Transcript Elukestva õppe eesmärgid
Elukestev õpe Eestis: piiride ületamine. Maakonna eripärad Kärdlas, Hiiumaal
Elukestva õppe eesmärgid: Euroopa ja Eesti
poliitikate, tööandjate, koolide
valikud ja võimalused ja
õppijate
Triin Roosalu Tallinna Ülikool RASI
Ettekande kava
Taust Uuringu te tutvustus Tulemused Elukestva õppe eesmärgid
poliitikates
Elukestva õppe eesmärgid:
ettevõtete
vaade Elukestva õppe eesmärgid: õppe
korraldajate
seisukoht
Täiskasvanute
eesmärgid elukestvas õppes osalemisel Kokkuvõtlikult
Taustaks
Eluaastad
Vanemad vanusegrupid 1 2 Kursused, __________________________ Taseme Iseseisev õppimine haridus 4 3 Noored
http://LLL2010.tlu.ee
RASI elukestva õppe uuringute tutvustus
RASI värsked uuringud
EL 6 RP LLL2010 – http://LLL2010.tlu.ee
“Haridussüsteemi roll elukestval õppel põhineva ühiskonna tagamisel Euroopas” ehk L ife L ong L earning 2010, st LLL2010 Primus http://primus.archimedes.ee
TaasKoolis TööKõrgEEL Õppija2.0
LLL2010 lühidalt
Integreeritud projekt – süvitiminekuks mitmed uuringud Erinevate teadusvaldkondade teadlaste osalemine Koordinaator – Tallinna Ülikool Tööde teostaja Eestis – Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut 13 partnerit 12 Euroopa riigist Euroopa Komisjonilt saadav toetus – 3,2 miljonit Eurot Projekti kogumaksumus – ca 5 miljonit Eurot 6 aastat Algas septembris 2005
Uuringu üks peamine tulemus
Tuleks seada eesmärgid mitmemõõtmeliselt ja hinnata tulemuslikkust eri tasanditel Seepärast edasises vaatame eraldi poliitikat, hariduskorraldajaid, tööandjaid, ja õppijaid
Tulemused: elukestva õppe poliitika eesmärgid
Üldised järeldused
Erinevatel põhjustel keskenduvad elukestva õppe poliitikad
peamiselt
– ent mitte ainult –
tööturuga seonduvale
Arusaama elukestva õppe olemusest kujundavad ajaloolised, majanduslikud ja sotsiaalsed arengud konkreetses riigis Ei puudu sotsiaalse kontrolli aspekt Elukestva õppe arendamisel on rõhuasetus võimalusel toetada majanduslikke ja sotsiaalseid muutusi, samas mitmetel juhtudel on elukestva õppe poliitika tegelikkuses väga kitsa suunitlusega, ning üldsõnalistel põhimõtetel puuduvad konkreetsed rakendused http://LLL2010.tlu.ee
Sotsiaalne sidusus
Sotsiaalne kaasamine
eeldab mitmes riigis laiemat juurdepääsu õppimisele muidu väiksemate võimalustega inimeste jaoks, seejuures mõnes riigis – elukestev õpe lähema ümbruskonna tegevuses osalemise raames
(community-related lifelong learning)
tavaliselt – õppimist nähakse kui võimalust tagada tööellu naasmine, mis on ise eelduseks suuremale sidususele Samas: ebavõrdsuse vähendamisel ei ole teine strateegia seni edu toonud http://LLL2010.tlu.ee
Elukestva õppe edenemist takistavad
Elukestva õppe strateegia puudumine.
Erinevate huvigruppide ja sidusgruppide vähene koostöö Elukestva õppe riiklikud elluviijad võistlevad omavahel – tegevuste vähene koordineeritus Elukestva õppe eesmärgid pole piisavalt täpselt sõnastatud Kitsendatud nägemus elukestvast õppest (tööturule orienteeritud) Ja (eriti) uute liitujate puhul põhimõtete ülevõtt sisulise aruteluta http://LLL2010.tlu.ee
Euroopa elukestva õppe mudel?
riiklikud taustsüsteemid on erinevad ei ole võimalik leida elukestva õppe mudelit, mis toimiks kõigis EL riikides ühtne EL tasandi poliitika võib kaasa aidata arengutele riiklike poliitikate kontekstis, aga selle tõhusust mõjutab oluliselt riigi poliitiline, ideoloogiline taust sotsiaalne, institutsionaalne, Uuuringu käigus vaadeldud riigid EL arengutest tugevasti mõjutatud, sest – teadlikult või alateadlikult – rakendatakse valikulist lähenemist EL prioriteetide osas http://LLL2010.tlu.ee
Hariduse eesmärk
Riikidevahelised erinevused EU eesmärk - laiemast kitsamaks väärtuste määratlemine
Tulemused: hariduse korraldajate eesmärgid
Töö kõrvalt õppimine kui väljakutse
Õppijale
Tööandjale
Koolile
Hariduse kvaliteedile
Sisend, sh juurdepääs Protsess Väljund
Hariduse kvaliteet ja elukestev õpe
Kuidas alaesindatud gruppe õppima tuua?
St, peame esmalt määratlema, et mitteõppimine on probleem…
Hinnang täiskasvanuõppes osalemisele Euroopa AES uuringu põhjal
Täiskasvanuõppes osalemine
keskmine
Täiskasvanuõppes osalemine
kõrge
Ühiskondlik ja statistiline õppimiskäsitlus
kitsas
Ühiskondlik ja statistiline õppimiskäsitlus
lai
Bulgaaria
Eesti
Ungari Leedu Sloveenia Austria Norra Belgia Iirimaa Inglismaa Šotimaa Hefler, 2010
Täiskasvanuhariduse korraldajate uuringus selgus:
Vaja on kahesuunalist silda mitteformaalhariduse (koolituste) ja formaalhariduse (koolide) vahele Mitteformaal ja formaalharidussüsteemi omavaheline usaldamatus Põhi- ja keskhariduse tasemel on täiskasvanuhariduse roll pigem esmaõppe tegematajätmiste tasandamine Vanglahariduses kui formaalhariduse osas on mitteformaalsele väga väike tähelepanu Vajadus süsteemi hindamisel senisest spetsiifilisemate, sh ka struktuuri ja protsessi indikaatorite kasutuselevõtuks
Tulemused: tööandjate eesmärgid
Mida annab ettevõttele töötaja õppimine - hariduse omandamise plusspool (1)
Töötaja isiklik areng, mille tulemusel
: oskab oma tööst aru saada, ise leida optimaalseid lahendusi; areneb loogiline mõtlemine, paraneb arusaamise võime terviklikest protsessidest, ettevõtte tegevusest ja oma kohast selles; viiakse vastavusse õppija haridustase ja tema ametikoht –
Ta töötab selles ametis ja tal pole kõrgharidust
saab võimalikuks liikumine uuele ametikohale või keerukamate tööülesannete täitmine; õppimine on ikka kasulik (sh
küll see midagi ikka annab)
Mida annab ettevõttele töötaja õppimine - hariduse omandamise plusspool (2)
Uute teadmiste toomine ettevõttesse, mis
võimaldab paremini toime tulla oma otseste tööülesannetega; julgustab tegema uuendusi
Koolist saadavad kasulikud ja/või arendavad kontaktid, mis:
toovad kaasa potentsiaalseid kliente, koostööpartnereid; loovad koostöövõrgustiku inimeste näol, kellelt vajadusel edaspidi nõu küsida või kellega konsulteerida
Töötajate õpingute miinuspool
Kool võtab töötajalt lisaaega
Mõnevõrra väiksem tööpanus, vajadus arvestada õpingutega; Töögraafiku sobitamise vajadus
OHT ÕPINGUTE KATKESTAMISEKS
Töötaja võimalik lahkumine ettevõttest õpingute lõppedes
Tõenäolisem juhul kui ..
õpitav eriala pole ettevõttes tehtavaga seotud; ettevõttel pole kõrgkooli lõpetajatele pakkuda arengu-, karjäärivõimalust või ei nähta selleks vajadust
Kuivõrd on töötaja õpingud investeering firma jaoks???
Tööandja võimalused õppija toetamiseks
Soosiv, heakskiitev suhtumine juhi ja töökaaslaste poolt Üldine suhtumine õppijatesse ja õppimisse ettevõttes Paindliku töögraafiku koostamine, vaba päev koolipäevaks jms Paljuski suhtumises kinni, õppija ebakindlus Kaudne finantstugi koolis oldud päevade eest säilitatakse keskmine töötasu, Õppematerjalide paljundus jmt Otsene finantstugi õppemaksu või transpordikulude tasumise näol kui erand Erisoodustusmaks, töötaja “vajalikkus”
Ettevõtte vaade t öötajate tasemehariduses osalemi sse ja t äienduskoolitusse sõltuvalt ettevõtte koolituskultuurist
REAGEERIV-
mingi oskuse, puudumise kõrvaldamiseks, initsiatiiv puudub/madal
Firma t egutsemine turul vastavalt avanevatele võimalustele Kool itus kui kulutus Juhil v ähesed täienduskoolituse kogemused ja teadmised personali arendamisest EKSPANSIIVNE -
ülesannetega töötajate arendusvajadus kooskõlas ettevõtte ees seisvate , ettevõte initsiaator
Selge, strateegiline nägemus firma edasisest arengust Koolitus kui investeering Mitmekesised kogemused, Personalijuhi olemasolu Vastava oskusteabe olemasolu
Ettevõtete viis tüüpi oma töötajate hariduse toetamisel
2.
3.
4.
5.
1.
Ignoreerimine (madal toetus, puuduv/madal ettevõtte initsiatiiv) Aktsepteerimine (toetus keskmine, initsiatiiv madal) Individualiseeritud toetus (keskmine toetus ja initsiatiiv) Põhimõtteline toetamine (tugi oluline, initsiatiiv keskmine) Süstemaatiline, integreeritud tugi (nii ettevõtte tugi kui initsiatiiv märkimisväärne)
Aga töötaja poolt omandatu rakenda
mine? Töötaja poolt tasemehariduses omandatut võtavad paremini kasutusele ettevõtted, … kus on selge nägemus ettevõtte ees seisvatest ülesannetest ja töötajate rollist selles ; k us tasemeharidus on üks kindel osa teiste personali arendamise viiside seas , ettevõtte initsiatiiv P arimad tulemus meeskonnatöö, nii töötaja kui firma ees seisvate ülesannete ja lõpetanule ed saavutatakse probleemide teadvustami se Arenemine koos ettevõttega töötaja kaasami sel, Arenguväljavaate pakkumine õppijale seal, kus võimalik läbi Ettevõttesse jäämine ka pärast lõpetamist –kasu nii tööandjale kui
Tulemused: täiskasvanud õppijate eesmärgid
Õppija ja elukestva õppe eesmärk
Kes on täiskasvanud õppija?
Ja mida ta teeb, kui ta töö kõrvalt tasemeõpingutes osalemisel?
Täiskasvanud õppija: töö ja õpingute ühitamine
• • • Positiivsed küljed Teadlikum valik pakutava hulgast, olulise/ebaolulise selekteerimine Suurem nõudlikkus Negatiivsed küljed
Üks või teine tiksub pidevalt kuklas
Töö, õpingud ja pereelu
Mitut potti suudab perenaine süüa tehes korraga jälgida?
Tööturukesksus hariduse omandamise ajendina Õppima minnakse, pidades silmas paremat toimetulekut tööturul ja sellega
tulevikus
kaasnevat … materiaalset kindlustatust, huvitavamat ja vastutusrikkamat tööd, valikuvõimaluste kasvu, oma konkurentsivõime kasvu. Eestis valdav töötaja initsiatiiv õpingute alustamisel – investeering tulevikku, kaaludes tööandja võimalusi
Ainult lühiajalises koolituses osalemine Kõik osalus juhtumid Liiga vähe infot Elukaare etapile oluline I LÕPETAMINE II TAGASI PÖÖRDUMINE III MUUTMINE IV PAREN DAMINE V KOMPEN SEERIMINE Alatüübid Ia LÕPETAV Ib SISENEV IVa EDASILIIKUV IVb LISAVÄÄR TUST KOGUV IVc SPETSIALI SEERUV IV TEEL TIPPU MUU
Kokkuvõtteks
Eesti ühiskonnas on täiskasvanuna õppimise põhjusena aktsepteeritud tööturu vajadus ja indiviidi enda tööalase arengu vajadus Seda vaadet jagavad poliitikad, tööandjad, hariduse korraldajad ja õppijad Võimalikke alternatiivseid eesmärke ei käsitleta produktiivsena ühiskonna seisukohalt See peegeldab tegevusega loodava ühiskondliku lisaväärtuse väärtustamata jäämist töö väga kitsast käsitlust just palgatööna ja muu Ja eeldab samas tööandja senisest suuremat vastutust töötaja ja ühiskonna ees elukestva õppe toetamisel… …ja strateegilist oma tegevuse juhtimist ning personali rolli tajumist
Tänan tähelepanu eest!
Slaidid: http://www.elu5x.ee
Lisainfo: http://LLL2010.tlu.ee
http://primus.tlu.ee
Kommentaarid: [email protected]
Rühmatöö küsimused
Eestis osalevad
üle 45-aastased inimesed
,
mitte-eestlased
, ja
madalama haridusega (erialase kvalifikatsioonita) inimesed
elukestvas õppes teistest gruppidest oluliselt vähem. Kas need grupid jäävad ka Hiiumaal elukestvast õppest kõrvale? Kellel veel on teie piirkonnas keerulisem elukestvas õppes osaleda? Miks see nii on? Palun tooge välja, mis on teie arvates iga sellise grupi madala osalemise kõige olulisema(te)ks põhjus(t)eks just Hiiumaal. Palun arvestage seejuures osalemist nii tasemeõppes kui ka koolitustel-seminaridel!
Kuidas võiks elukestvas õppes osalemist Hiiumaal suurendada ja erinevused gruppide vahel ühtlustada? Mis on kolm kõige tähtsamat asja, mida tuleks esmajoones teha?
Paneeldiskussioon
Kas üldse ja kuidas aitaks Hiiumaa arengule kaasa elukestva õppe saamine eluviisiks? Kui oluline see Teie hinnangul oleks?
Mis on Teie silmis kõige teravamad väljakutsed elukestva õppe edendamisele Hiiumaal?
Kuivõrd Teie meelest aitab Haridusstrateegia 2012-2020 kaasa probleemide lahendamisele Hiiumaal?
Kuidas Hiiumaa täiskasvanutele tagada parem juurdepääs tasemeõppele?