Transcript Täiskasvanute kompetentside arendamine

Piirkondlik
täiskasvanuhariduse seminar
.
Viljandi 26.03.2014
Kohila, 08.04.2014
Terje Haidak, Kairi Solmann, Aino Haller
Haridus- ja Teadusministeerium
Pärnu, 10.04.2014
Tänased teemad
Täiskasvanuhariduse valdkonna hetkeolukord
ja suundumused:
• Täiskasvanuhariduse arengukava 2009-2013
• Eesti elukestva õppe strateegia 2020
• Tõukefondide periood 2014-2020
• Täiskasvanute koolituse seaduse muutmine
KOKKUVÕTE ja küsimused
2009-2013 rõõmud ja mured
₊ Täiskasvanuhariduse arengukava 2009-2013 eesmärgid on
üldjoontes täidetud
₊ Lisandunud palju uusi õppijaid, elukestvas õppes osalemine
tõusnud
₊ Edukalt ellu viidud Euroopa Sotsiaalfondi programmid (HTMi kaudu
on 73 000 täiskasvanut saanud osaleda mitteformaalses õppes)
₊ Õpe on senisest paindlikum, rakendatakse VÕTAt, väljundipõhine
õpe saamas tavapäraseks
₊ Täiskasvanuharidus on paljude ametkondade südameasi
₊ Täiskasvanute oskuste uuring PIAAC andis täitsa head tulemused
₋ Tasemekoolituses õppivate täiskasvanute arv võiks olla suurem
₋ Täiskasvanute koolituse seaduse muutmine kaua viibinud
₋ LLL% pidurdunud
Elukestvas õppes osalemine on tõusnud
2009-2013 rõõmud ja mured
₊ Täiskasvanuhariduse arengukava 2009-2013 eesmärgid on
üldjoontes täidetud
₊ Lisandunud palju uusi õppijaid, elukestvas õppes osalemine
tõusnud
₊ Edukalt ellu viidud Euroopa Sotsiaalfondi programmid (HTMi kaudu
on 73 000 täiskasvanut saanud osaleda mitteformaalses õppes)
₊ Õpe on senisest paindlikum, rakendatakse VÕTAt, väljundipõhine
õpe saamas tavapäraseks
₊ Täiskasvanuharidus on paljude ametkondade südameasi
₊ Täiskasvanute oskuste uuring PIAAC andis täitsa head tulemused
₋ Tasemekoolituses õppivate täiskasvanute arv võiks olla suurem
₋ Täiskasvanute koolituse seaduse muutmine kaua viibinud
₋ LLL% pidurdunud
16-65-aastaste oskused PIAACi andmetel
Probleemilahendusoskus tehnoloogiarikkas keskkonnas
2009-2013 rõõmud ja mured
₊ Täiskasvanuhariduse arengukava 2009-2013 eesmärgid on
üldjoontes täidetud
₊ Lisandunud palju uusi õppijaid, elukestvas õppes osalemine
tõusnud
₊ Edukalt ellu viidud Euroopa Sotsiaalfondi programmid (HTMi kaudu
on 73 000 täiskasvanut saanud osaleda mitteformaalses õppes)
₊ Õpe on senisest paindlikum, rakendatakse VÕTAt, väljundipõhine
õpe saamas tavapäraseks
₊ Täiskasvanuharidus on paljude ametkondade südameasi
₊ Täiskasvanute oskuste uuring PIAAC andis täitsa head tulemused
₋ Tasemekoolituses õppivate täiskasvanute arv võiks olla suurem
₋ Täiskasvanute koolituse seaduse muutmine kaua viibinud
₋ LLL% pidurdunud
Õppes osalemine on pidurdunud
HETKEOLUKORD 2014
2014 - suur plaanide tegemise aasta
• Mitmed arengukavad lõppenud
• Saavad läbi Euroopa Sotsiaalfondi 2007-2013
programmid ja projektid
• Vabariigi Valitsus kinnitas Eesti elukestva õppe strateegia
aastateks 2014-2020
• Käesoleva aasta jooksul vajalik koostada „alastrateegiad“
• Ettevalmistamisel uus tõukefondide periood
• Valitsuse vahetumine, valimised ja koalitsioonilepingud
EÕS 2020 ja
täiskasvanuharidus
EÕS 2014 - 2020
Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti
Koostöö Kogu ning Eesti Haridusfoorumi
koostöös on välja töötatud hariduse
valdkonna katusstrateegia – Eesti elukestva
õppe strateegia 2020.
Strateegia on valikute strateegia, katab
ainult haridussüsteemi kriitilisemaid
kitsaskohti.
EÕS 2020 VIIS EESMÄRKI
Strateegia viis eemärki on:
1. MUUTUNUD ÕPIKÄSITUS: Eesmärk on iga õppija
individuaalset ja sotsiaalset arengut toetava, õpioskusi,
loovust ja ettevõtlikkust arendava õpikäsituse rakendamine
kõigil haridustasemetel ja -liikides.
2. PÄDEVAD JA MOTIVEERITUD ÕPETAJAD NING
KOOLIJUHID: Eesmärk on viia õpetaja/õppejõu ja koolijuhi
töö hindamine ja tasustamine vastavusse nendele
ametikohtadele esitatavate nõuete ja töö tulemuslikkusega.
3. ELUKESTVA ÕPPE VÕIMALUSTE JA TÖÖMAAILMA
VAJADUSTE VASTAVUS: Eesmärk on luua
kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste valikutega
ning tööturu arenguvajadusi arvestavad
õppimisvõimalused ja karjääriteenused, et
suurendada erialase kvalifikatsiooniga inimeste
arvu erinevates vanuserühmades ning regioonides.
4. DIGIPÖÖRE ELUKESTVAS ÕPPES: Eesmärk on
rakendada õppimisel ja õpetamisel kaasaegset
digitehnoloogiat otstarbekamalt ja
tulemuslikumalt, parandada kogu elanikkonna
digioskusi ning tagada on ligipääs uue põlvkonna
digitaristule.
5. VÕRDSED VÕIMALUSED ELUKESTVAKS ÕPPEKS JA
ÕPPES OSALUSE KASV: eesmärk on kõigile võrdsete
võimaluste loomine elukestvaks õppeks
Täiskasvanuhariduse valdkonna kitsaskohad,
millele EÕS 2020 viitab
• Ligi kolmandik Eesti tööealisest elanikkonnast on
erialase ettevalmistuseta.
• Levinud on suhtumine, et õppimine on noorte jaoks.
Enesetäiendamist pärsib rahaliste võimaluste piiratuse
kõrval ka täiskasvanute huvi- ja motivatsioonipuudus.
• Umbes kolmandikul täiskasvanutest puuduvad
minimaalsed digioskused.
• Erinevused elukestva õppe raames pakutava ja tööturul vajaliku vahel on liiga suured. Õppeasutused ja
töömaailm ei tee elukestva õppe süsteemi
arendamiseks aktiivset koostööd.
TÄISKASVANUHARIDUST PUUDUTAVAD
MEETMED EÕSis
Nõrgema konkurentsivõimega inimestele õppes
osalemiseks tingimuste loomine (noored emad,
vanemaealised inimesed, eesti keelt mitteoskajad,
keskhariduseta inimesed, töötud, puuetega inimesed,
uussisserändajad jt):
• riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöös pakutakse
sihtgrupile erinevaid paindlikke koolituskursusi
võtmepädevuste arendamiseks ja õpivalmiduse
suurendamiseks, luuakse erinevates kultuuriasutustes
ja õpikeskustes (raamatukogud, vabahariduskeskused
jms) võimalusi õppimiseks ja enesetäiendamiseks ;
• Täiskasvanutele pakutakse koolitusi digioskuste
omandamiseks ja arendamiseks
• Tööturul olijatele pakutakse kasvuvaldkondi toetavaid täiendja ümberõppe koolitusi.
• HTM ja SoM tagavad tervikliku karjäärinõustamissüsteemi
ning teenuse kättesaadavuse nii noortele kui täiskasvanutele
(töötutele ja töötavatele inimestele).
• Arendatakse välja keskne portaal, kus on kasutajasõbralikult
kättesaadav info tööturu vajaduste ning erinevate täiendus- ja
ümberõppevõimaluste kohta.
• Töötatakse välja täiendus- ja ümberõppe
rahastamismudel, mis põhineb õppija, riigi ning tööandja
kolmepoolsel panustamisel ja tagab elukestvas õppes
osaluse võimalused ka pärast tõukefondide
rahastamisperioodi lõppu.
• Korraldatakse ümber täiskasvanute gümnaasiumide
süsteem elukestva õppe süsteemile kohaselt (sh VÕTA
rakendamine);
• Käivitatakse tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem,
elukestvat õpet planeeritakse kutsetegevuse
valdkondade põhiselt.
• populariseeritakse õpipoisiõppe skeemi tööandjate ning
sihtrühma hulgas;
•
pakutakse tugiteenuseid (õppenõustamine, karjääriinfo,
sõidutoetus, lapsehoiuteenus), et töötavatel inimestel
oleks võimalik õppes osaleda;
•
muud sotsiaalteenused ja -toetused sidustatakse
õppimise ja tööturule naasmisega;
•
muu emakeelega inimestele pakutakse eesti keele
õppimise võimalusi.
Saavutuste mõõtmine
• Erinevate osapoolte rahulolu elukestva õppe
toimimisega
• Erialase kvalifikatsiooniga täiskasvanute osakaalu tõus
• Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise tõus
• Digipädevuste paranemine 17-74-aastaste hulgas
EÕSi „alastrateegiad“:
Koostamisel on valdkondlikud programmid:
a) Üldharidusprogramm
b) Kutseharidusprogramm
c) Kõrgharidusprogramm
d) Täiskasvanuhariduse programm
e) Õpetajate ja koolijuhtide koolituse programm
f) Õppevara programm
g) Õppe- ja karjäärinõustamise programm
h) Tööturu ja õppe tihedama seostamise programm
i) Koolivõrgu programm
ESF 2014 -2020:
Täiskasvanute kompetentside
arendamine
Peamised tegevused
täiskasvanuhariduses:
• Madala haridustasemega täiskasvanute
tasemekoolitusse tagasitoomine
• Täienduskoolituse või ümberõppe
pakkumine kvalifikatsiooni saavutamiseks
(prioriteetseks grupiks kvalifikatsioonita või
aegunud kvalifikatsiooniga elanikkond)
• Elukestva õppe võtmeoskuste arendamine
Probleemid
• Kvalifikatsioonita või vananenud kvalifikatsiooniga
inimesi palju
• Elukestvas õppes osalemine pidurdunud, madala
haridustasemega inimeste osalus madal
• PIAAC: oskused langevad vanuse tõustes kiiresti,
IKT oskused madalad
• Nooremates vanusegruppides suur osakaal
inimestel, kellel ainult põhiharidus või veel
madalam haridustase
• Tasemekoolitusse tagasitoomise võimekus on
madal
Keskhariduseta inimesed
vanusegrupiti
Põhiharidusega inimesed vanuses 20-34,
absoluutarv ja osakaal vanuserühmast (REL
2011)
Mõõdikud
• Põhi- ja keskhariduse tasemeõppesse tagasitoodud
täiskasvanute arv – vähemalt 1500 inimest
• Täienduskoolitusel ning võtmepädevuste
arendamisel osalenud täiskasvanute arv – vähemalt
53 500
Õpitakse väljundipõhise õppekava järgi, saavutatud
oskusi tuleb kursuse lõppedes kontrollida. Arvesse
lähevad need, kes on väljundites kirjeldatud oskused
saavutanud.
Eeldused õnnestumiseks
• Oskus sihtgruppi kirjeldada ja üles leida (ja seejuures mitte solvata*)
• Õppeasutuste valmisolek tegeleda senisest raskemate õppijatega
(madalamad oskused, madalam motivatsioon)
• Täienduskoolituse õppekavade muutmine:
•
•
•
•
•
•
•
•
Väljundipõhised õppekavad
Senisest selgemalt seotud kutsestandarditega
Koolitused pikemad kui käesoleval perioodil
Koolituse lõpus toimub hindamine
VÕTA arvestamine
Kutseeksamite soorituse tõus
Tööjõuvajaduse prognoosisüsteemi kiire käivitumine
Tugi Töötukassa nõustamistegevusest
* Eemaldasime pealkirjast sõnastuse „madala või aegunud kvalifikatsiooniga
täiskasvanute …“
Kokkupuutepunktid teiste
meetmetega
•
•
•
•
•
Nõustamine (nii HTMi kui SoMi meetmetes)
Tööjõuvajaduse prognoosisüsteemi loomine
Kutsesüsteemi arendamine
Õpipoisiõppe pakkumine (sihtgrupp 8000 inimest)
Noorsootöö teenuste kättesaadavuse suurendamine (NEET
noorte programm)
• Enesehindamise veebisüsteemi loomine
• Õppevara arendamine (kui palju saab tulevikus täiskasvanute
koolituses kasutada?)
Elluviijad ja partnerid
Elluviija: HTM
Kaasatavad õppeasutused:
• Tasemekoolitusse tagasitoomiseks – täiskasvanute
gümnaasiumid ja kutseõppeasutused (vajadus vältida
õpipoisiõppega kattuvust)
• Täienduskoolituse ja LLL võtmepädevuste pakkumiseks –
kutseõppeasutused ja vabahariduslikud koolituskeskused, kuid
otsime võimalust kaasata rakenduskõrgkoole ja ülikoole (sh
ülikoolide kolledžeid)
Avatud voorudega planeerime pakkuda võimalusi erinevatele
organisatsioonidele regioonide probleemide leevendamiseks
(lähtudes sihtgrupist ja muudest eesmärkidest)
Täiskasvanute
koolituse seaduse
eelnõu
ON HETKEL LÄBINUD MINISTEERIUMITEVAHELISE
KOOSKÕLASTUSRINGI, SOOV SUUNATA KEVADEL VABARIIGI
VALITSUSSE HEAKSKIITMISEKS
Peamised muudatused TäKSis
• Loobutakse täiskasvanute täienduskoolitusele kursuste
kaupa koolituslubade väljastamisest ning hakatakse selle
asemel täienduskoolitust pakkuvaid õppeasutusi
registreerima EHISes.
• Koolituslubade väljastamine säilib ainult eriseaduses
kehtestatud nõuetel (nt autokoolide puhul), loa
väljastamisel osalevad nii HTM kui eriseaduses
nimetatud, valdkonda tundev asutus.
• Kehtestatakse põhilised protseduurireeglid, kuidas
EHISesse registreerimine ning koolitusloa menetlemine
toimuma hakkab. Erakooliseaduse sätted, mis räägivad
täienduskoolituse koolituslubade väljastamisest,
tunnistatakse kehtetuks.
• Kui seni pidid koolitusloa taotlema ainult erakoolid, siis
nüüd saavad ennast täienduskoolituse pakkujana
EHISesse kanda ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse
asutused ning avalik-õiguslikud asutused.
• Täienduskoolitusasutus on kohustatud pidama
kodulehekülge ning avaldama infot oma tegevuse kohta,
mis EHISes ei kajastu, koduleheküljel.
• Seaduse tasandil loobutakse tööalase täienduskoolituse
ja vabaharidusliku koolituse eristamisest, ühine mõiste
kursustena pakutava koolituse kohta on
„täienduskoolitus“.
• Täiskasvanute koolitus jaguneb tasemeõppeks ning
täienduskoolituseks, kuid antud eelnõu reguleerib
eelkõige täienduskoolituse pakkumist.
• Registreeringukohustus on eelkõige riiklikku
finantseeringut vajavate täienduskoolitusasutuste puhul.
• Eelnõu vastuvõtmise järel on vajalik kinnitada ka
täienduskoolitusse standard.
• Täienduskoolituse standard näeb muuhulgas ette, et
koolituse aluseks olevad õppekavad peavad olema
väljundipõhised ning edukat lõpetamist tunnistav
tunnistus väljastatakse ainult õppijatele, kellepuhul
väljundi saavutamist on hinnatud.
Finantskohustuste muutumine:
• Õppelaenu võimaldamine senisest laiemale sihtgrupile
(osakoormusega õppivatele üliõpilastele).
• Ravikindlustuse tagamine kõikidele põhikooli ja
gümnaasiumiõpilastele, olenemata õppevormist ja õppija
vanusest (võrdsustub kohtlemine kutseõppeasutuste
õppijatega ning üliõpilastega).
Aitäh!