Transcript Loeng 3. Koolituse planeerimine ja läbiviimine

Loeng 3. Koolituse planeerimine ja
läbiviimine
Koostas: Riina Rohelaan, 2013
Koolitusplaani olemus
• Koolitusplaan kajastab läbiviidavaid koolitusi
ja selleks kasutatavaid ressursse (aeg, raha)
• Koolitusplaan koostatakse koolitusvajaduse
analüüsi tulemusena.
• Koolitusplaan on aluseks koolituse
läbiviimisele ja selle tulemuste hindamisele.
• Koolitusplaan võib olla tervele
organisatsioonile või allüksusele.
Koolitusega seotud tegevuste järgnevus
K o olitusp oliitik a
K o olitusv ajaduste analüüsim in e
O rg anisatsioon iv älised tegu rid
O rg anisatsioon isisesed tegu rid
K o olitusp laan
K o olitusp laani elluv iim in e
K o olituse h ind am in e
Koolituse planeerimise elemendid
• KOOLITUSE EESMÄRK – üldine kirjeldus koolituse eesmärgi kohta
(näiteks parandad juhtide delegeerimisoskusi; omandad oskused
teatud tarkvara kasutamiseks jne)
• KOOLITUSEL OSALEJAD – kellele koolitus on määratletud, inimeste arv
(näiteks kõik keskastmejuhid, kõik raamatupidamisprogrammi
kasutajad jne)
• PROGRAMMI SISU – detailsemalt kirjeldatud programmi osad,
kasutatavad õpetamismeetodid ja vajadusel muud programmi osas
määravad asjaolud
• KOOLITUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE – kuidas toimub programmi
edukuse hindamine
• JUHTIMINE JA KULUD – toimumise asukoht, toimumise aeg, kulutused,
detailsema ajakava koostamise tähtaeg, inimeste vabastamine
töökohustustest jne
• KOOLITUST KORRALDAV PERSONAL – koolitaja leidmine, tema tegevuse
korraldamine, õppematerjalide ettevalmistamine, kontakti võtmine
koolitusel osalejatega, koolituse läbiviimise koha valik jne
Näidis. Koolitusplaan
Koolituse eesmärk
Koolitusel
osalejad (nimi,
ametikoht)
Koolitusvorm
(ettevõttesisene/
ettevõtteväline)
Koolituse
toimumise
aeg
Koolituse
maksumus
(eur)
Väljavõte AS Nupp koolitusplaanist
Koolituse
nimetus
Digitaalne
dokumendi
haldus
Personali
juhtimine
Osalejad
Juhiabi
Õnne Ratas
Personalijuht
Mai Kelluke
Koolituse
toimumise
aeg
Koolitaja
nimi
ja
toimumise
asukoht
15.02 14.03.2012
Digitaalse
AS Koolitaja
dokumendi
32 tundi
Orava 46
halduse
Tallinn
tundmaõppimine
500.-
01.04 14.04.2012
Tutvumine
AS Personal
organisatsiooni
Ülase 10
personali
Tallinn
juhtimisega
320.-
Koolituse
eesmärk
Koolituse
maht
20 tundi
Koolituse
maksumus
(eur)
Rühmatöö ülesanne: Personaliosakonna
koolitusplaani koostamine
Koostage eelmises loengus koostatud oskuskaardi alusel
personaliosakonnale aastane koolitusplaan.
Koolitusplaani koostamisel kasutage loengus antud näidisvormi.
Koolituseelarve koostamine
•
Koolituseelarve alusel planeeritakse ja kontrollitakse
koolituskulusid
Koolituskulude suurust hinnatakse praktikas selle alusel, mitu %
need moodustavad tööjõukuludest (sõltuvalt organisatsiooni
tegevusvaldkonnast ja arenguetapist 2-8%)
Koolituseelarve menetlemisel saab eristada järgmisi
tegevusetappe:
•
•
–
–
–
–
–
organisatsioonis viiakse läbi töötajate hindamine ja selgitatakse välja
personali üldised arenguvajadused (nt arenguvestluste käigus)
tehakse kindlaks organisatsiooni, selle allüksuste ja töötajate
koolitusvajadus
määratletakse järgneval perioodil asetleidvad koolitusprogrammid
summeeritakse koolitusprogrammide kulud (koolitusega otseselt ja
kaudselt seotud kulud)
koolituseelarve kaitsmine ja kinnitamine
Koolitusprogrammi kujundamine
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
Milline peab olema koolituse tulemus organisatsiooni jaoks?
Mida peavad koolitusel osalejad koolituse käigus omandama?
Milline peaks olema koolituse maht (kestus) eesmärkide
saavutamiseks?
Milline peaks olema koolitusprogrammi struktuur?
Milliseid õpetamismeetodeid tuleks kasutada?
Millised peavad olema koolitusel osalejate eelnevad teadmised ja
oskused?
Milline peab olema koolituse läbiviimise koht?
Millise ettevalmistuse ja kogemusega peab olema koolitaja?
Milliseid õppematerjale ja abivahendeid on vaja koolituse
läbiviimiseks?
Kuidas me hindame koolitusprogrammi läbiviimise edukust?
ARUTELU: Hanketeate alusel koostatud
koolitusprogrammi analüüsimine
Koolituse protsess
S IS E N D ID
õppijad
koolitajad
õ ppem aterjalid
abim aterjalid
PROTSESS
õpetam ism eetodid
õppija-koolitaja suhe
grupisuhted
keskkonnafaktorid
V Ä L JU N D ID
oskustega töötajad
edu eksam itel
m eisterlikkuse kasv
isiklik rahulolu
Koolituse eesmärgid
• Teadmiste omandamine….
• Oskuste kujundamine…
• Hoiakute kujundamine…
• Koolituse eesmärkide seadmise eelised:
– selgitavad koolitusel osalejatele koolituse olemust
– koolitusprogrammi koostamisel saab suuremat tähelepanu pöörata
sellele, mis on vajalik lõppeesmärgi saavutamiseks
– eesmärkide kaudu saab luua mõõtmisvahendi, mille abil mõõdetakse
koolituse tulemuslikkust
– eesmärgid võimaldavad koolituse tulemuslikkuse fikseerimist
• Koolituse eesmärkide seadmise puudused:
– eesmärgid on määrava iseloomuga, mistõttu muutused, mida ei
eeldatud jäävad tähelepanuta
– eesmärgid võivad muuta koolitustegevuse juhtimise jäigaks
Koolituse läbiviimise asukoht
• Töökohal
– kogenud juhendaja käe all töötamine
– töö instrueerimine (töötaja instrueerimine, iseseisev õppimine,
tagasiside ja nõuannete andmine töötajale, hinnangu andmine töötaja
töösoorituse kohta
– õppimine interneti/intraneti vahendusel
• Kombineeritult väljaspool töökohta ja töökohal
– teoreetiline ettevalmistus õpperuumis vaheldub praktikaga töökohal
– internatuur (osaline töötamine erinevates töökohtades)
– rotatsioon
– mentor (kogenud inimese käe all töötamine)
• Väljaspool töökohta
– loengud
– simulatsioonid (tegelikkusega sarnases keskkonnas õppimine)
– rollimängud
– hindamiskeskused (kasutatakse valdavalt juhtidel)
Koolitajate valik
• Ettevõtte oma töötajad
• Väljastpoolt ettevõtet värvatud koolitajad, konsultandid
• Koolitaja valikul olulised kriteeriumid:
– valdkonna tundja
– koolitamisega seotud oskused
•
•
•
•
•
Õpetamismeetodite valdamine
Kontakti saavutamine koolitatavatega
Kaasaegsus lähenemisviisil
Õppevahendite kasutamine
Hoiakute jäikus/muutlikkus
Koolituse korraldamise meetodid
• Väliskoolitus
–
–
–
–
Saab vahetada kogemusi väljaspool organisatsiooni töötavate sama ala inimestega
Võimaldab viia töötajad välja igapäevarutiinist
Kõrge hind
Sageli osutub koolitusest vajalikuks ainult teatud osa kuna programmid on
standardiseeritud
– Sobib juhul kui koolitust vajavate töötajate arv on väike ja ei ole otstarbekas viia läbi
sisekoolitust
• Sisekoolitus
– Võimaldab koostada programmi vastavalt organisatsioonis tekkinud spetsiifilistele
vajadustele
– Võimaldab kokkuhoidu koolituse kuludelt (korraldamine, ruumide kasutus, koolitaja
kasutamine)
– Võimaldab juurutada õppiva organisatsiooni kontseptsiooni
– Võimaldab siduda organisatsioonisiseselt koolitustegevust karjääri arendamisega
(näiteks mentorlus)
– Võib tekitada liiga ühekülgset mõtlemisviisi ja konformsust
– Oluline koolituskeskkonna loomisel tagada osalejate pühendumine
koolitustegevusele
Õpetamismeetodid
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
Loeng
Rühmatöö
Situatsiooniülesanded (juhtumite lahendamine)
Kirjalikud materjalid
Diskussioon
Küsimustikud
Rollimängud
Demonstratsioon
Video ja õppefilmid
Dispuut
Nn. soojendusharjutused
Mängud
Õpetamismeetodite valikut mõjutavad
tegurid
•
•
•
•
•
•
•
õpetamise eesmärk
koolitaja oskused ja teadmised
õpetatava sisu
osalejate arv
osalejate kogemused koolitusmeetodite kasutamisel
aeg
ruum, tehnilised vahendid
Õpetamismeetodite seos koolituse
eesmärkidega
T E A D M IS T E
O M A N D A M IN E
O SKUSTE
O M A N D A M IN E
M Õ T L E M IS E
A R E N D A M IN E
LO EN G
D IS K U S S IO O N
DEM ONSTRATS IO O N
R O L L IM Ä N G
S IT U A T S IO O N I
A N A LÜ Ü S
MÄNGUD
D IS P U U T
D IS K U S S IO O N
H O IA K U T E ,
VÄÄRTUSTE
K U JU N D A M IN E
R O L L IM Ä N G
D IS K U S S IO O N
MÄNGUD
Loeng
• Loengut kasutatakse kõige sagedamini teema kohta
taustinformatsiooni esitamisel
• Isegi kui loeng kestab ainult 5-15 minutit on vaja selleks
kindlasti eelnevalt ette valmistada
• Loengu kava koostatakse sõltuvalt sellest, mida tahab
läbiviija õppijatele tutvustada, arvestades ka õppijate
eelnevaid teadmisi.
• Õppijad on loengumeetodi kasutamisel passiivsed ja
saavad eeskätt uusi teadmisi läbiviija poolt esitatava
alusel.
• Loengumeetod on eelistatud juhul, kui tuleb kiiresti
edastada suurele hulgale osalejatele uut informatsiooni.
M e e lte o s a in fo rm a ts io o n i v a s tu v õ tm is e l
m aits e
3%
puudutus
lõhn
6%
3%
k uulm ine
13%
nägem ine
75%
Omandamise efektiivsuse kõver
O m a nd a m ise efe ktiiv su s
5
25
30
A e g (m in utite s)
Omandamise efektiivset aega saab pikendada:
- osalejate aktiviseerimisega
- visuaalsete materjalide, demonstratsioonidega
- osalejatele on eelnevalt antud mingi ülesanne seoses teemaga
- soodus õppimiskeskkond (temperatuur, värske õhk, valgustus)
Teate püsimine mälus
teate vastu võ tnu d m eel
K U U L M IN E
m ä lu s säilim ine
3 tu nni
2 4 tunn i
7 2 tunn i
m ö ö du m isel
70%
10%
2%
N Ä G E M IN E
72%
20%
10%
K U U L M IN E K O O S
N Ä G E M IS E G A
ARUTELU
85%
65%
50%
90%
80%
70%
F Ü Ü S IL IN E T E G U T S E M IN E
95%
85%
80%
ARUTELU KOOS
T E G U T S E M IS E G A (T E IS T E L E
Õ P E T A M IN E )
99%
90%
90%
Rühmatöö
• Rühmatöö põhimõtted:
– Rühma liikmed suhtuvad üksteisesse mõistvalt ja toetavalt
– Kõik liikmed on suundunud püstitatud ülesande lahendamisele, mitte oma
positsiooni kindlustamisele rühmas
– Arutelu rühmas on elav, kõik osalevad selles
– Tähelepanelikult kuulatakse kõiki sõnavõtjaid ega jäeta ühtegi seisukohta
arvesse võtmata
– Ei kardeta välja öelda uusi ideid, isegi kui need tunduvad ebatavalistena
– Rühma liikmete eriarvamused arutatakse hoolikalt läbi, püüdes neid mõista ja
ühisele seisukohale läheneda
– Ei kardeta vastastikust kriitikat ja see on otsekohene; sealjuures arvustatakse
seisukohti, mitte inimesi
– Rühma liikmed usaldavad üksteist
– Räägitakse lühidalt, tehakse asjalikke ettepanekuid ja osatakse säästa aega
– Teistele ei suruta oma arvamust peale, seda püütakse vaid paremini
põhjendada
– Tähelepanelikult suhtutakse rühma tagasihoidlikesse liikmetesse, küsides ka
nende arvamust ja ettepanekuid
Situatsiooniülesanded
• Situatsioonianalüüs on mingi situatsiooni kirjalik kirjeldus
koos vastava probleemiasetusega ja detailidega selle
kohta.
• Osalejad peavad leidma probleemile alternatiivseid
lahendusi ja valima nende seast sobivaima.
• Situatsioonianalüüsi positiivseim omadus seisneb
reaalsuse tõepärases jäljendamises, mis võimaldab
kasutada osalejate teadmisi ja oskusi, kaasates neid
aktiivsesse õppimistegevusse. Situatsioonianalüüs on hea
vahend teooria ülekandmisel praktikasse.
Situatsiooniülesande lahendamise käik
T A U S T A G A T U T V U M IN E
P R O B L E E M ID E V Ä L JA T O O M IN E
(S Ü M P T O M ID E L E ID M IN E )
PROBLEEM I ANALÜÜS
A L T E R N A T IIV L A H E N D U S T E
L E ID M IN E
S O O V IT A T A V A L A H E N D U S E
L E ID M IN E
Kirjalikud materjalid
• Kirjalikke materjale saab kasutada lähtudes nende
vastavusest õppimise eesmärgile.
• Kirjalike materjalide lugemisel on õppija passiivne ja kogu
materjal edastatakse nägemise kaudu. Kirjalike
materjalide efektiivsus suureneb järgmistel juhtudel:
– kui see vastab õppijate reaalse elu situatsioonidele
– kui see vastab lugeja tasemele
– kui kirjalikke materjale kasutatakse koos teiste
koolitusmeetoditega
• Materjali lugemine võib toimuda enne õppimist,
õppimise käigus või pärast õppimist. Materjali lugemise
aeg sõltub selle kasutamise eesmärgist
Kirjalike materjalide kasutamine
õppimisprotsessis
eesm ärk
en n e
taustinfo tundm ine
õpitu kinnistam ine
aja kokkuhoid
aja täitm ine
sidum ine
kogem usega
+
a ja l
p ära st
+
+
+
+
+
+
Diskussioon
• Diskussiooni kasutatakse koolitusmeetodina sageli, kuna
see võimaldab kõiki õppijaid aktiivselt tegevusse kaasa
haarata ning tegevuse käigus kasutatakse samaaegselt
erinevaid meeli.
• Diskussiooni kasutamise teeb keeruliseks asjaolu, et selle
edukas läbiviimine eeldab eelnevaid kogemusi.
• Küsimusi kasutatakse diskussioonis järgmistel
eesmärkidel:
– Määratletakse, mida osalejad antud teemast juba teavad ja
mida nad peaksid juurde õppima
– Kaasatakse osalejaid tegevusse
– Antakse osalejatele tagasisidet
Küsimustikud
• Küsimustikke kasutatakse millegi kohta informatsiooni
saamise eesmärgil
• Küsimuste esitamine sõltub sellest, kas tahetakse
kontrollida teadmisi, selgitada välja hoiakuid, hinnanguid
vms. Samuti võib küsimustikku kasutada enesehinnangu
läbiviimiseks.
• Osalejad on küsimustike kasutamisel suhteliselt
passiivsed, kuid neid võib aktiviseerida kui küsimustikku
kombineerida mõne aktiivsema meetodiga (näiteks
diskussiooniga).
Rollimängud
• Rollimäng võimaldab jäljendada reaalset elu.
• Rollimäng võimaldab osalejatel proovida oma käitumist
teatud situatsioonis ja vajadusel seda muuta. Samuti
võimaldab see katsetada uut käitumist, rõhutades selle
erinevaid aspekte ja saades käitumise kohta tagasisidet.
• Rollimänguga saab välja selgitada osalejate kogemusi ja
teadmisi, samuti saab siduda osalejate teadmisi nende
praktilise kasutamisega.
• Õppija võib rollimängus olla aktiivne - osalejana ja
passiivne - vaatlejana.
Demonstratsioon
• Demonstratsioon on väga efektiivne
õpetamismeetod, kuna osalejad tunnetavad
seda paljude erinevate meeltega.
• Demonstratsiooni on eriti sobiv kasutada
mitmesuguste oskuste õpetamisel
(suhtlemine, arvutioskus, keeleõpe jne.)
Video ja õppefilmid
• Video eelis seisneb selle kasutamises uute
käitumismallide õppimisel (näiteks
videotreening, suhtlemistreening). Sageli
kasutatakse videod koos rollimänguga.
• Õppefilmid on visuaalselt head õppevahendid,
kuid arvestada tuleb, et osalejad on nende
kasutamisel siiski passiivsed, seetõttu
kombineeritakse õppefilme sageli
diskussiooniga, et osalejaid aktiviseerida.
Dispuut
• Läbiviimiselt sarnaneb dispuut mõnevõrra
diskussioonile, kuna eeldab kahe vastaspoole
olemasolu, kes on üksteisega vastastikustel
seisukohtadel. Vastaspooled peavad kaitsma
oma seisukohti.
• Meetodi peamine väärtus seisneb eeskätt
verbaalse suhtlemisoskuse arendamises.
• Dispuudi läbiviimine nõuab nii koolitajalt kui
osalejatelt teadmisi ja laia silmaringi.
Soojendusharjutused (warm-up activities)
• Kasutatakse koolituse, teema alguses sissejuhatusena.
Aitab viia õppijate mõtteid samasse suunda järgneva
teemaga, valmistades neid ette järgnevaks
teemaesitluseks. Kujundab positiivseid hoiakuid teema
suhtes, aktiviseerib õppijaid.
• Soojendusharjutuste valikul on soovitatav, et nad oleksid
järgneva teemaga seotud.
• Sageli kasutatakse ka nn. jäälõhkujaid (icebraker), mis
aktiviseerivad õppetöö alguses või jooksul õppijaid,
eesmärgiga nende tähelepanu suunata või
tähelepanuvõimet tõsta.
Mängud
• Mängud on simulatsioonimeetod, mis sisaldab endas
peale millegi õpetamise ka võistluselementi.
• Mängudes osaledes kasutavad kaasalööjad kõiki oma
meeli, mis omakorda suurendab osalejate aktiivsust.
• Mängud aitavad osalejatel mõista ideid, kontseptsioone,
suurendada avatust, praktiseerida riski võtmist või
arendada mingeid muid spetsiifilisi oskusi.
• Mängud varieeruvad väga lihtsatest keerulisteni;
ohututest riskantseteni
Ülesanne: Sõnasta järgmiste koolitusvajaduste põhjal
koolituse eesmärk (teadmiste, oskuste, hoiakute
kujundamine) ja vali sobivad õpetamismeetodid
• Klienditeenindajad ei saa hakkama konfliktsete
klientidega, kliendikaebuste kasv
• Müügimeeskonna motivatsiooni langus
• Uutel, katseajaga töölistel tekib palju vigu ja tootepraaki
• Juhtkond ei ole rahul kasutatava eelarve koostamise,
jälgimisega ja otsustab luua uue eelarvestamise süsteemi
koos spetsiaalse tarkvara kasutuselevõtmisega
• Ametnik on tema poole pöörduvate kodanike suhtes kõrk
ja ebasõbralik
Küsimused?