what
you deserve. You get what you negotiate.)
Eduka turunduse peamine ressurss:
enesepettusest loobumine
20/80
tegutsemisprintsiip
Kohaturunduse sõnum(id)
tulge meile külla
tulge nädalavahetust veetma
tulge meile elama
Ebaõnnestumise mõõde:
edu puudumine
“Kõik õnnelikud perekonnad on üksteise
sarnased, iga õnnetu perekond
on isemoodi õnnetu.”
Lev Tolstoi
Mis eristab „õnnelikke“ ja „õnnetuid“ valdu?
Lähtepunkt: mis on hästi versus mis on halvasti
Ebaõnnestumise esimene kari:
miskommunikatsioon
Linnar Priimägi: Fastsineerige, enne kui
kõnetate!
Võib puududa selgelt sõnastatud eesmärk
või eesmärk on ebaoluline elanike/publiku
vajaduste suhtes.
Võib mitte toime tulla eesmärkide
saavutamiseks vajalike ressursside juhtimisega.
Võib olla selge, küllaldase väärtusega ja
asjakohane eesmärk ning ka piisavad ressursid,
kuid puuduvad oskused luua ja läbi viia
avalikke programme, mis oleks nii mõjusad kui
ka otstarbekad.
Võib puududa kommunikatsioonioskus:
mõtestamine ja kirjutamine, fastsineerimine.
Kust see välja paistab: turundusdokument nr 1
Arengukava: valla
turundusdokument nr 1
Missioonisõnastus
on tähtsaim juhtimistööriist, et
püsida eluvõimelisena aina
muutuvas keskkonnas
Mis fastsineeriks kogu maailma?
Hea näide: missioonile vastav turundus
(tehnilise innovatsiooni ajalugu
Ameerika ajaloo kontekstis)
“Henry Fordi muuseum ja Greenfieldi küla pakuvad
unikaalseid hariduslikke elamusi ja kogemusi,
mis põhinevad Ameerika nupukuse, leidlikkuse ja
innovatsiooni traditsiooni autentsetel objektidel,
jutustustel ning elulugudel. Meie eesmärk on
inspireerida inimesi õppima sellest traditsioonist,
et
aidata kujundada paremat tulevikku”.
Visioon: orienteeritus väljapoole
Vabaõhumuuseum: ...olla tähelepanuväärseim
rahvuslik elamus kogukonna kujunemisest ja
arengust [...]”.
Strateegiana on visioon aga ka selgelt sissepoole
suunatud: see on asutusesisese suhtlemise,
personaliarenduse ja tulemushindamise
strateegiate orientatsiooniks ning formuleerib
ettevõtluskultuuri väärtusi, mida muuseum esindab
ühtemoodi nii sisse kui väljapoole.
Ettevõttekultuur, mida publik muuseumi külastades
tajub personali käitumisest ja näituse esitlusest,
peab kajastuma organisatsioonisiseses koostöös.
Teateid tegelikkusest
1.1. Arengukava sisumääratlus
Vallavolikogu ja vallavalitsuse kohustuseks on korraldada kõiki elanike,
organisatsioonide ja nende toimimiskeskkonna aspektide (kultuur, haridus,
majandus, füüsiline keskkond jmt.) toimimistingimusi, mis iseregulatsiooni
korras ei kujune või viib nende iseareng nad üksteist välistavasse vastuollu.
Valla arengu kavandamine on juhtimisprotsessi etapp, mis hõlmab tegevusi ja
seoseid, mis on vajalikud XXX valla juhtimisel taotletavate eesmärkide
määratlemiseks nende reaalsete saavutamisteede konkretiseerimise kaudu.
Teisalt peab arengukava toimima “ühiskondliku kokkuleppena”, mille raames
erinevad huvigrupid lepivad kokku selles, mis on järgnevatel aastatel kõige
olulisem ja mida on kindlasti tarvis teha. Arengukava sisaldab halduskeskkonna
kirjelduse, soovitud tulevikupildi e. visiooni, sellest tulenevad tegevuse
eesmärgid (valdkondade kaupa) ning nende saavutamiseks vajalike tegevuste
kava. Tegevuste järjestamisel oli aluseks nende olulisus, kuid arvestatud on ka
tegelikke võimalusi ja vahendeid võetud ülesandeid täita.
1.2. Arengukava ajahorisont
„Sõnaosavus“ kui peamine
arengupidur
Arengupidurid:
1. Täitmata ametikohad.
2. Passiivsus, huvipuudus.
3. Piiratud ressursid (raha).
4. Koostöövalmiduse puudumine.
5. „Magamistoaefekt“.
6. Vajadus kaardistamata.
Hea näide: Visioon Muuseumi
arengust
2011-2015
Visioon
2015.aastal on XXX Muuseum mäluasutusena Eesti
traditsioonilise kultuuriruumi elujõulisuse kandja
maakonnas: kultuuripärandi aktiivne hoidja,
poositiivse kuvandiga, kaasaegses tegevus- ja
külastuskeskkonnas tõhusalt toimiv,omanäoline
teemamuuseum maakonnamuuseumi ülesannetes,
kes pakub kvaliteetseid teenuseid ja on
usaldusväärne partner.
Missioon
Muuseumi kui mäluasutuse missioon on inimese ja tema elukeskkonna
uurimine ja vahendamine avalikkusele. Asukohapõhine kollektsioon
esitab vaatenurga ... sõja teemale, mõtestades muuseumi
ainevaldkonda vanast poliitilisest vabadusvõitluse klišeest avaramalt,
andes võrdlusmaterjali ka “vastaspoole”, kohaliku baltisaksa
kultuuriruumi kohta. Kolonialismi kui nähtuse mõlemaid osapooli
(kolonisaator, koloniseeritud maastikul ja pärismaalane oma
elukeskkonnas) nendevahelises konfliktsituatsioonides
(1343/1858/1905) pole Eesti museoloogilises ajaloointerpretatsioonides seni võrreldud ega tänase Euroopa
kultuurikonteksti asetatud.
Muuseumi kui maakonnamuuseumi arenguprioriteet on
olemasolevate tugevuste kasutamise ja uute võimaluste loomise
(teenuste arendamise, lisaraha integreerimise, kompetentsi tõstmise ja
koostöö) kaudu kaasajastada muuseumi toimimist.
Tugevused, nõrkused, võimalused,
ohud (swot)
Tugevused:
hoone, tagatud säilivusega, turvatud, juurdepääsetav ja dokumenteeritud kollektsioon, asjatundlik
personal (7 töökohta), haridusprogrammid, püsi- ja ajutised näitused; Muuseumi põhiülesannetele
tuginevat vahendamistegevust saab kaasajastada.
Nõrkused:
asukoht; arengukava, näituse-, säilitamis- ja kogumistöö poliitikate ja ohuplaani puudumine; nõrk
muuseumi turundamine (haridusprogrammide süsteemne tutvustamine ja nende sihtgruppide
laiendamine, pressiteated, infopäevad, muuseumi trükised, rändnäitused jm), institutsiooni toimimine,
madal koostöövõime.
Võimalused:
- EL struktuurifondide vahendite (koostöös ERM-i omakultuuride osakonnaga) integreerimine ;
- muuseumide maine kasv, maa(kultuuri)turismi nõudlus, kultuuripärandi uurimine ja kasutamine
tõusutrendis;
- näitused, muuseumipood ja -kohvik kohaliku loovtööstuse sh (toit, muusika, käsitöö, laste looming
jne)väljundiks;
- strateegiliste partnerite kaasatus (KM, MV, KOV, OV Liit, III sektor, ERM-i OKO, teised
maakonnamuuseumid, kultuuriteooria tippkeskus CECT, muinsuskaitse, turismi-institutsioonid jt);
Ohud - kaasfinantseerimisvõimekus madal, haldusstruktuuri muutmine.
Arengukava prioriteedid 2011-2015
• arengukava
koostamine ja organisatsiooni
toimimise kaasajastamine alates
2011
• muuseumi külastus- ja tegevuskeskkonna
projektipõhine kaasajastamine 2012-2015
• museaalide dokumenteerimise ja säilimise
järjepidevuse tagamine
2011-2015
• muuseumiteenuste arendamine koostöös
strateegiliste partneritega
2012-2015
Tulemused
• Muuseumi arengu tagamiseks vajalikud rahalised lisavahendid on
kaasatud
• Muuseum on maakonnas tõhusalt toimiv kaasaegne mäluasutus:
aineline kultuuripärand on dokumenteeritud, turvaliselt hoitud ja
sellealane info avalikkusele kättesaadav
• Muuseum tegevus- ja külastuskeskkond on tänapäevane
• Muuseum täiendab temaatiliselt eesti muuseumimaastikku
• Välja arendatud ja toimivad muuseumiteenused
• Muuseum on avatud koostööpartner regiooni tasandil, kohaliku
omavalitsuse, kultuuri,- haridus- ja turismiorganisatsioonidele
• Väljaarendatud kompetentsivaldkonnad: juhtimisoskused,
suhtlemis- ja erialaoskused, teadmised, kogemused, motivatsioon,
huvi
Finantsplaneerimine, turundusplaan
Kavandatavate muutuste hindamine rahaliste
võimaluste vaatepunktist, rahastuse, partnerite,
sponsorite, vabatahtlike leidmine ja kaasamine,
Brändi loomine, kommunikatsiooniplaan
Brändi ehitamine
• Muuseumibrändi nurgakivid (Corinne Estrada,
muuseumiturundaja): meeskond, kogud,
sündmused, web, logo, kohvik, sponsorid,
hoone, signage (viidad jm), haridus,
publikatsioonid, sotsiaalmeedia, reklaam
Tartumaa Muuseum
• Pakilisi turundusküsimusi ei oska hetkel esile
tuua, kuna see ei ole praegu prioriteet number
üks. Selleks, et midagi turundada, peaks meil
esiteks olema see asi, mida turundada.
Turundust ei saa kindlasti jätkata olemasoleva
personali toel. Samuti puuduvad finantsilised
vahendid turundustegevuse teostamiseks. Milline
oleks turunduseks vajalik ressurss, seda ei oska
hetkel öelda. Praegusel hetkel napib raha isegi
kõige elementaarsema reklaami tegemiseks
(näituste plakatite trükkimine, flaierid,
visiitkaardid, meened, logo).
Millest alustada?
Brändingu harjutus: 5 sammu
1. Küsi kõigilt, mida nad arvavad, kaasa!
2. Fokusseeru oma põhiväärtustele
3. Riski uute ideedega
4. Mõtle globaalselt & digitaalselt
5. Ole ambitsioonikas
Millele ma toetun?
• Brändi maaletoomine: Briti brändi lansseerimine 1995,
turundusstrateegia väljatöötamine ja elluviimine Eestis, PR
ja suhtekorralduse juhtimine 1995-2004, Läti ja Leedu
nõustamine
• Kultuuriturundus:Tartu linna mainekujundaja 2005-2009
• Enesetäiendus Turu Linnavalitsuse juures (Good Public
Administration Program 2007)
• ERM turundusvajaduse kaardistamine 2010
• Omakultuuride osakonna arenduskoordinaator 2010Maakonnamuuseumide analüüs, turunduse ja brändiloome
edendamine
• MTÜ Linkiv Muuseum juhataja 2012
Muuseum = külastaja rahulolu
Millega võrdub vald?
Tänan!