Transcript Kujundav hindamine

Kujundav hindamine
MARI-MALL FELDSCHMIDT
(MA)
ÕPETAJA, KOOLITAJA, ÕPETAJATE
NÕUSTAJA
MILLELE TOETUN:
• Oma kogemustele
• Aruteludele mõttekaaslastega, koolitustele
• Tekstidele
– M. Jürimäe, A. Kärneri “Hindamise koolikorralduslikud
lahendused”
– Dylan Williamile
– Seligmani “Ehe õnn”
– Gordoni “Õpetajate kool”
– Csikszentmihalyi “Kulgemine”
• Konstruktivistlikule õppimiskäsitusele
• RÕKile
RÕKilt KH üldpõhimõtted
Koolidel vabadus ja vastutus
Koolitaja ülesanne:
julgustada vabadust vastutustundlikult
kasutama
Mis on kujundav hindamine?
Terviklik õppimisprotsess, kus
põhirõhk pole mitte lõpptulemusele
hinde panemises või hinnangu
andmises, vaid õppijaga koos
õppimise kujundamises, st põhirõhk
protsessi alguses: eesmärgistamises,
algteadmiste väljaselgitamises,
sobiva liikumiskiiruse ja –vahendi
leidmises.
Mida õppisin oma kogemusest?
Paralleelid
• Uue õppimine on ebakindel tegevus, kus
tuleb ületada hirme: kas ma saan
hakkama?
• Vead on õppimiseks.
• Õppija jaoks tähenduslik eesmärk.
• Alguspositsiooni määramine.
• Usaldus, koostöö ja individuaalsuse
aktsepteerimine.
• Valikuvõimalused
• Julgustav tagasiside koos
eneserefleksiooniga.
• Vahe-etappide kaardistamine.
• Kaaslaste, erineval tasemel õppijate
positiivse mõju ärakasutamine.
• Pidev edasiliikumine.
Oma huvi leidmine ja selle arendamine.
Uurimistööd. Elukestev õppimine.
Kujundav hindamine
KOOSTÖINE ÕPPIMISE KUJUNDAMINE =
EESMÄRGISTAMINE  EELTEADMISTE
VÄLJASELGITAMINE  LIIKUMISKIIRUSE
JA –VAHENDI LEIDMINE  ÕPPIMINE 
-> ENESEHINDAMINE -> VAHEETAPI
TAGASISIDESTAMINE JA KOOSTÖINE
ANALÜÜS  ÕPPEPROTSESSI
KORRIGEERIMINE  EESMÄRGIPÕHISE
LÕPPTULEMUSE HINDAMINE
Doris Kareva:
• „Mida iganes sa teed, olgu see suur või väike
asi, tee seda nii hästi, kui vähegi suudad. Ära
kunagi võrdle end teistega, ainult iseenesega –
ja ära kunagi luba endale midagi teha poolikult,
ülepeakaela, alla oma parima, ainult sellepärast,
et niimoodi tavaliselt tehakse, et niisugune tase
ongi. Ära rõõmusta selle üle, et oskad midagi
teistest paremini – kui see nii on, on su kohus
teisi õpetada. Ära kurvasta selle üle, et sa
midagi ei oska - see on põhjus õppida.“
A de Saint-Exupèry „Väike
Prints“:
• Suured inimesed armastavad numbreid.
Kui jutustate neile mõnest oma uuest
sõbrast, siis ei päri nad teilt kunagi seda
kõige tähtsamat. Iialgi ei küsi nad
„Missugune on tema häälekõla? Mis
mänge ta kõige rohkem armastab? Kas ta
kogub liblikaid?“ Nad küsivad teilt: „Kui
vana ta on? Mitu venda tal on? Palju ta
kaalub? Kui palju ta isa palka saab?“
Koolitustel esilekerkivad küsimused:
• Kuidas suhestuvad KHga
•
•
•
•
•
•
õpiväljundid/õpitulemused ja
kokkuvõttev hindamine?
Kuidas toetada motivatsiooni?
Kuidas õpetaja saab aidata
eesmärgistamisel?
Kuidas kaardistada eelteadmisi?
Kuidas anda tagasisidet?
Kust leida aega?
Kuidas luua usalduslik koostöine
õppekeskkond?
Kuidas?
• Oma/teiste lood ja positiivsed näited
–
–
–
–
–
Hinneteta õpetamine, märgisüsteem
Õpimapid
Bloomi taksonoomiale põhinevad eritasandilised ülesanded
TERA tunnustussüsteem
2x aastas sõnaline tagasiside igalt õpetajalt (seotud
arenguvestlusega)
– Eneseanalüüsivõimalused jm
• Isiklik kogemisvõimalus
• Analüüs, arutelu ja kogetu mõtestamine
• Tunnustav ja toetav tagasiside
ÕPPIMINE KUI KÕRGUSHÜPE
Kui latt puudub, pole mõtet hüpata; kui latt on
liiga madal, pole pingutust; kui latt liiga kõrge,
tekib lootusetus. Õppimise latt peab olema
pingutuse korral ületatav!
• Latiks ei pea olema hinne, vaid
õppimine/ülesanne ise.
• ÕPETAJA ÜLESANNE ON JULGUSTADA ÕPILAST
PINGUTAMA !
• Koolitaja ülesanne on julgustada õpetajat
pingutama, muutusi sisse viima!
P. Põld 1918 “Õpilaste koolitöö hindamisest
numbritega” (“Kasvatus ja Haridus”):
• On kooliõpetaja sunnitud numbreid panema, siis
saab tema vähem õpetada kui raamatut pidada.
Numbrisüsteem sünnitab õpilaste juures
vaenulikku võitlust. Number tõmbab lapse
tähelepanu töö sisu juurest ära selle välise kasu
poole. On hea number käes, siis on eesmärk
saavutatud ja tehakse lõpuleviimata osa tööst
kuidas juhtub. See süsteem toob enesega kaasa
alalise vigade ja eksimuste allakriipsutamise,
nende halastamatu tagakiusamise. Pikapeale
kaotab laps niisugusel viisil usu enesesse.
Kooliõpetaja aga vabastab number keerulisest
vaimutööst lapse iseloomu tundma õppida ja
temast aru saada.
P. Põld:
Tungigem asja sisusse ja ärgem väikeste
pealiskaudsustega leppigem. Tahame
numbritesüsteemi muuta, siis püüdkem
kõigepealt kooli vaimu muuta; siis
astugem võitlusesse ka hariduse
kvantitatiivse hindamise vastu, mis
hindamatud, keerulised hingelised
väärtused numbritega hinnatavateks
suurusteks tahab teha. Tarvis on, et kool
pedagoogiliselt süveneks.
Kokkuvõtteks:
Et õpetajad saaksid oma õpilasi mõtestatud
õppimisprotsessis toetada, on vaja, et nad
ise ka kogeksid mõtestatud õppimist.
Parafraseerides O. Wilde`i: Kuigi ma ei taha
alahinnata õpetamist (hindamist), siis
kõike seda, mis on tegelikult väärtuslik,
pole võimalik õpetada (hinnata).