Transcript Elukestev õpe vananevas ühiskonnas

Elukestev õpe vananevas
ühiskonnas
Tiiu Männiste
18.02.2011
2010
“Väärikate ülikool osutus üllatavalt
popiks”
• Kokku 245 õppurit, kelle keskmine vanus
on 70 aastat, alustavad täna Tartus
õppeaastat väärikate ülikoolis.
• http://www.tartupostimees.ee/?id=310096
1998
• Eesti ühiskonna progresseeruv
vananemistendents on kujundanud
rohkearvulise vanuritegrupi. Pensionäride
ja vanurite suurest õpihuvist annab
tunnistust Kolmanda Nooruse Ülikoolide
külastajate rohkus.
•
(Tööalasest täienduskoolitusest ja pidevõppe võimalustest Eesti Vabariigis. Sihtasutus
Kutsehariduse Reform Eestis Kutsehariduse ja Tööhõive Seirekeskus. Tallinn 1998)
Täiskasvanuhariduse valdkonna statistika põhinäitajad. Haridus- ja Teadusministeerium 2010
• Täiskasvanuks olemise vanuselised piirid
pole haridusest rääkides täpselt
defineeritud.
• Et täiskasvanuharidus on tihedalt seotud
tööturu ja konkurentsivõime mõistega, siis
on valdkondlikes ülevaadetes levinuimaks
viisiks analüüsida 25-64-aastaste inimeste
osalemist hariduses
Allikas: Eesti Statistikaamet, 2009
18,0%
15,6%
16,0%
14,0% 13,2%
12,5%
12,2%
12,2%
12,0%
10,8%
10,0%
8,6%
7,4%
8,0%
6,1%
5,9%
6,0%
4,0%
7,4%
3,6%
2,0%
2,0%
3,1%
1,2%
3,6%
1,9%
3,8%
2,6%
4,2%
0,0%
2004
2005
2006
2007
2008
25-34
35-44
45-54
55-64
Elukestva õppe ideeline raamistik
• Elukestva õppe geneesist lähtudes võib
rääkida selle protsessi 2 peamisest
ideest:
• Elukestev õpe – kui inimkapitali
arendamine
• Elukestev õpe - kui majandusresursi
arendamine
• Elukestev õpe – kui inimkapitali
arendamise idee on jõudnud konflikti
majandusarengu ideega
• Elukestva õppe puhul oodatakse peamiselt
majandusedule kaasaaitamist (THA 2009-13 ja
Riigikontrolli THA audit 2010), vähem pööratakse
tähelepanu elukestva õppe muudele ülesannetele
nagu: inimkapitali, sotsiaalse kapitali ja isiklik areng.
Riigikontrolli audit:
• täiskasvanute täiendus- ja ümberõppe korraldus
Eestis ei toeta töötajate kvalifikatsiooni
omandamist või täiendamist.
• Riik peab otsustama /.../ kui palju pakkuda riigi
raha eest tasuta hobikoolitust ning kui palju
panustada oskusliku tööjõu väljaõpetamisele
Täiskasvanute täiendus- ja ümberõpe. Kas Euroopa Liidu rahaga parandatakse tööjõu kvalifikatsiooni
ja konkurentsivõimet? Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 17. september 2010
2010.a. Elukestva õppe ESF programmide tagasisideuuring:
• näitab õppijate tegelikke ootusi, mis on tugevalt
inimkapitali ja isiklik arengu poole kaldu.
• Kõige kõrgemad ootused olid vastajatel enne
koolitusele minekut oma silmaringi laienemise
(78%), väljaspool tööd kasutatavate
teadmiste/oskuste saamise suhtes (64%) ning
isikliku rahulolu suurenemise suhtes (57%
vastanutest).
Elukestva õppe kahe suuna konflikti tulemus
• konflikt reaalse situatsiooni ja ootuste
vahel
• riigi senine elukestva õppe poliitika:
elukestev õpe kui tarbimis- ja
majanduskasvu haridusmudel.
• eakaid vaadeldud vaid riskirühmana –
puuduvad vananeva ühiskonna
tulevikulahendused, tegevuskavad.
senine elukestva õppe poliitika
• EÕS 2005-08 oli vaid majanduskasvule
(„täistööhõive taastamine“) ja eõ-s
osalemisprotsentide tõusule orienteeritud
• THA 2009-13: puudub eõ konseptuaalne
raamistik, pigem EL projekti maatrikstekst.
• Elukestva õppe arendus projektipõhine,
killustunud - rahastamise ja korraldamisega tegelevad
vähemalt 16 asutust ja 25 Euroopa Liidu kaasrahastatud meedet.
Elukestva õppe arengud • 1990-ndatel
• majanduse struktuursete muutuste ajal –
ettevõtjate panus elukestva õppe
arendamisel oluline. Tihe seos
tööjõuvajadustega.
• Vabahariduse koolituste roll – esmased
baasoskused (arvutiõpe, võõrkeeled,
sots.komm. oskused).
• Formaalhariduse roll nõrk.
Elukestva õppe arengud • majandusbuumi ajal
• elukestev õpe muutus kaubaks/tooteks,
mida müüdi/tarbiti vastavalt turu
nõudmistele
• (reguleerimata koolitajate turg paisunud
kuni 1500 – 2000 koolitusfirmani)
• Elukestev õpe muutus ka elustiiliks –
koolitused muutusid spaaturismi kõrvalproduktiks,
meeldivaks ajaviiteks uute ja vanade tuttavatega
Elukestva õppe arengud - Täna (1)
• eõ ei vasta enam majanduskasvu
mudeli ja kriisi situatsiooni ootustele –
vähene seos tööjõuvajadustega (RK audit 2010)
• tänu ostujõu alanemisele ja ESF
programmidele (tasuta koolitused) ka
turuväärtus koolitusturul langenud
• koolitusturu korrastamine – alanud TäKS
muudatuste protsess – rangemad nõuded koolitajatele
Elukestva õppe arengud - Täna (2)
• kindla konseptuaalse aluseta elukestev
õpe on hakanud elama oma elu, on
muutumas ootuste ja tulevikulootuste
inkubaatoriks
• isetoimiv sotsiaalse toimetuleku meede:
• kui tegevusteraapia (Beck 2005),
sotsiaalse kapitali taimelava, meelelahutus
Elukestva õppe arengud - Täna (3)
Elukestva õppe piirid ja rakendused muutuvad
• piir õppe ja kultuuri vahel on muutumas
tinglikuks.
• lisaks uued tehnoloogilised rakendused:
Interaktiivne meedia, reaalajas toimuvad
virtuaalkursused kolmedimensionaalses (3D)
veebikeskkonnas.
• uued vanad oskused –pärimuskultuur
Elukestva õppe arengud - Täna (4)
Elukestva õppe piirid ja rakendused muutuvad
Elukestvat õpet on hakatud väärtustama
formaalhariduse osana: üliõpilaste vähenemise
tõttu varasemast suurem tähelepanu.
2009 Tartu Ülikoolis võeti esimese kõrgkoolina
vastu elukestva õppe põhimõtted
2011 aastast Tartu Ülikoolis elukestva õppe
keskus + 2010 väärikate ülikool.
Elukestva õppe arengud - Täna (5)
2009 Tartu Ülikooli elukestva õppe põhimõtted:
• Elukestev õpe loob võimalused ja
kujundab valmisoleku üksikisiku
järjepidevaks ja igakülgseks arenguks,
sõltumata east ja õppimise viisist ning
toetab selle kaudu ühiskonna terviklikku
sotsiaalset, kultuurilist ja majanduslikku
edenemist.
Eakate õppimine kõrgkoolide juures
• TTÜ Kolmanda Nooruse Ülikool tegutseb
1993.aastast, 2009 .a. 800 osalejat
• 2009 .aastast Pärnu Väärikate Ülikool
• osales 386 õppurit; 2010. aastal
registreerus juba 458-pärnumaalast ning
ootele jäi veel 90 inimest.
• 2010 sügisest TÜ VKA juures 50 õppijat
väärikate ülikoolis
TTÜ Kolmanda Nooruse Ülikool. VHL küsitlus 2009
Hoida ennast vormis
aktiivsena
0,98
Õppida midagi uut,
omandada oskusi
0,98
0,99
0,98
Tõsta oma väärtust
tööjõuturul (olla parem
töötaja)
0,85
0,91
VÄÄRTUS
TÖÖJÕUTURUL
0,76
0,5
0,6
0,7
0,8
0,9
1
1,1
TTÜ Kolmanda Nooruse Ülikool. VHL küsitlus 2009
0,91
Vabaneda üksindustundest
0,80
Saada abi ja toetust koduste suhetega seotud
probleemide lahendamiseks
0,53
0,49
0,99
Kohtuda sõprade ja tuttavatega, suhelda
0,96
0,98
Olla koos teistega, kuuluda kellegi hulka
0,94
0,71
Saada tunnustust teistelt inimestelt
0,50
0,84
SOTSIAALNE SIDUSUS
0,74
0,2
0,3
0,4
0,5
0,6
0,7
0,8
0,9
1
1,1
Pärnu Väärikate Ülikooli küsitlustulemus 2009
praktiliste õpikodade soov
Küpsetame ja keedame
42
Kodu korda!
36
Kus on minu juured?
72
Praktilisi nõuandeid rahaasjade korraldamisel
38
Kodaniku ühiskond, elukorralduses kaasarääkimine
46
Õigusabi
66
Sõbraks Arvutiga
84
0
20
40
60
250 vastajat
80
100
Tasuta tööalastel täienduskoolitustel osalemine
ESF programmide raames kutsekoolide täiend ja
ümberõppes osalemine 2010 II pa.
8
35 26
Valga KÕK
193
45 - 54
5
86
PärnuKHK
30
55 - 64
250
üle 65
4
66
VÜKK
0
40
100
kokku
247
200
300
400
ETTEPANEKUID
• rõhk eelkõige inimvara arendamisele
• kujundada elukestva õppe poliitika kui
aktiivse kodaniku kasvatamise ja isikliku
arengu strateegiaks.
• arendada läbi elukestva õppe ka eakate
konkurentsivõimet tööturul
• suurendada ka kohalike omavalitsuste rolli
eakate elukestvasse õppesse kaasamisel
Tänan!
Tiiu Männiste
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
täienduskoolitustalituse juhataja
52 03 998; [email protected]