Transcript Eesti hariduse viis väljakutset Eesti haridusstrateegia 2012
Eesti haridusstrateegia 2012 2020 kavand.
Eesti hariduse viis väljakutset
OLAV AARNA Eesti haridusstrateegia hariduskorralduse töörühma juht
Ettekande kava
Miks ma nii mõtlen, nagu ma mõtlen?
Milleks meile (pikaajaline) haridusstrateegia?
Kuidas tekkis Eesti haridusstrateegia (elukestva õppe strateegia) 2020 kavand?
Millised need viis väljakutset siis on?
Mis saab haridusstrateegia kavandist edasi?
Kas ma olen senise tulemusega rahul?
Mis on hariduspoliitika?
Hariduspoliitika laias mõttes – toimiv lepete süsteem ühiskonna hariduslike eesmärkide ning nende saavutamise teede ja vahendite kohta Hariduspoliitika kitsas mõttes – riigi, KOV jt hariduspoliitika subjektide tegevus hariduse valdkonnas Kui eesmärgistatud, mõtestatud ja süsteemne see tegevus meil Eestis on?
Ideoloogiad ja reaalpoliitika (1)
Erakondade hariduspoliitilised
programmid lähtuvad väljakujunenud demokraatiates erakonna ideoloogiast (põhiväärtustest) Tegelik hariduspoliitika on kompromiss erinevatele ideoloogiatele tuginevatest lahendustest Lähtuda tuleks pikemaks ajaks kokku lepitud tulevikuvisioonist ja mõnedest üldistest põhimõtetetest
Ideoloogiad ja reaalpoliitika (2)
Sotsiaaldemokraatlik (võrdsus, ...) Konservatiivne (vendlus, ...) Reaalpoliitika ?
Liberaalne (vabadus, ...)
Haridus kui jagatud hüve Inimene Ühiskond
Huvide tasakaal õppe sisu määratlemisel Huvide tasakaal õppe rahastamisel ...
Eesti haridusstsenaariumid 2015
Kõrge uuenemis võime
Madal uuenemis võime TURUHARIDUSE JA ELIITKOOLIDE EESTI
(RIKASTE JA VAESTE EESTI)
PIDEVALT ALGAVATE HARIDUSREFOR MIDE EESTI
(KORPORATIIVNE EESTI)
Lahutav ühiskond
ÕPI-EESTI
(INTERAKTIIVNE EESTI)
RAHVAKOOLIDE EESTI
(RAHVUSKESKNE EESTI)
Siduv ühiskond
Kompetentsuse ring
Oodatav kompetentsus
Ü H I S K O N D Tege vused Kom petent sid Kompe tentsuse stan dardid KVALIFIKATSIOONISÜSTEEM Kvali fikats-i tunnis tused Kvalifikat siooni
8
Vastavus hindamine
Tegelik kompetentsus
Õppe kavad Õpitulemuste hindamine Õ P E
Kellele on haridusstrateegiat vaja?
Ühiskond, st meie kõik, määratlemaks meie ühishuvisid hariduse vallas Individuaalsed hariduspoliitika subjektid, st igaüks meist, kes on oma huvid hariduse vallas teadvustanud, sh poliitikud Kollektiivsed hariduspoliitika subjektid, sh hariduspoliitilised huvirühmad (õpetajate liidud, õppurite ühendused, ...), õppeasutused, ...
Eesti haridusstrateegia saamisloost
Eesti Koostöö Kogu, Eesti Haridusfoorumi ning Haridus- ja teadusministeeriumi poolt 9.9.2009 sõlmitud kolmepoolse kokkuleppe alusel koostati 30.juuniks 2011 Eesti haridusstrateegia (elukestva õppe strateegia) kavand aastateks
2012-2020
Tegevus toimus nn Tarkade Otsuste Fondi (ESF) rahastatud projekti raames 29. juunil 2011 andis juhtrühm strateegia kavandi haridus- ja teadusministrile üle
Juhtrühm
Kalle Küttis (HTM) (esimees) Olav Aarna (EHF) (aseesimees) Andres Keevallik (EKK) (aseesimees) Tiina Annus (HTM) Mati Heidmets (EKK) (projektijuht) Krista Loogma (EHF) Epp Rebane (HTM) Margit Sutrop (EKK) Anu Toots (EHF)
Töörühmad
Õppes osalemine Marju Lauristin + eksperdid Õppeprotsess Margit Sutrop + eksperdid Hariduskorraldus Olav Aarna + eksperdid
Eesti hariduse viis väljakutset
Ekspertrühmade poolt väljatöötatud ja haridusavalikkusega läbiarutatud strateegia kavand toob välja Eesti hariduse viis suurt väljakutset ning pakub nende lahendamiseks rea meetmeid: Liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsitluse suunas Õpetaja positsiooni ja maine tõus Õppes osalemise kasv Hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovaatilise majandusega Uue digikultuuri kujundamine Eesti hariduse ja kultuuriruumi osaks
Miks me seda kavandiks nimetame?
Puuduvad mitmed strateegiale omased komponendid: Eesmärk (siht) Visioon lõppseisundist Tegevuspõhimõtted Mõõdikud (seisundi parameetrid) Meetmed on sõnastatud fragmentaarselt Puudub tegevuskava Kas see on ajapuudusel tegemata töö?
Ei, see oli taotluslik!
Kõige kiiremat lahendamist vajavad ülesanded
Haridusasutuste võrgu korrastamine, sealhulgas põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine Õpetajakoolituse kvaliteedi tõus koos õpetajatele väärika palga tagamisega Põhikooli riiklikus õppekavas ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatu tegelik ellurakendamine Kõrghariduses õiglast juurdepääsu kindlustava ning õppe kvaliteeti toetava rahastamismudeli juurutamine Tööandjate oluliselt laiem kaasamine õppekavaarendusse nii kutse- kui kõrghariduses
Eesti hariduse viis väljakutset
Liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsitluse suunas Õpetaja positsiooni ja maine tõus
Õppes osalemise kasv
Hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovaatilise majandusega Uue digikultuuri kujundamine Eesti hariduse ja kultuuriruumi osaks Nende protsesside käivitamiseks vajalikud muudatused
hariduskorralduses
Eeldused (1)
Muutuste elluviimise eeltingimuseks on hariduse enda ümbermõtestamine. Elukestva õppe kontekstis on hariduse mõiste laienenud, hõlmates nii formaalset, mitteformaalset kui informaalset õpet, nii laste, noorte kui täiskasvanute õppimist ja õpetamist Seni ei ole teadvustatud, et see tingib vajaduse
põhimõttelisteks muutusteks hariduse põhiprotsessides, põhikomponentides ja
juhtimises ning nende omavahelistes vertikaalsetes ja horisontaalsetes suhetes
Eeldused (2)
Strateegia käsitleb Eesti elukestva õppe süsteemi
kõige üldisema eesmärgina kõigile Eesti
inimestele nende vajadustele ning võimetele vastavate õpivõimaluste loomist kogu elukaare jooksul, kujundades õppimisest inimese elulaadi osa
Eesmärgipüstitus lähtub arusaamast – mida haritumad inimesed, seda parem elu – see on hoiak, mille kohaselt
pidev eneseharimine on tänase elu lahutamatu komponent
Eesti piiratud inimvara tuleb maksimaalselt väärtustada, see on meie püsimise ja arengu alus
Peamised käivitamist vajavad protsessid
Haridusparadigma muutmine institutsioonide ja konkurentsi kesksest isiksuse arengu keskseks
Õppe- ja kasvatusprotsessi suunamine õppija
kui eneseteadliku, õnneliku ja tegusa sotsiaalse
subjekti kujunemisele
Hariduse ja ühiskonna seose tugevdamine; haridus kui elukvaliteedi kujundaja, innovatsioonivõime looja, ühiskonna inimvara ja rahvusliku kultuuriruumi kestlikkuse tagaja
Kust seda lugeda saab?
Haridusstrateegia kavand http://www.haridusfoorum.ee/images/stories/harid usstrateegia/eesti-haridusstrateegia-2012-2020 projekt.pdf
Taustamaterjal http://www.haridusfoorum.ee/images/stories/harid usstrateegia/eesti-haridusstrateegia-2012-2020 taustamaterjal.pdf
Mis nüüd edasi saab?
Haridusstrateegia kavand võiks olla lähtekohaks Eesti pikaajalise haridusstrateegia (elukestva õppe strateegia) kui riikliku dokumendi
koostamisel
EKK ja SA Innove viivad läbi projekti (EU-LLL), mille eesmärgiks on ühiskonna teadlikkuse
suurendamine elukestva õppe tähtsusest ja elukestvas õppes osaluse määra
suurendamine, eriti riskirühmades (noored, inimesed vanuses 45+, töötud)
Kas ma olen tulemusega rahul?
Ei ole, sest: tegemist on vaid strateegia kavandiga ja tänaseni pole selge, mis sellest edasi saab kavand on liigselt üld- ja kõrghariduse keskne (kuigi see polnud taotlus) elukestva õppe paradigma ei joonistu selgelt välja Ma annan endale aru, et tulemus on erinevate huvide kompromiss, mis kedagi täiel määral ei rahulda Ma olen väga rahul sellega, et haridusstrateegiline protsess lõpuks taaskäivitus