Transcript Nippe koolituse edukaks korralduseks

Ena Drenkhan
Tartu Kutsehariduskeskuse
täiskasvanute koolituse osakonna juhataja
Teemad:
 Koolituse olemus, reguleeriv seadusandlus;
 Koolituse korraldamine, koolitusvormid;
 Õppekava, eelarve;
 Koolitajate valik, lepingud koolitajatega;
 Füüsilise õpikeskkonna kujundamine;
 Koolituse mõju hindamine, tagasiside;
 Koolituste kvaliteedi tagamine.
Koolitus
 Täiskasvanute koolitus on organiseeritud õppetegevus,
mis ei sõltu õppe sisust, tasemest või meetoditest ning
mille käigus täiskasvanud arendavad oma võimeid
ja/või parandavad kutsealaseid oskusi.
 Allikas: HTM: täiskasvanute õppimisvõimalused
Seadusandlus
 Täiskasvanute koolituse seadus (TÄKS) reguleerib
väljaspool päevast õppevormi või täiskoormusega
toimuvat õpet ja erinevaid koolitusi.
 Seadus sätestab täiskasvanute koolituse alused ja
õiguslikud tagatised täiskasvanutele nende
soovikohaseks õppeks kogu eluea jooksul.
TÄKS reguleerib:
 kes on täiskasvanute koolitusasutused;
 koolituse liigid;
 seonduvad seadused;
 õppimisvõimaluste tagamine sh õppepuhkus;
 korraldamine- õppeasutus on õppetegevuse
korraldamisel, koolitusvormide, õppekavade ja meetodite valikul ning vahendite kasutamisel
haridusalaste õigusaktidega sätestatud piires iseseisev;
 koolituse finantseerimine.
 Praegu koolitus TÄKSi kohaselt:
1) tasemekoolitus;
2) tööalane koolitus;
3) vabahariduslik
koolitus.
Koolitusvajadus
7. Tulemuste
hindamine
6. Tegevuste jälgimine
(monitooring); edasi- ja
tagasisidestuse teostamine
5. Kokkulepitud kava
kohaselt tegutsemine
1. Inimese
arenguvajaduse
väljaselgitamine
Hinnatakse
ettevõttes või
organisatsioonis
2. Oodatava tulemuse
kirjeldamine ja eesmärkide
püstitamine
3. Mõõdikute
fikseerimine
4. Arenguvormide valik ja
tegevuskava koostamine
Demingi ringi
edasiarenduskoolitusprotsess,
W.E. Deming (Koolitaja
käsiraamatu kaudu)
Koolituse eesmärk
 Koolituse
eesmärgiks on
täiskasvanud
õppija areng, läbi
mille toimub
kvalitatiivne
muutus inimese
teadmistes ja
käitumises.
vol 1
Koolituse korraldamine
 ... on koolitustegevuse etapp, kus valmistatakse ette ja
viiakse läbi koolitusüritusi. Koolituse korraldamise käigus
viiakse ellu koolitusplaani.
 Selleks on vaja:
- valida koolitusvorm
- leida koolitajad
- valida koolitatavad
- tagada koolituste toimumine ja koolitustel osalemine
 Koolitusvorm on koolitusürituse korraldamise viis, mis on
seotud koolitaja valikuga ning sihtrühma moodustamise
põhimõtetega.
Koolitusvormid:
 koolitus väljaspool organisatsiooni (väliskoolitus),
mis toimub koolitusfirmas. Võib kutsuda ka
koolitusfirma oma organisatsiooni kohale;
 koolitus organisatsioonis ehk sisekoolitus- oma
organisatsiooni inimesed koolitavad. Levinud: IT- ja
telekommunikatsioon, kindlustus, finants, teenindus,
müük, tootmine, haridus.
Sisekoolituse plussid
 Ressursside kokkuhoid
 Keskendumine organisatsiooni vajadustele
 Koolitaja tunneb organisatsiooni
 Paraneb koostöö, meeskonnatunne
…
 Koolituse eesmärk
 Koolitusmeetodid
 Ruum, tehnika ja ruumipaigutus
Koolitusvormi ja
meetodi valikul
lähtutakse koolituse
eesmärgist, eelarvest
ja sihtgrupist.
Koolitamine
 ... on inimese (isikusliku, tööalase vm) arengu
toetamisele suunatud, üksteisega loogiliselt seotud
tegevuste jada, mis moodustab tervikliku protsesse.
Allikas: Koolitaja
käsiraamat
“Targemaks
saamise teid on
palju.”
Ü. Vooglaid
Koolitus- seminarist konverentsini
 Seminar- loengul kuuldu, iseseisvalt loetu või muu ühine




arutamine õppejõu juhendamisel;
Õppepäev- mingi eriala, uute töövõtet vms tutvustamiseks
korraldatud päev;
Teabepäev- ühepäevane ürituste sari, kus jagatakse teavet,
infopäev;
Kursus- mingi õppeaine või selle tervikliku osa süstemaatiline,
programmiga määratud materjalihulk (loengutena või trükitud
väljaandena). Ka lühiajalised õpingud (loengute, õpeptundide,
harjutuste sarjana) mingil alal ettevalmistuse andmiseks,
kvalifikatsiooni tõstmiseks jne.
Konverents- ulatuslikum teaduslik, metoodiline vm
nõupidamine ettekannete ja diskussioonidega. Ka ühiskondlike,
riiklike vm organisatsioonide või riikide esindajate kokkutulek
kindlaksmääratud teemade arutamiseks ja küsimuste
lahendamiseks.
 Allikas: Eesti keele seletav sõnaraamat
Koolituse eesmärk vol 2
 … mida peab koolitatav pärast koolituse läbimist
oskama (omandatavad kompetentsid).
 Koolituse läbiviimiseks koostatakse õppekava, mis
peab vastama koolituse eesmärgile.
Õppekava- õpingute alusdokument
 SISALDAB:
 1) õppe eesmärgid ja õppeaja kestus;
2) õpingute alustamise tingimused;
 3) õppekava nimetus;
4) õppekeel;
5) õppekava maht, sealhulgas iseseisva töö osakaal;
6) õppekava sisu kirjeldus koos õpetavate koolitajate nimedega;
7) õpingute lõpetamise nõuded;
8) õppekava eduka läbimise korral omandatavad teadmised ja
oskused, keeleõppe puhul vastavus Euroopa keeleõppe
raamdokumendi keeleoskustasemete kirjeldustele;
9) õppekavas seatud eesmärkide täitmiseks ja oskuste
omandamiseks vajalike õpperuumide, sisustuse ja seadmete
kirjeldus ning nende vastavus õigusaktides sätestatud
tervisekaitsenõuetele, kui need on kehtestatud.
 Allikas: Erakooliseadus
Õppekavas:
(kehtib täienduskoolituste korraldamisel KÕAdes):
 1) õppekava nimetus;
 2) õppekava õppekavarühm;
 3) õppekava koostamise alus;
 4) õppekava kogumaht ja struktuur, sh kontaktõppe
maht, praktika ja iseseisva töö maht;
 5) kasutatava õppekeskkonna kirjeldus;
 6) sihtgrupp ja õppe alustamise nõuded, kui need on
eeltingimuseks õpiväljundite saavutamisel;
 7) õppe eesmärk;
 8) õpiväljundid;
Õppekavas:
(kehtib täienduskoolituste korraldamisel KÕAdes):
 9) õppe sisu (teemad ja alateemad);
 10) kasutatavad õppemeetodid;
 11) iseseisva töö kirjeldus ja vajalike õppematerjalide
loend;
 12) nõuded õppe lõpetamiseks, sh hindamismeetodid
ja -kriteeriumid;
 13) koolitaja kompetentsust tõendava kvalifikatsiooni
või õpi- või töökogemuse kirjeldus;
 14) õppekava kinnitamise aeg.
Kuidas leida koolitaja?
 Kutsetunnistus:
 täiskasvanute koolitaja/andragoog II-V
 täiskasvanute koolitaja 5-8
 Tööosad:
USALDUS
1. Õppeprotsessi ettevalmistamine
2. Õppeprotsessi läbiviimine
3. Õppeprotsessi analüüs ja hindamine
4. Professionaalne eneseareng
5. Arendus-, loome- ja teadustegevus (v.a. 5. tasemel)
 www.kutsekoda.ee
Koolitaja valik
 koguda infot ja teha nimekiri firmadest, kes huvipakkuvas





valdkonnas koolitust pakuvad;
lasta koolitajatel saata tutvustusi ja reklaame enese ja oma
toodete kohta ning pakkumisi koolituse korraldamiseks;
konkursi väljakuulutamine vajaliku koolituse saamiseks,
eelnevalt sõnastada lähteülesanne: keda, millal, mis
eesmärgil jne koolitada tahetakse;
määratleda kriteeriumid, millest koolitaja valikul lähtuda
kavatsetakse (koolituse eesmärk ja oodatav tulemus ning
kasutatavad ressursid);
koolitajate kvalifikatsioon (tunnistused, CVd, portfoliod);
koolitajate käitumine läbirääkimisprotsessi käigus.
Allikas: http://www.mastery.ee/koolitaja-valikule-tasub-aega-kulutada/
“koolitaja” otsing
Koolitaja valik
 Litsentseeritud koolitusvaldkonnad:
 töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikmete
töötervishoiu- ja tööohutusalast väljaõpe ning täiendõpe;
 töökeskkonnaspetsialisti, tööandja (tööandja esindaja)
täiendõpe;
 ettevõttes esmaabiandja väljaõpe ja täiendõpe
 Sotsiaalministeeriumis registreeritud koolitusasutused
(alus: Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe
kord).
Läbirääkimised koolitajatega
 sisulised läbirääkimised- sihtgrupp, õppekava: sisu,
eesmärgid, hindamine, ajakava, grupi suurus, nõuded
õppematerjalidele, vahenditele, kes midagi teeb;
 lepingutingimuste läbirääkimised- koolituse maht,
toimumisaeg, koht, lepingu kehtivus, poolte
kohustused ja õigused, tegevus- ja ajaplaan jms;
 hinnaläbirääkimised - räägitakse koolituse
maksumusest, maksegraafiku tingimustest, kes maksab
maksud (bruto/neto, käibemaks), sõidukomp., majutus
jm.
Lepingud koolitajatega
 Käsunduslepingud;
 Tellimuslepingud FIE või asutuse/ettevõtte/
organisatsiooniga, kes osutab koolitusteenust;
 Ainult arve?;
 Pärast töö teostamist akt (lepingu lõikes nummerdada).
 Raamleping - fikseeritakse üldised kokkulepped, mis on
aluseks pikema perioodi jooksul toimuvatele koolitustele.
Raamlepingu raames toimuvate koolituste sisulised
kokkulepped vormistatakse lepingu lisadena.
Füüsiline õpikeskkond: ruumid
 Mis laadi koolitus?
 Kui palju inimesi?
 Kas eraldi tarvis teha rühmatööd (mitut ruumi tarvis)? Praktiline töö?
 Nõuded koolitusruumile
 Ruumipaigutus: lauad, toolid, kirjutusalused
 Tehnilised võimalused: Data? Ekraan? Mikrofon - kõlarid (suuremate
seltskondade puhul)? Ühilduvus?
Tehniline tugi: printimine, paljundamine, wifi
 Kardinad akendel (pimendamine)? Konditsioneer? Kütesüsteemid? Ruumi
õhutamine?
Nõuded ruumidele
 Tervisekaitsenõuded koolidele
 Tervisekaitsenõuded arvutiõppele ja arvuti avalikule
kasutamisele- KEHTETU
 Väike umbne koolitusruum jms probleemid ei kuulu
töötervishoiu- ja tööohutuse valdkonda, tööohutuse
spetsialist soovitab pöörduda Tarbijakaitseametisse:
 http://www.vastused.ee/loe/sotsiaalneturvalisus/tootervishoid-ja-tooohutus/2714/kas-ettenahtud-mingid.html
Koolitusruumi kujundamine
 Laudade-toolide paigutus:
 Klassi- ehk teatristiilis
 U-kuju
 Kuusekese ehk banketistiil
 Konverentsilaud
 Toolide ring või poolring
 Laudade kolmikud
 Allikas: Koolitaja käsiraamat
Füüsiline õpikeskkond: eluks vajalik
 Seminari ajakava?
 Toitlustus: kohvipausid, mida pakkuda?
Lõuna- või/ja õhtusöök?
 Vesi
 Kes korraldab toitlustuse? Kus toimub? Catering?
Ettevalmistusruumid? Serveerimine?
 Kätepesu?
 Tualetid? Kus asuvad? Leitavus?
KOOLITUSE AJAKAVA:
9.00-10.30 ÕPPETÖÖ
10.30-10.45 KOHVIPAUS
10.45-12.15 ÕPPETÖÖ
12.15-12.45 LÕUNA
12.45-14.15 ÕPPETÖÖ
14.15-14.30 VIRGUTAV
PAUS
14.30-16.00 ÕPPETÖÖ
Füüsiline õpikeskkond: muu
 Kuidas leitakse? Kes paneb viidad?
 Parkimine
 Ühistransport
 Majutus
 Lisavõimalused
 Kontaktisik(ud) koolituskohas (kui ei toimu oma
ruumides)
Optimaalne õppegrupi suurus?
 Kelle jaoks? ;-)
 Koolitaja jaoks: auditoorne töö - nii miinimum- kui
maks. grupp olenevalt õppe eesmärgist,
praktiline töö - maks. 8;
 Korraldaja jaoks- vastavalt eelarvele, alati soovitav
leida tasuvuspunkt!
 Tasuvuspunkt (tk) = püsikulud kokku : (koolituse
hind osaleja kohta – muutuvkulud ühiku kohta)
Kursuse eelarve- mis kulusid arvestada?
 Koolitaja tasu: palgakulud vs koolitusteenus
 Õppematerjalide tasu
 Toitlustuskulud
 Korraldaja tasu
 Lähetuskulud
 Muu administreerimisega seotud tööjõukulu, nt




raamatupidamine, IT-hooldus, seminaride teenindus
Koristuskulud
Meditsiini-, hügieenitarbed, med. teenus
Reklaam
Ruumi rent või oma ruumide üldkulud: küte, vesi, elekter,
...
Kursuse eelarve
 Bürookulud
 Trükised, muud teavikud
 Esindus-, vastuvõtukulud
 Inventar, selle hooldus (käibevara) või rent
 Remont, hooldus; korrashoiu-, remondimaterjal
 Põhivara amortisatsioon
 Sideteenused, postiteenus
 Pangateenused
 Majandusvedude teenused
 Kindlustus
 Valve
 ...
Eelarve näidis
 EELARVE X KURSUSELE
 maht – 6 tundi
 Eeldatav osalejate arv 12; hind 30 eurot; summa 360 eurot

 Arvestatud kulud(summad välja tuua): lepinguline töötasu,
sots.maks, personalikulu (korraldus), personali koolitus,
lähetuskulud, admin.kulud, majandamiskulu, sõidukite
kulud, IT kulud, inventar , õppevahendid, seadmed, muud
õppekulud, kasum
 Kulud kokku: 360 eurot
Kursuse maksumus
 Kursuse eest tasumise aluseks on arvestuslik kulu ühe
kursusel osaleja kohta.
 See leitakse kõiki kulusid arvesse võttes
 Kursuste eest tasub sellest huvitatud füüsiline või
juriidiline isik.
 NB! Käibemaks!
KULU
TULU
Koolituse mõju hindamine- 4 taset
 1. koolitatava reaktsioon- tagasiside, kuidas
meeldisid: korraldus, koolitaja, õppematerjalid, koolitus
üldiselt, õppekeskkond, ...;
 2. õppimine- milliseid teadmisi, oskusi ja vilumusi
õpiti, mida töötajad tegelikult koolitusest omandasid
(testid, simuleeritud olukorrad, tagasiside õpetajalt).
Koolituse mõju hindamine
 3. koolituse mõju koolitatava käitumisele- mis
muutunud koolitatu käitumises (ka pikema aja jooksul):
 koolituse tulemuse vastavus organisatsiooni eesmärkidele;
 paranenenud töömotivatsioon, tööga rahulolu;
 töössesuhtumise, hoiakute muutumine;
 tahe oma võimeid, teadmisi, oskusi tööl kasutada;
 läbipõlemise ohu ja tööstressi vähenemine;
 iseseisvam probleemide lahendamine;
 suhtlemisoskuste paranemine;
 suurem lojaalsus;
 ...
Koolituse mõju hindamine
 4. tulemuslikkus- võrreldakse töötaja töö tulemusi
enne ja pärast koolitust ning hinnatakse koolituse
kvaliteeti organisatsiooni ja töötaja tasandil järgmisi
valdkondi silmas pidades:
 koolituse tulemuse vastavus organisatsiooni





eesmärkidele;
kõrgem tootlikkus, tulemuslikkus;
kõrgem kvaliteet;
suurenenud käive;
aeg;
Allikas: Kirkpatrick (Koolitaja käsiraamatu
töötasu.
kaudu)
Hindamise eesmärk
 Kas õpiväljundid on omandatud ja koolituse eesmärk
saavutatud?
 Koolitaja peab teadma:
 miks koolitust vaja on, mida tuleb õpetada, millised on
koolitatavate senised teadmised vastavas valdkonnas.
 Koolitatav peab teadma:
 miks ta peaks koolituse läbima, millised on need oskused ja
teadmised, mida ta peaks omandama, et oma tööga paremini
hakkama saada, kuidas hinnataks koolituse tulemusi ja kas
koolituse eduka läbimisega muutub tema jaoks midagi töösuhetes.
 Koolituse tellija – ettevõte peab selgitama nii koolitatavale kui
koolitajale koolitusvajaduse põhjused, soovitavad tulemused.
 Koolituse korraldaja on vahendaja...
Tunnistused- tõendid
 Kursuse lõpetajale väljastab kool tunnistuse või tõendi.
 Tunnistus täiendusõppe läbimise kohta väljastatakse
juhul, kui täiendusõppe käigus toimus õpiväljundite
saavutatuse hindamine ja õppija need saavutas.
 NB! Veel ei kehti!
Tunnistusele kantakse (KÕAdes):
 1) kursuse lõpetaja nimi ja isikukood;
 2) kooli nimi, kooli registreerimisnumber ja aadress;
 3) õppekava nimetus;
 4) kursuse maht akadeemilistes tundides;
 5) saavutatud õpiväljundid ja nende saavutamise
tõendamiseks kasutatud hindamismeetodid (näiteks
eksam, test, praktiline töö vm) ning hindamise
tulemused;
 6) koolitajate nimed;
 7) tunnistuse väljaandmise koht ja kuupäev;
 8) tunnistuse või tõendi registreerimisnumber.
Tõendile kantakse:
 1) kursuse lõpetaja nimi ja isikukood;
 2) kooli nimi, kooli registreerimisnumber ja aadress;
 3) õppekava nimetus;
 4) kursuse maht akadeemilistes tundides;
 5) koolitajate nimed;
 6) tunnistuse väljaandmise koht ja kuupäev;
 7) tunnistuse või tõendi registreerimisnumber.
Dokumendid koolitusasutuses
 1) õppekavad;
 2) eelarved
(KÕAde näitel):
 3) kuluaruanded*
 4) kursustel osalejate nimekirjad;
 5) kursustel osalejate registreerimislehed iga koolituskorra
kohta;
 4) täiendusõppes õppimist ja õpitulemusi tõendavate
dokumentide register;
 5) kursusel osalemise avaldus, leping- alus arve
esitamiseks*
 6) õppijate tagasisidelehed*
 7) käsundus-, tellimus-, praktikalepingud
Tagasiside
 ... uurib reaktsiooni.
 Mida tahate teada?
 Tavaliselt:
 isikuandmed (vanus, sugu, haridustase, ...)
 hinnang õppesisule ja selle eesmärkidele vastavusele,
mahule
 hinnang koolitaja(te)le
 hinnang õppekeskkonnale, korraldusele
 mida tahaksite veel lisada
 Mida tahame veel teada?
 nt kust saadi infot koolituse kohta
 mis koolitustel veel soovite osaleda, mida õppida
 Soovitusindeks- kas soovitakse koolitust ka teistele,
nt 5-palli süsteemis
 …
 Kuidas uurida tegelikult omandatud oskusi-teadmisi?
 Hindamine sh kutseeksam
 Ja nende rakendamist?
 Toimub töökohal, võib kaasata koolitajaid,
erialaspetsialiste
 Vaatlus, demonstratsioon, testimine (eksam),
enesehinnang, arenguvestlus, 360-kraadi hindamine,
klientide tagasiside
 Ja seda mis seeläbi muutub ettevõtte, organisatsiooni
töös?
 Majandusaruanded?
Koolituste kvaliteet
 Üks võimalikke käsitlusi-
 Kvaliteet on vastavus kliendi ootustele.
 Tegelikult- VAJADUS-OOTUS-TULEMUS:
nende ühisosa
 Standard VS-ISO 29990:2013
 Õppeteenused mitteformaalses hariduses ja
koolituses. Põhinõuded teenusepakkujatele.
Mis need nipid siis ikkagi olid???
 OLE KURSIS SEADUSANDLUSEGA
 KOOSTA KONTROLL-NIMEKIRJAD
 KOOSTA TÄPSED JUHISED KORRALDAJATELE,
KOOLITAJATELE, OSALEJATELE
 SUHTLE ERINEVATE HUVIPOOLTEGA
 KUI ISE EI OSKA, KÜSI TEISTELT
 TEGUTSE LÄBIMÕELDULT JA SÜSTEEMSELT
 Tänan tähelepanu eest!
 Lisainfo: Ena Drenkhan
 Tartu Kutsehariduskeskuse täiskasvanute koolituse
osakond
 [email protected]