Transcript Terje Haidak

Täiskasvanuharidus
Eestis ja uued
väljakutsed
Terje Haidak
Täiskasvanuhariduse osakonna juhataja
27.05.2014 Tallinnas
Täiskasvanuhariduse valdkonna
hetkeolukord ja suundumused
●
●
●
●
Täiskasvanuhariduse arengukava 2009-2013
Eesti elukestva õppe strateegia 2020
Tõukefondide uus periood 2014-2020
Täiskasvanute koolituse seaduse
muutmine
2009-2013 rõõmud …
Täiskasvanuhariduse arengukava 2009-2013
eesmärgid on üldjoontes täidetud
• Lisandunud palju uusi õppijaid, elukestvas õppes
osalemine tõusnud
• Edukalt ellu viidud Euroopa Sotsiaalfondi
programmid (HTMi kaudu on 73 000 täiskasvanut
saanud osaleda mitteformaalses õppes)
• Õpe on senisest paindlikum, rakendatakse VÕTAt,
väljundipõhine õpe saamas tavapäraseks
• Täiskasvanuharidus on paljude ametkondade
südameasi
• Täiskasvanute oskuste uuring PIAAC andis täitsa
head tulemused
… ja mured
• Tasemekoolitusse tagasipöörduvate täiskasvanute
arv võiks olla oluliselt suurem
• Täiskasvanute koolituse seaduse muutmine on
kaua viibinud
• LLL% pidurdunud
EÕS 2014 - 2020
Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti
Koostöö Kogu ning Eesti Haridusfoorumi
koostöös on välja töötatud hariduse
valdkonna katusstrateegia – Eesti
elukestva õppe strateegia 2020.
Strateegia on valikute strateegia, katab
ainult haridussüsteemi kriitilisemaid
kitsaskohti.
EÕS 2020 VIIS EESMÄRKI
Strateegia viis eemärki on:
1. Muutunud õpikäsitlus
2. Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning
koolijuhid
3. Elukestva õppe võimaluste ja töömaailma
vajaduste vastavus
4. Digipööre elukestvas õppes
5. Võrdsed võimalused elukestvaks õppeks ja
õppes osaluse kasv
Täiskasvanuhariduse kitsaskohad,
millele EÕS 2020 viitab
•
•
•
•
Ligi kolmandik Eesti tööealisest elanikkonnast on
erialase ettevalmistuseta.
Levinud on suhtumine, et õppimine on noorte jaoks.
Enesetäiendamist pärsib rahaliste võimaluste piiratuse
kõrval ka täiskasvanute huvi- ja motivatsioonipuudus.
Umbes kolmandikul täiskasvanutest puuduvad
minimaalsed digioskused.
Erinevused elukestva õppe raames pakutava ja tööturul vajaliku vahel on liiga suured. Õppeasutused ja
töömaailm ei tee elukestva õppe süsteemi
arendamiseks aktiivset koostööd.
Täiskasvanuharidust puudutavad
meetmed EÕSis
Nõrgema konkurentsivõimega inimestele õppes
osalemiseks tingimuste loomine (noored emad,
vanemaealised inimesed, eesti keelt mitteoskajad,
keskhariduseta inimesed, töötud, puuetega inimesed,
uussisserändajad jt):
•
täiskasvanutele pakutakse erinevaid paindlikke
koolituskursusi erialaseks enesetäiendamiseks,
võtmepädevuste arendamiseks ja õpivalmiduse
suurendamiseks;
•
täiskasvanutele pakutakse koolitusi digioskuste
omandamiseks ja arendamiseks;
•
muu emakeelega inimestele pakutakse eesti keele
õppimise võimalusi.
•
•
•
•
Korraldatakse ümber täiskasvanute
gümnaasiumide süsteem elukestva õppe
süsteemile kohaselt (sh VÕTA rakendamine).
Kutsehariduses laiendatakse oluliselt õpipoisiõpet.
Tööturul olijatele pakutakse kasvuvaldkondi
toetavaid täiend- ja ümberõppe koolitusi.
Töötatakse välja täiendus- ja ümberõppe
rahastamismudel, mis põhineb õppija, riigi ning
tööandja kolmepoolsel panustamisel ja tagab
elukestvas õppes osaluse võimalused ka pärast
tõukefondide rahastamisperioodi lõppu.
●
●
●
Käivitatakse tööjõuvajaduse seire- ja
prognoosisüsteem, elukestvat õpet planeeritakse
kutsetegevuse valdkondade põhiselt.
HTM ja SoM tagavad tervikliku
karjäärinõustamissüsteemi ning teenuse
kättesaadavuse nii noortele kui täiskasvanutele
(töötutele ja töötavatele inimestele).
Arendatakse välja keskne portaal, kus on
kasutajasõbralikult kättesaadav info tööturu vajaduste
ning erinevate täiendus- ja ümberõppevõimaluste
kohta.
Peamised tegevused Euroopa
Sotsiaalfondi vahenditest
täiskasvanuhariduse valdkonnas
2014-2020
●
●
●
Madala haridustasemega täiskasvanute
tasemekoolitusse tagasitoomine
Täienduskoolituse või ümberõppe
pakkumine kvalifikatsiooni saavutamiseks
(prioriteetseks grupiks kvalifikatsioonita või
aegunud kvalifikatsiooniga elanikkond)
Elukestva õppe võtmeoskuste arendamine
Probleemid
•
•
•
•
•
Kvalifikatsioonita või vananenud
kvalifikatsiooniga inimesi palju
Elukestvas õppes osalemine pidurdunud,
madala haridustasemega inimeste osalus
madal
PIAAC: oskused langevad vanuse tõustes
kiiresti, IKT oskused madalad
Nooremates vanusegruppides suur osakaal
inimestel, kellel ainult põhiharidus või veel
madalam haridustase
Tasemekoolitusse tagasitoomise võimekus on
madal
Keskhariduseta inimesed
vanusegrupiti
Tõsine mure meeste pärast!
Mida soovime ESFi toel
saavutada?
•
•
Põhi- ja keskhariduse tasemeõppesse
tagasitoodud täiskasvanute arv – vähemalt
1500 inimest.
Täienduskoolitusel ning võtmepädevuste
arendamisel osalenud täiskasvanute arv –
vähemalt 53 500.
Õpitakse väljundipõhise õppekava järgi,
saavutatud oskusi tuleb kursuse lõppedes
kontrollida. Võimalikult palju pakkuda õpet, mis
seostatud kutsestandarditega.
Täiskasvanute koolituse seaduse
muutmine
Reguleerib eelkõige mitte-formaalse koolituse ehk
täienduskoolituse pakkumist.
Nõuab, et õppeasutused kehtestaksid ise kvaliteedi
tagamise põhimõtted. Riiklik kontroll väheste
koolituste üle (nt autokoolid), kuid asutused peavad
ennast registreerima avalikus registris.
Koolitusasutuste tegevus peab muutuma
läbipaistvamaks (kodulehekülje olemasolu nõue).
Kõik õppekavad peavad olema väljundipõhised.
Menetlus Riigikogus: 2014. a sügisel.
Aitäh!
Terje Haidak
[email protected]
www.hm.ee