Eesti haridusstrateegia 2012 2020 kavand.

Eesti hariduse viis väljakutset

OLAV AARNA Eesti haridusstrateegia hariduskorralduse töörühma juht

Ettekande kava

      Miks ma nii mõtlen, nagu ma mõtlen?

Milleks meile (pikaajaline) haridusstrateegia?

Kuidas tekkis Eesti haridusstrateegia (elukestva õppe strateegia) 2020 kavand?

Millised need viis väljakutset siis on?

Mis saab haridusstrateegia kavandist edasi?

Kas ma olen senise tulemusega rahul?

Mis on hariduspoliitika?

 Hariduspoliitika laias mõttes – toimiv lepete süsteem ühiskonna hariduslike eesmärkide ning nende saavutamise teede ja vahendite kohta  Hariduspoliitika kitsas mõttes – riigi, KOV jt hariduspoliitika subjektide tegevus hariduse valdkonnas  Kui eesmärgistatud, mõtestatud ja süsteemne see tegevus meil Eestis on?

Ideoloogiad ja reaalpoliitika (1)



Erakondade hariduspoliitilised

programmid lähtuvad väljakujunenud demokraatiates erakonna ideoloogiast (põhiväärtustest)  Tegelik hariduspoliitika on kompromiss erinevatele ideoloogiatele tuginevatest lahendustest  Lähtuda tuleks pikemaks ajaks kokku lepitud tulevikuvisioonist ja mõnedest üldistest põhimõtetetest

Ideoloogiad ja reaalpoliitika (2)

Sotsiaaldemokraatlik (võrdsus, ...) Konservatiivne (vendlus, ...) Reaalpoliitika ?

Liberaalne (vabadus, ...)

Haridus kui jagatud hüve Inimene Ühiskond

   Huvide tasakaal õppe sisu määratlemisel Huvide tasakaal õppe rahastamisel ...

Eesti haridusstsenaariumid 2015

Kõrge uuenemis võime

Madal uuenemis võime TURUHARIDUSE JA ELIITKOOLIDE EESTI

(RIKASTE JA VAESTE EESTI)

PIDEVALT ALGAVATE HARIDUSREFOR MIDE EESTI

(KORPORATIIVNE EESTI)

Lahutav ühiskond

ÕPI-EESTI

(INTERAKTIIVNE EESTI)

RAHVAKOOLIDE EESTI

(RAHVUSKESKNE EESTI)

Siduv ühiskond

Kompetentsuse ring

Oodatav kompetentsus

Ü H I S K O N D Tege vused Kom petent sid Kompe tentsuse stan dardid KVALIFIKATSIOONISÜSTEEM Kvali fikats-i tunnis tused Kvalifikat siooni

8

Vastavus hindamine

Tegelik kompetentsus

Õppe kavad Õpitulemuste hindamine Õ P E

Kellele on haridusstrateegiat vaja?

   Ühiskond, st meie kõik, määratlemaks meie ühishuvisid hariduse vallas Individuaalsed hariduspoliitika subjektid, st igaüks meist, kes on oma huvid hariduse vallas teadvustanud, sh poliitikud Kollektiivsed hariduspoliitika subjektid, sh hariduspoliitilised huvirühmad (õpetajate liidud, õppurite ühendused, ...), õppeasutused, ...

Eesti haridusstrateegia saamisloost

   Eesti Koostöö Kogu, Eesti Haridusfoorumi ning Haridus- ja teadusministeeriumi poolt 9.9.2009 sõlmitud kolmepoolse kokkuleppe alusel koostati 30.juuniks 2011 Eesti haridusstrateegia (elukestva õppe strateegia) kavand aastateks

2012-2020

Tegevus toimus nn Tarkade Otsuste Fondi (ESF) rahastatud projekti raames 29. juunil 2011 andis juhtrühm strateegia kavandi haridus- ja teadusministrile üle

Juhtrühm

  Kalle Küttis (HTM) (esimees) Olav Aarna (EHF) (aseesimees)    Andres Keevallik (EKK) (aseesimees) Tiina Annus (HTM) Mati Heidmets (EKK) (projektijuht)    Krista Loogma (EHF) Epp Rebane (HTM) Margit Sutrop (EKK)  Anu Toots (EHF)

Töörühmad

 Õppes osalemine  Marju Lauristin + eksperdid  Õppeprotsess  Margit Sutrop + eksperdid  Hariduskorraldus  Olav Aarna + eksperdid

Eesti hariduse viis väljakutset

Ekspertrühmade poolt väljatöötatud ja haridusavalikkusega läbiarutatud strateegia kavand toob välja Eesti hariduse viis suurt väljakutset ning pakub nende lahendamiseks rea meetmeid:  Liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsitluse suunas     Õpetaja positsiooni ja maine tõus Õppes osalemise kasv Hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovaatilise majandusega Uue digikultuuri kujundamine Eesti hariduse ja kultuuriruumi osaks

Miks me seda kavandiks nimetame?

 Puuduvad mitmed strateegiale omased komponendid:   Eesmärk (siht) Visioon lõppseisundist     Tegevuspõhimõtted Mõõdikud (seisundi parameetrid) Meetmed on sõnastatud fragmentaarselt Puudub tegevuskava   Kas see on ajapuudusel tegemata töö?

Ei, see oli taotluslik!

Kõige kiiremat lahendamist vajavad ülesanded

     Haridusasutuste võrgu korrastamine, sealhulgas põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine Õpetajakoolituse kvaliteedi tõus koos õpetajatele väärika palga tagamisega Põhikooli riiklikus õppekavas ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatu tegelik ellurakendamine Kõrghariduses õiglast juurdepääsu kindlustava ning õppe kvaliteeti toetava rahastamismudeli juurutamine Tööandjate oluliselt laiem kaasamine õppekavaarendusse nii kutse- kui kõrghariduses

Eesti hariduse viis väljakutset

     Liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsitluse suunas Õpetaja positsiooni ja maine tõus

Õppes osalemise kasv

Hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovaatilise majandusega Uue digikultuuri kujundamine Eesti hariduse ja kultuuriruumi osaks  Nende protsesside käivitamiseks vajalikud muudatused

hariduskorralduses

Eeldused (1)

  Muutuste elluviimise eeltingimuseks on hariduse enda ümbermõtestamine. Elukestva õppe kontekstis on hariduse mõiste laienenud, hõlmates nii formaalset, mitteformaalset kui informaalset õpet, nii laste, noorte kui täiskasvanute õppimist ja õpetamist Seni ei ole teadvustatud, et see tingib vajaduse

põhimõttelisteks muutusteks hariduse põhiprotsessides, põhikomponentides ja

juhtimises ning nende omavahelistes vertikaalsetes ja horisontaalsetes suhetes

Eeldused (2)

  

Strateegia käsitleb Eesti elukestva õppe süsteemi

kõige üldisema eesmärgina kõigile Eesti

inimestele nende vajadustele ning võimetele vastavate õpivõimaluste loomist kogu elukaare jooksul, kujundades õppimisest inimese elulaadi osa

Eesmärgipüstitus lähtub arusaamast – mida haritumad inimesed, seda parem elu – see on hoiak, mille kohaselt

pidev eneseharimine on tänase elu lahutamatu komponent

Eesti piiratud inimvara tuleb maksimaalselt väärtustada, see on meie püsimise ja arengu alus

Peamised käivitamist vajavad protsessid

   Haridusparadigma muutmine institutsioonide ja konkurentsi kesksest isiksuse arengu keskseks

Õppe- ja kasvatusprotsessi suunamine õppija

kui eneseteadliku, õnneliku ja tegusa sotsiaalse

subjekti kujunemisele

Hariduse ja ühiskonna seose tugevdamine; haridus kui elukvaliteedi kujundaja, innovatsioonivõime looja, ühiskonna inimvara ja rahvusliku kultuuriruumi kestlikkuse tagaja

Kust seda lugeda saab?

 Haridusstrateegia kavand http://www.haridusfoorum.ee/images/stories/harid usstrateegia/eesti-haridusstrateegia-2012-2020 projekt.pdf

 Taustamaterjal http://www.haridusfoorum.ee/images/stories/harid usstrateegia/eesti-haridusstrateegia-2012-2020 taustamaterjal.pdf

Mis nüüd edasi saab?

  Haridusstrateegia kavand võiks olla lähtekohaks Eesti pikaajalise haridusstrateegia (elukestva õppe strateegia) kui riikliku dokumendi

koostamisel

EKK ja SA Innove viivad läbi projekti (EU-LLL), mille eesmärgiks on ühiskonna teadlikkuse

suurendamine elukestva õppe tähtsusest ja elukestvas õppes osaluse määra

suurendamine, eriti riskirühmades (noored, inimesed vanuses 45+, töötud)

Kas ma olen tulemusega rahul?

   Ei ole, sest:  tegemist on vaid strateegia kavandiga ja tänaseni pole selge, mis sellest edasi saab   kavand on liigselt üld- ja kõrghariduse keskne (kuigi see polnud taotlus) elukestva õppe paradigma ei joonistu selgelt välja Ma annan endale aru, et tulemus on erinevate huvide kompromiss, mis kedagi täiel määral ei rahulda Ma olen väga rahul sellega, et haridusstrateegiline protsess lõpuks taaskäivitus

TÄNAN TÄHELEPANU EEST!