AKTISEERIVA NING ÕPPIMIST TOETAVA ÕPIKESKKONNA KUJUNDAMINE. ÕPPETUNNI ÜLESEHITUS

Eveli Soika Tallinna Ülikool

MIKS ON VAJA TUNDI ETTE VALMISTADA?



Tunni eelnev planeerimine: · annab õpetajale võimaluse ette näha võimalikke probleeme ja seega ka nende lahendusi; · kindlustab, et tund on tasakaalustatud, otstarbekas ja antud klassile sobilik; · annab õpetajale kindlustunde; · on üldine hea tava ja märk professionaalsusest.

Kuidas me tunde ette valmistame ja kavandame?

  Esmased kaalutlused õpiprotsess   sisu valik Õppuri vajadused     motivatsioon diferentseerimine oletused edenemine

Kuidas me tunde ette valmistame ja kavandame? (2)

  Tunni ettevalmistamine ja kavandamine        tunni kavandamine eesmärgid tegevused, ülesanded, väljakutse õppematerjalid, -vahendid hindamine ülesehitus tunni kavandamine kujutlemise teel  hinnangute andmine Järeldused

Tunni ettevalmistus

   T uleb otsustada, mida õpetada, millele järgneb otsus, kuidas seda teha.

Õpilast tuleb pidevalt motiveerida.

Pühendumist aitavad järgmised faktorid: väljakutsete kvaliteet – mitte liiga palju vähenõudlikke ülesandeid võimalus edu saavutada ja edasiminekut tajuda selge tagasiside sooritusest koos hea töö toetamisega toetav hoiak ja positiivne suhe õpetajaga

Teadmiste ennustamine. Kuidas?

  Mida nad ainest juba teavad?

Kuidas nad saavad aru õpetatavatest mõistetest?

  Millised praktilised oskused neil on?

Millised õpioskused neil on?

  Millised sotsiaalsed oskused neil on?

Millised kogemused neil on olnud?

 Milline hoiak on neil antud hetkel aine suhtes?

HEA ÕPPEÜLESANDE TUNNUSED

      On variatiivsed ja mitmekesisied Omavad õppija jaoks tähendust On õppijatele väljakutseks On erineva ülesehituse ja sisuga Püstitab õppijatele konkreetse ja suhteliselt lühikese ajaga saavutatavad eesmärgid Arvestab õppijate vahel valitsevate sotsiaalsete suhetega

Õppimispüramiid

Meile jääb meelde umbes: ● 5% loengust ● 10% loetust ● 20% slaididest-videodest ● 30% ette näidatust ● 50% aruteludest ● 75% tehtust ● 90% ise õpetatust

Küsimused endale tunni planeerimisel ja ülesannete valikul

      Mis on selles ülesandes väärtuslikku õppija kujunemise seisukohalt? Mis võimalusi pakub see ülesanne õppija kujunemiseks? Milliseid konkreetseid teadmisi või arusaamu seda ülesannet kasutades uuritakse või edastatakse? Mida hakkavad õpilased tegema nende arusaamade või teadmistega? Mida peab õpilane teadma või mida peab olema võimeline tegema selleks, et seda ülesannet edukalt täita? Mis võiks anda tunnistust õpilase õppimisest?

Kuidas seda kõike täide viia?

TUNNI KAVANDAMISE LOOGIKA

KOLME-ETAPILINE ÕPIPROTSESSI MUDEL

I HÄÄLESTUS / ÄRATAMINE / EELLAADIMINE     eelteadmiste meeldetuletamine häälestamine õppimisele huvi äratamine õppetegevuse eesmärgistamine

KOLME-ETAPILINE ÕPIPROTSESSI MUDEL (2)

II ÕPPIMINE/TÄHENDUSE MÕISTMINE   uue materjali uurimine, selle tähendusse süvenemine uue info ühendamine tuttavaga

KOLME-ETAPILINE ÕPIPROTSESSI MUDEL (3)

 III REFLEKSIOON  õpitu kasutamine uutes seostes ja uutes olukordades  kordamine/kinnistamine   motiveerimine isikliku tähenduse loomine

TUNNI KAVANDAMINE

Tunni planeerimise põhiküsimused:  Kellele?  Miks?

 Mida?

 Kuidas?

ENNE TUNDI

  Motivatsioon

Eesmärgid

 Hindamine/tagasiside  Eeldused  Vahendid ja ajakava

TUNNI AJAL

  Häälestus Õppimine  Refleksioon: sisu ja protsess

PEALE TUNDI

  Kodune töö/teema laiendus Tunni analüüs – uus planeerimine

EESMÄRKIDE SEADMINE

Tegutsema innustab vaid see siht, milleni jõudmise rada on teada…

Õppe-eesmärgid/Õpiväljundid (learning

outcomes)

tähistavad neid teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mille õppija peab teatud aja jooksul omandama ning mille rakendamise oskust ta peab olema võimeline demonstreerima.

EESMÄRKIDE SEADMINE (2)

    

Oma ainekursuse eesmärgi/õpiväljundi sõnastamisel on oluline

: lähtuda õppijast kirjeldada tulemust (mõõdetavus) olla realistlik, so arvestada tähtaega kooskõlastada eesmärk selle saavutamises osalevate inimestega, so teavita ka õppijaid

EESMÄRKIDE SEADMINE (3)

Hästi sõnastatud õpiväljund:

 sisaldab tegusõna, mis väljendab eeldatavat/oodatavat õpiväljundit, st mida õppija on võimeline tegema teatud õppimise aja lõpul (õpilane teab, oskab, on võimeline).   sisaldab nimisõnalist või tegusõnalist sihitist, st eesmärki, mille saavutamisele tegevus on suunatud (tunneb olulisemaid seisukohti, oskab võrrelda) määrsõnu, mis väljendavad õpiväljundite määra ja laadi (suudab iseseisvalt, oskab algtasemel, hindab kriitiliselt)

EESMÄRKIDE SEADMINE (4)

EESMÄRKIDE TÜÜBID

  TEADMISED – kuidas peaksid õppijad demonstreerima teadmisi, mida nad on õppinud? OSKUSED – kuidas peaksid õppijad demonstreerima oskust õpitut rakendada? NB! Oskused võivad olla nii intellektuaalsed, sotsiaalsed, füüsilised.

 HOIAKUD – milliseid hoiakuid, arusaamu soovid oma õppijais kujundada? NB! Muutused on jälgitavad pikemas perspektiivis

EESMÄRKIDE SEADMINE (5)

          

Hea eesmärgi tunnused

määratleb soovitud tulemuse suunatud tulemusele (mida saavutada) või tegevusele (mida teha) näitab edasimineku tee osutab etapiviisilisele edenemisele ühemõttelise sõnastusega kooskõlas teiste eesmärkidega äratab elutervet auahnust tähendab väljakutset iseendale haarab kaasa tegevusala teised osalejad on reaalne, saavutatav

         

Näiteid eesmärkidest

Aru saada võrdelise seose mõistest.

Õpilane suudab eristada nimisõnu ja omadussõnu.

Korrata kõike.

Kontrollida õpilaste teadmisi antud teemadel.

Õpilane kinnistab nimi-, omadus-, arv- ja asesõna määramist.

Õpilane arendab endas kriitilist lugemist, oskab seda analüüsida.

Tutvuda lineaarfunktsiooni graafikuga, teha järeldusi graafiku paiknemise kohta.

Õpilane arendab oma loovat mõtlemist.

Harjutada õpitud reegleid ja kontrollida õpitut hindele Õpilane oskab kritiseerida/väärtustada absurditeatrit.

HINDAMINE

Hindamise põhimõtted

- Hindamine

EI TOHI OLLA KARISTUSVAHEND!

Hindamine, õpiväljundid ja õpetamine peavad olema kooskõlas ning kajastama ühesugust põhinägemust õppimisest ja õpitavatest asjadest. Hindamise käigus tuleb püüda leida õpilase tugevaid külgi, rõhutada eduelamust ja nõnda aidata luua positiivset minapilti. Hindamine peab rohkem esile tooma õppimise protsessi ja kasutatud strateegiaid, toetades seega ka õpioskuste arengut - Hindamisel tuleb lisaks formaalsele hindamisele anda õpilasele võimalus enesehindamiseks. Õpetajatel ja koolil tuleb varasemast rohkem hinnata oma tegevust ja toimimisviise

HINDAMINE (2)

Hindamise eesmärgid

1. Suunata ja soodustada õppimist    annab tagasisisdet õppimise kohta toetab õppija eneseanalüüsi-ja hindamisoskuste kujunemist peegeldab õpetaja ootusi õppimise suhtes

HINDAMINE (3)

Hindamise eesmärgid

2. Kontrollida õpilaste edasijõudmist  annab aluse õppija edasise käekäigu üle otsustamiseks 3. Arendada õpetamist  annab õpetajale tagasisidete õpetamise kohta

Hindamine õppeprotsessi jooksul

   Tasemehindamine (

diagnostic

) – õppijate teadmiste kindlaksmääramiseks õppimise alguses Protsesshindamine (kujundav, f

ormative

) – tagasiside õppimise kulgemise kohta õppeprotsessi käigus Koondhindamine (kokkuvõttev,

summative

) – õppijate hindamine õppeprotsessi lõpus

Hindamiskriteeriumid

Hindamiskriteeriumid kirjeldavad, milliseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid, millisel tasemel ja millises mõõdus peab õppija konkreetse hindamisviisi kaudu eksponeerima. Hindamiskriteeriumid peavad olema õppijatele teada ja/või koostöiselt koostatud

Hindamiskriteeriumid (2)

Hindamiskriteeriumid peaksid  Lähtuma ülesande eesmärgist  Olema võimalikult konkreetsed    Tooma esile olulised aspektid Olema üheselt mõistetavad nii hindajatele kui hinnatavatele Olema selged ja jälgitavad

KUJUNDAV HINDAMINE



Kujundav hindamine

– pakub õppeprotsessi kestel nii

õppijale kui õpetajale

võimalust oma arengut eesmärkide seisukohalt hinnata. Kujundav hindamine on väljendatud sõnaliselt ja selle eesmärgiks on õppeprotsessi korrigeerida! Kujundav hindamine võib toimuda ka enesehindamise vormis.

Kujundava hindamise põhitegevused

  Jagatud eesmärgid Õpilaste kuulamine     Efektiivne tagasiside Õpilaste aktiveerimine küsimuste kaudu Õpilaste eneseregulatsiooni toetamine Saadud informatsiooni kasutamine õppetöö planeerimisel

KUJUNDAV HINDAMINE (2)

Kujundav hindamine aitab õpilasel võtta vastutust oma õppimise eest. Kujundava hindamise kolm põhiküsimust on: •

Kuhu ma lähen?

•

Kus ma praegu olen?

•

Kuidas ma tühimiku täidan?

ENESEHINDAMINE

      Millised aspektid sobivad enesehindamiseks (mis on see, mida õpilane kõige paremini hinnata saab?) Millistele kriteeriumidele võiks õppijad enesehindamisel toetuda? Kuidas toetada õpilaste positiivse enesehinnangu kujunemist (jagada kogemusi, demonstreerida positiivseid mudeleid)? Kuidas julgustada ja suunata õpilasi kasutama enesehindamist regulaarselt? Milliseid arvutipõhiseid enesehindamise võimalusi saaks õpilastele pakkuda? Kuida luua tundides võimalusi õpilaste enesehindamiseks?

KODUTÖÖ nr 3 - Õppemeetodid

Ülesanne:

Tutvu D. Buehli või mõne muu õppemeetodeid tutvustava raamatuga. Vali vähemalt kahest erinevast allikast (neist vähemalt üks peab olema raamat/paberkandjal allikas)

kolm

sinu ainesse sobivat

õppemeetodit

ja võimalusel rakenda neid

KODUTÖÖ nr 3 - Õppemeetodid

A) Kui töötad õpetajana ja saad meetodeid rakendada, siis palun kirjuta lühianalüüs: Kust meetodi leidsid (viide allikale)? Millist meetodit rakendasid ja kuidas? Millises klassis ja millise teema õpetamisel? Kas valitud meetod aitas eesmärgile jõuda? Mis läks hästi meetodit rakendades? Millised probleemid tekkisid? Mida teeksid järgmisel korral teisiti?

KODUTÖÖ nr 3 - Õppemeetodid

B) Juhul, kui sa ei tööta õpetajana ja meetodeid pole võimalik rakendada, koosta lühikirjeldus, millise teema ja tunniosa puhul antud meetod sobiks. Too konkreetne näide, kuidas antud meetodit selles tunniosas kasutaksid. Mis võiks olla sel juhul antud meetodi kasutamise eesmärgiks ning analüüsi, millised võiksid olla antud meetodi tugevused ja nõrkused/ohud rakendamisel planeeritud õppetunnis. Kindlasti lisa viited allikatele, kust antud meetodi leidsid.

Leidlikkust mõtlemisel ja katsetamisel!

Töö esitada paberkandjal

(ruumi M-444) järgmiseks loenguks!