Elukestev õpe Eestis: piiride ületamine. Maakonna eripärad Kärdlas, Hiiumaal

Elukestva õppe eesmärgid: Euroopa ja Eesti

poliitikate, tööandjate, koolide

valikud ja võimalused ja

õppijate

Triin Roosalu Tallinna Ülikool RASI

Ettekande kava

 Taust  Uuringu te tutvustus  Tulemused  Elukestva õppe eesmärgid

poliitikates

 Elukestva õppe eesmärgid:

ettevõtete

vaade  Elukestva õppe eesmärgid: õppe

korraldajate

seisukoht 

Täiskasvanute

eesmärgid elukestvas õppes osalemisel  Kokkuvõtlikult

Taustaks

Eluaastad

Vanemad vanusegrupid 1 2 Kursused, __________________________ Taseme Iseseisev õppimine haridus 4 3 Noored

http://LLL2010.tlu.ee

RASI elukestva õppe uuringute tutvustus

RASI värsked uuringud

 EL 6 RP LLL2010 – http://LLL2010.tlu.ee

“Haridussüsteemi roll elukestval õppel põhineva ühiskonna tagamisel Euroopas” ehk L ife L ong L earning 2010, st LLL2010  Primus http://primus.archimedes.ee

 TaasKoolis  TööKõrgEEL  Õppija2.0

LLL2010 lühidalt

 Integreeritud projekt – süvitiminekuks mitmed uuringud  Erinevate teadusvaldkondade teadlaste osalemine  Koordinaator – Tallinna Ülikool  Tööde teostaja Eestis – Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut  13 partnerit 12 Euroopa riigist  Euroopa Komisjonilt saadav toetus – 3,2 miljonit Eurot  Projekti kogumaksumus – ca 5 miljonit Eurot  6 aastat  Algas septembris 2005

Uuringu üks peamine tulemus

 Tuleks seada eesmärgid mitmemõõtmeliselt ja hinnata tulemuslikkust eri tasanditel  Seepärast edasises vaatame eraldi  poliitikat,  hariduskorraldajaid,  tööandjaid,  ja õppijaid

Tulemused: elukestva õppe poliitika eesmärgid

Üldised järeldused

  Erinevatel põhjustel keskenduvad elukestva õppe poliitikad

peamiselt

– ent mitte ainult –

tööturuga seonduvale

Arusaama elukestva õppe olemusest kujundavad ajaloolised, majanduslikud ja sotsiaalsed arengud konkreetses riigis   Ei puudu sotsiaalse kontrolli aspekt Elukestva õppe arendamisel on rõhuasetus võimalusel toetada majanduslikke ja sotsiaalseid muutusi, samas   mitmetel juhtudel on elukestva õppe poliitika tegelikkuses väga kitsa suunitlusega, ning üldsõnalistel põhimõtetel puuduvad konkreetsed rakendused http://LLL2010.tlu.ee

Sotsiaalne sidusus



Sotsiaalne kaasamine

eeldab mitmes riigis laiemat juurdepääsu õppimisele muidu väiksemate võimalustega inimeste jaoks, seejuures  mõnes riigis – elukestev õpe lähema ümbruskonna tegevuses osalemise raames

(community-related lifelong learning)

 tavaliselt – õppimist nähakse kui võimalust tagada tööellu naasmine, mis on ise eelduseks suuremale sidususele  Samas: ebavõrdsuse vähendamisel ei ole teine strateegia seni edu toonud http://LLL2010.tlu.ee

Elukestva õppe edenemist takistavad

     Elukestva õppe strateegia puudumine.

Erinevate huvigruppide ja sidusgruppide vähene koostöö Elukestva õppe riiklikud elluviijad võistlevad omavahel – tegevuste vähene koordineeritus Elukestva õppe eesmärgid pole piisavalt täpselt sõnastatud Kitsendatud nägemus elukestvast õppest (tööturule orienteeritud)  Ja (eriti) uute liitujate puhul põhimõtete ülevõtt sisulise aruteluta http://LLL2010.tlu.ee

Euroopa elukestva õppe mudel?

   riiklikud taustsüsteemid on erinevad  ei ole võimalik leida elukestva õppe mudelit, mis toimiks kõigis EL riikides ühtne EL tasandi poliitika võib kaasa aidata arengutele riiklike poliitikate kontekstis, aga selle tõhusust mõjutab oluliselt riigi poliitiline, ideoloogiline taust sotsiaalne, institutsionaalne,  Uuuringu käigus vaadeldud riigid EL arengutest tugevasti mõjutatud, sest – teadlikult või alateadlikult – rakendatakse valikulist lähenemist EL prioriteetide osas http://LLL2010.tlu.ee

Hariduse eesmärk

 Riikidevahelised erinevused  EU eesmärk - laiemast kitsamaks väärtuste määratlemine

Tulemused: hariduse korraldajate eesmärgid

Töö kõrvalt õppimine kui väljakutse



Õppijale



Tööandjale



Koolile



Hariduse kvaliteedile

 Sisend, sh juurdepääs  Protsess  Väljund

 Hariduse kvaliteet ja elukestev õpe 

Kuidas alaesindatud gruppe õppima tuua?

 St, peame esmalt määratlema, et mitteõppimine on probleem…

Hinnang täiskasvanuõppes osalemisele Euroopa AES uuringu põhjal

Täiskasvanuõppes osalemine

keskmine

Täiskasvanuõppes osalemine

kõrge

Ühiskondlik ja statistiline õppimiskäsitlus

kitsas

Ühiskondlik ja statistiline õppimiskäsitlus

lai

Bulgaaria

Eesti

Ungari Leedu Sloveenia Austria Norra Belgia Iirimaa Inglismaa Šotimaa Hefler, 2010

Täiskasvanuhariduse korraldajate uuringus selgus:

   Vaja on kahesuunalist silda mitteformaalhariduse (koolituste) ja formaalhariduse (koolide) vahele Mitteformaal ja formaalharidussüsteemi omavaheline usaldamatus Põhi- ja keskhariduse tasemel on täiskasvanuhariduse roll pigem esmaõppe tegematajätmiste tasandamine   Vanglahariduses kui formaalhariduse osas on mitteformaalsele väga väike tähelepanu Vajadus süsteemi hindamisel senisest spetsiifilisemate, sh ka struktuuri ja protsessi indikaatorite kasutuselevõtuks

Tulemused: tööandjate eesmärgid

Mida annab ettevõttele töötaja õppimine - hariduse omandamise plusspool (1)



Töötaja isiklik areng, mille tulemusel

:  oskab oma tööst aru saada, ise leida optimaalseid lahendusi;  areneb loogiline mõtlemine, paraneb arusaamise võime terviklikest protsessidest, ettevõtte tegevusest ja oma kohast selles;  viiakse vastavusse õppija haridustase ja tema ametikoht –

Ta töötab selles ametis ja tal pole kõrgharidust

 saab võimalikuks liikumine uuele ametikohale või keerukamate tööülesannete täitmine;  õppimine on ikka kasulik (sh

küll see midagi ikka annab)

Mida annab ettevõttele töötaja õppimine - hariduse omandamise plusspool (2)



Uute teadmiste toomine ettevõttesse, mis

 võimaldab paremini toime tulla oma otseste tööülesannetega; julgustab tegema uuendusi 

Koolist saadavad kasulikud ja/või arendavad kontaktid, mis:

 toovad kaasa potentsiaalseid kliente, koostööpartnereid;  loovad koostöövõrgustiku inimeste näol, kellelt vajadusel edaspidi nõu küsida või kellega konsulteerida

Töötajate õpingute miinuspool



Kool võtab töötajalt lisaaega

 Mõnevõrra väiksem tööpanus, vajadus arvestada õpingutega;  Töögraafiku sobitamise vajadus 

OHT ÕPINGUTE KATKESTAMISEKS



Töötaja võimalik lahkumine ettevõttest õpingute lõppedes

 Tõenäolisem juhul kui ..

 õpitav eriala pole ettevõttes tehtavaga seotud;  ettevõttel pole kõrgkooli lõpetajatele pakkuda arengu-, karjäärivõimalust või ei nähta selleks vajadust 

Kuivõrd on töötaja õpingud investeering firma jaoks???

Tööandja võimalused õppija toetamiseks

  Soosiv, heakskiitev suhtumine juhi ja töökaaslaste poolt  Üldine suhtumine õppijatesse ja õppimisse ettevõttes Paindliku töögraafiku koostamine, vaba päev koolipäevaks jms  Paljuski suhtumises kinni, õppija ebakindlus   Kaudne finantstugi   koolis oldud päevade eest säilitatakse keskmine töötasu, Õppematerjalide paljundus jmt Otsene finantstugi õppemaksu või transpordikulude tasumise näol kui erand  Erisoodustusmaks, töötaja “vajalikkus”

Ettevõtte vaade t öötajate tasemehariduses osalemi sse ja t äienduskoolitusse sõltuvalt ettevõtte koolituskultuurist

 REAGEERIV-

mingi oskuse, puudumise kõrvaldamiseks, initsiatiiv puudub/madal

 Firma t egutsemine turul vastavalt avanevatele võimalustele  Kool itus kui kulutus  Juhil v ähesed täienduskoolituse kogemused ja teadmised personali arendamisest  EKSPANSIIVNE -

ülesannetega töötajate arendusvajadus kooskõlas ettevõtte ees seisvate , ettevõte initsiaator

 Selge, strateegiline nägemus firma edasisest arengust  Koolitus kui investeering  Mitmekesised kogemused,  Personalijuhi olemasolu  Vastava oskusteabe olemasolu

Ettevõtete viis tüüpi oma töötajate hariduse toetamisel

2.

3.

4.

5.

1.

Ignoreerimine (madal toetus, puuduv/madal ettevõtte initsiatiiv) Aktsepteerimine (toetus keskmine, initsiatiiv madal) Individualiseeritud toetus (keskmine toetus ja initsiatiiv) Põhimõtteline toetamine (tugi oluline, initsiatiiv keskmine) Süstemaatiline, integreeritud tugi (nii ettevõtte tugi kui initsiatiiv märkimisväärne)

Aga töötaja poolt omandatu rakenda

mine?   Töötaja poolt tasemehariduses omandatut võtavad paremini kasutusele ettevõtted, …   kus on selge nägemus ettevõtte ees seisvatest ülesannetest ja töötajate rollist selles ; k us tasemeharidus on üks kindel osa teiste personali arendamise viiside seas , ettevõtte initsiatiiv P arimad tulemus meeskonnatöö, nii töötaja kui firma ees seisvate ülesannete ja    lõpetanule ed saavutatakse probleemide teadvustami se Arenemine koos ettevõttega töötaja kaasami sel, Arenguväljavaate pakkumine õppijale seal, kus võimalik läbi Ettevõttesse jäämine ka pärast lõpetamist –kasu nii tööandjale kui

Tulemused: täiskasvanud õppijate eesmärgid

Õppija ja elukestva õppe eesmärk



Kes on täiskasvanud õppija?



Ja mida ta teeb, kui ta töö kõrvalt tasemeõpingutes osalemisel?

Täiskasvanud õppija: töö ja õpingute ühitamine

• • • Positiivsed küljed  Teadlikum valik pakutava hulgast, olulise/ebaolulise selekteerimine  Suurem nõudlikkus Negatiivsed küljed 

Üks või teine tiksub pidevalt kuklas

Töö, õpingud ja pereelu 

Mitut potti suudab perenaine süüa tehes korraga jälgida?

Tööturukesksus hariduse omandamise ajendina  Õppima minnakse, pidades silmas paremat toimetulekut tööturul ja sellega

tulevikus

kaasnevat …  materiaalset kindlustatust,  huvitavamat ja vastutusrikkamat tööd,  valikuvõimaluste kasvu,  oma konkurentsivõime kasvu.  Eestis valdav töötaja initsiatiiv õpingute alustamisel – investeering tulevikku, kaaludes tööandja võimalusi

Ainult lühiajalises koolituses osalemine Kõik osalus juhtumid Liiga vähe infot Elukaare etapile oluline I LÕPETAMINE II TAGASI PÖÖRDUMINE III MUUTMINE IV PAREN DAMINE V KOMPEN SEERIMINE Alatüübid Ia LÕPETAV Ib SISENEV IVa EDASILIIKUV IVb LISAVÄÄR TUST KOGUV IVc SPETSIALI SEERUV IV TEEL TIPPU MUU

Kokkuvõtteks

      Eesti ühiskonnas on täiskasvanuna õppimise põhjusena aktsepteeritud tööturu vajadus ja indiviidi enda tööalase arengu vajadus Seda vaadet jagavad poliitikad, tööandjad, hariduse korraldajad ja õppijad Võimalikke alternatiivseid eesmärke ei käsitleta produktiivsena ühiskonna seisukohalt See peegeldab tegevusega loodava ühiskondliku lisaväärtuse väärtustamata jäämist töö väga kitsast käsitlust just palgatööna ja muu Ja eeldab samas tööandja senisest suuremat vastutust töötaja ja ühiskonna ees elukestva õppe toetamisel… …ja strateegilist oma tegevuse juhtimist ning personali rolli tajumist

Tänan tähelepanu eest!

Slaidid: http://www.elu5x.ee

Lisainfo: http://LLL2010.tlu.ee

http://primus.tlu.ee

Kommentaarid: [email protected]

Rühmatöö küsimused

 Eestis osalevad

üle 45-aastased inimesed

,

mitte-eestlased

, ja

madalama haridusega (erialase kvalifikatsioonita) inimesed

elukestvas õppes teistest gruppidest oluliselt vähem. Kas need grupid jäävad ka Hiiumaal elukestvast õppest kõrvale? Kellel veel on teie piirkonnas keerulisem elukestvas õppes osaleda?  Miks see nii on? Palun tooge välja, mis on teie arvates iga sellise grupi madala osalemise kõige olulisema(te)ks põhjus(t)eks just Hiiumaal. Palun arvestage seejuures osalemist nii tasemeõppes kui ka koolitustel-seminaridel!

 Kuidas võiks elukestvas õppes osalemist Hiiumaal suurendada ja erinevused gruppide vahel ühtlustada? Mis on kolm kõige tähtsamat asja, mida tuleks esmajoones teha?

Paneeldiskussioon

 Kas üldse ja kuidas aitaks Hiiumaa arengule kaasa elukestva õppe saamine eluviisiks? Kui oluline see Teie hinnangul oleks?

 Mis on Teie silmis kõige teravamad väljakutsed elukestva õppe edendamisele Hiiumaal?

 Kuivõrd Teie meelest aitab Haridusstrateegia 2012-2020 kaasa probleemide lahendamisele Hiiumaal?

 Kuidas Hiiumaa täiskasvanutele tagada parem juurdepääs tasemeõppele?