Transcript Mõiste: Õppiv organisatsioon

Täiskasvanuhariduse poliitika:
Eesti Euroopa taustal
Triin Roosalu
http://LLL2010.tlu.ee
http://LLL2010.tlu.ee
http://LLL2010.tlu.ee
http://LLL2010.tlu.ee
http://LLL2010.tlu.ee
Haridussüsteemi roll
elukestval õppel põhineva ühiskonna
tagamisel Euroopas
http://LLL2010.tlu.ee
LLL –lifelong learning
http://LLL2010.tlu.ee
Eluaastad
Vanemad vanusegrupid
1
2
Kursused, __________________________ TasemeIseseisev õppimine
haridus
4
3
Noored
http://LLL2010.tlu.ee
Tähelepanu formaalõppes osalemisel, sest
• Vanusega kahaneb formaalõppes osalemise tõenäosus.
Samas suured riikide vahelised erinevused.
• EL dokumentides seoses elanikkonna vananemisega
suurem tähelepanu vanemaealiste elukestvas õppes
osalemisel.
• Mida kõrgem haridustase, seda suurem on
mitteformaalses õppes osalemise täenäosus.
• Programmides, tegevuskavades senini põhitähelepanu
täiskasvanute osalemisel mitteformaalõppes (eeskätt
tööalastel kursustel)
http://LLL2010.tlu.ee
Kontseptuaalne raamistik
1. Elukestvas õppes osalemist mõjutavad nii
makrotaseme (poliitikad, institutsioonid),
kesktaseme (ettevõtted, haridusasutused) kui ka
üksikisiku taseme faktorid (sugu, rahvus,
haridustase, motivatsioon jne.)
http://LLL2010.tlu.ee
Kontseptuaalne raamistik
2. Eeldame, et igale riigile omased
ajalooliselt kujunenud institutsioonid
(haridussüsteem, tööturuinstitutsioonid
jne.) mõjutavad nii elukestvas õppes
osalemise võimalusi kui ka
potsentsiaalsete õppijate valmisolekut
http://LLL2010.tlu.ee
Riigid
• Šotimaa
•
•
Inglismaa
Iirimaa
•
•
Austria
Belgia
•
Norra
•
•
•
•
•
•
•
Eesti
Leedu
Bulgaaria
Venemaa
Sloveenia
Tšehhi
Ungari
http://LLL2010.tlu.ee
Eesmärk
• Analüüsida, kuidas elukestva õppe mõistet neis Põhja-,
Kesk- ja Ida-Euroopa riikides kasutatakse ja mõtestatakse
• Selgitada, milline on neis maades elukestva õppe
traditsioon ja kuidas see on muutunud
• Mõõta elukestva õppe kajastamist poliitilises retoorikas
• Hinnata, kuivõrd on see mõjutatud EList, riigi enda või
muude tegurite poolt, ning
• kuivõrd riikides retoorika ja praktika erinevad
• Määratleda, kuivõrd toetavad või takistavad elukestvat
õpet riigi teised poliitikavaldkonnad
http://LLL2010.tlu.ee
Üldised järeldused
• Erinevatel põhjustel keskenduvad elukestva õppe
poliitikad peamiselt tööturuga seonduvale
• Arusaama elukestva õppe olemusest kujundavad
selgelt ajaloolised, majanduslikud ja sotsiaalsed
arengud konkreetses riigis, nt kui
– post-kommunistlikes riikides nähakse elukestvat õpet kui
võimalust majanduskasvu tagada, siis
– arenenuma turumajandusega riikide jaoks peitub
elukestvas õppes võimalus areneda globaalse konkurentsi
tingimustes ellu jäämiseks
• Ka sotsiaalse kontrolli aspektil on tähtis roll
http://LLL2010.tlu.ee
Majanduslikud & sotsiaalsed muutused
• Kõigis maades on elukestva õppe arendamisel
rõhuasetus just võimalusel seeläbi toetada
suuremastaabilisi majanduslikke ja sotsiaalseid
muutusi, samas
– mitmetel juhtudel on elukestva õppe poliitika tegelikkuses
väga kitsa suunitlusega, ning
– vaid harva leiavad üldsõnalises poliitilises diskursuses ära
toodud põhimõtted väljundi konkreetsete rakenduste näol
http://LLL2010.tlu.ee
Mõisted
• Elukestva õppe diskursuse võtmemõistete (learning
citizens, learning cities/regions, learning
organisation) kasutuse osas selgus, et:
– põhimõttelist erinevust nende kasutamisel nn vanade EL
riikide (ja Norra) ja postsotsialistlike riikide vahel ei ole
• Samuti võib öelda, et EL tasandil kasutatavad
definitsioonid mõjutavad kõigi riikide debatte, kuid
– mõnedki uued liikmesriigid võtavad EU tasandi retoorika
üle (liiga) kergekäeliselt sisulise arutelu ja kriitikata
http://LLL2010.tlu.ee
Mõiste: Teadmistepõhine ühiskond
• mõiste esineb väga tugevalt kõigi 13 riigi
diskursuses,
– rõhk on peamiselt inimkapitali arendamisel,
samas
– nähakse inimkapitali sageli sotsiaalse
tõrjutuse vähendamise vahendina
http://LLL2010.tlu.ee
Mõiste: Õppiv kodanik
• Mõistele oluliselt väiksem tähelepanu ja selle
interpretatsioon erineb
– Šoti, Inglise, Eesti, Leedu rõhutavad just
inimkapitali aspekti
– Iiri, Sloveenia ja Norra keskenduvad
sotsiaalsele kapitalile ja isiksuslikule arengule
http://LLL2010.tlu.ee
Mõiste: Õppiv organisatsioon
• Enamikus riikides mainitakse, kuid erinevused
selles, mida rõhutatakse :
– organisatsioonide kohustust oma töötajaile
haridust ja koolitust võimaldada, või
– vajadust riigi toetuse järele ettevõtetele
töötajate koolitamisel
http://LLL2010.tlu.ee
Mõiste: Õppiv linn/piirkond
• Harvem kasutatakse ka seda mõistet.
Interpreteeritakse kahel moel:
– indiviidide õppimisele ligipääsu tagamisena (Norras); või
– väiksema toimetulekupotentsiaaliga gruppide sotsiaalse
kaasamise tõhustamisena (Inglismaal)
• Selgelt seostatud just piirkondlike, detsentraliseeritud
õpivõimaluste tagamisega
http://LLL2010.tlu.ee
Tööhõive
• Töö- ja hõivepoliitikad on kõigis riikides väga olulisel
kohal elukestva õppe strateegia kujundamisel
• Sageli ongi elukestva õppe eesmärgina sõnastatudki
just kvalifitseeritud, kohanemisvõimeline tööjõud
teadmistepõhises ühiskonnas
– Eesti eripära: väga suur osa täiskasvanute haridusest ei ole
riigieelarveline, vaid toetub erakapitalile (tasub tööandja või
inimene ise)
http://LLL2010.tlu.ee
Elukestvas õppes osalemisest
• Elanikkonna kvalifikatsioon on tõusnud kõigis riikides ja
reeglina on noorem generatsioon kõrgema kvalifikatsiooniga.
• Kõrgema haridusega töötajad osalevad enim täiendõppes ja
koolitustel.
• Töötavatel täiskasvanutel on õppimisele parem juurdepääs kui
töötutel.
• Naised osalevad formaalhariduses üldiselt rohkem kui mehed,
väljaarvatud kutseharidus, kus domineerivad mehed.
• Kõigis maades - va Norra - osalevad nooremad vanuserühmad
vanematest enam koolitustel.
• Endistes sotsialismimaades on hariduslik ebavõrdsus pärast
iseseisvumist kasvanud.
http://LLL2010.tlu.ee
Elukestva õppe edenemist takistavad
• Elukestva õppe strateegiate puudumine.
• Erinevate huvigruppide ja sidusgruppide vähene
koostöö.
• Elukestva õppe riiklikud elluviijad võistlevad
omavahel – tegevuste vähene koordineeritus.
• Elukestva õppe eesmärgid pole tihti piisavalt
täpselt sõnastatud.
• Kitsendatud nägemus elukestvast õppest (tööturule
orienteeritud).
http://LLL2010.tlu.ee
Ühtne Euroopa elukestva õppe mudel?
• riiklikud taustsüsteemid on erinevad  ei ole võimalik
leida elukestva õppe mudelit, mis toimiks kõigis EL
riikides
• ja kuigi ühtne EL tasandi poliitika võib siiski kaasa
aidata arengutele riiklike poliitikate kontekstis,
• siis selle tõhusust mõjutab oluliselt riigi sotsiaalne,
institutsionaalne, poliitiline, ideoloogiline taust
• Ometi on uuringu käigus vaadeldud riigid EL arengutest
tugevasti mõjutatud, sest – teadlikult või alateadlikult –
rakendatakse valikulist lähenemist EL prioriteetide osas
http://LLL2010.tlu.ee
Mida edasi teeme?
• Analüüsime,
– kuidas mõjutab ajalugu ja riigi institutsionaalne struktuur
elukestvas õppes osalemist
– mil määral riigi suurus mõjutab valitsuse suutlikkust
tõhus elukestva õppe strateegia välja töötada ja käigus
hoida
– millised elukestva õppe strateegiad aitavad kõige enam
vähendada sotsiaalset tõrjutust (selle eri
avaldumisvormides)
– kas, ja kui, siis kuidas võiks elukestev õpe kaasa aidata
euroopaliku identiteedi/enesepildi kujunemisele
http://LLL2010.tlu.ee
Projekti viis tasandit
– Indiviiditasandil toimuvad protsessid ja tulemused
– Kollektiivsed, mingile grupile omased õppes
osalemise kogemused ja tulemused
– Riigile iseloomulikud õpingutes osalemise mustrid
ja tulemused
– Õppimisprotsesse mõjutavad institutsionaalsed ja
struktuuritegurid
– Elukestva õppe süsteemide tüpoloogiad
http://LLL2010.tlu.ee
LLL2010 ülesanded edasiseks
• Elukestva õppe poliitikate ja praktika alusel
töötada välja kõiki analüüsitud maid hõlmav
elukestva õppe tüpoloogia
• Miks?
http://LLL2010.tlu.ee
Olemasolevad LLL tüpoloogiad
institutional framework of knowledge and learning
varieties of capitalism in terms of liberal vs coordinated market economies
socio-economic models
skill formation systems
models based on training in enterprises
education and training systems
models of lifelong learning
http://LLL2010.tlu.ee
Aga…
• Kuigi
varasemad
tüpoloogiad
sisaldavad
kasulikke ideid, ei sobi need praktikas eriti
elukestva õppe poliitikate analüüsi ja mõistmise
jaoks.
• Eelkõige on nad ebaadekvaatsed seetõttu, et:
• vaatavad vaid väikest hulka riike ja jätavad sageli
välja just EL uued liikmesriigid;
• juhinduvad peamiselt makrotasandi näitajatest,
keskendudes ennekõike sotsiaalmajanduslikule
mõõtmele (SKP, majanduskasv, hõive, töötus…);
• ei kajasta piisavalt kõnealuste süsteemide
ajaloolist, poliitilist ega kultuurilist mõõdet
http://LLL2010.tlu.ee
… ja seepärast
• on meil kavas luua kas üks või siis mitu
sellist tüpoloogiat, mis arvestaksid
rohkem
ja
paremini
ka
teiste
aspektidega peale puhtalt majandusliku
arengu ja sobiksid ka KIE riikides
toimuvat kirjeldama ja mõistma.
http://LLL2010.tlu.ee
Kokkuvõtteks
• tüpoloogias viime kokku
– võtmemõisted,
– elukestva õppe dimensioone kirjeldavad
tegurid,
– indikaatorite väljaarendamiseks vajalikud
mõõdikud
http://LLL2010.tlu.ee
Mis siis on elukestva õppe taga?
• Loodame, et projekt valgustab seda,
milline on rahvusvaheliste
organisatsioonide (nt OECD ja Euroopa
Komisjon) ja globaalsemate arengute
(europiseerumine, globaliseerumine…)
roll ja osatähtsus võrreldes riiklike
institutsioonide ja süsteemide siseste
teguritega
http://LLL2010.tlu.ee
Tänan kuulamast!
Lisainfot, sealhulgas raporteid leiate
http://LLL2010.tlu.ee
[email protected]
http://LLL2010.tlu.ee