Transcript File
KEHALISE
KASVATUSE TUND
Marion Piisang,
sporditeaduste magister
TLÜ Terviseteaduste ja
Spordi Instituut
KEHALISE KASVATUSE
VORMID
Kooli kehalise kasvatuse vormideks
on:
Kehalise kasvatuse tunnid (kehalise
kasvatuse tund = kehalise kasvatuse
põhivorm)
Kehalise kasvatuse alane tunniväline tegevus, s.h koduülesanded
KEHALISE KASVATUSE TUNNI
TÜÜBID
Kehalise kasvatuse tunde võib
klassifitseerida lähtuvalt tunni
toimumise kohast:
Siseruumides (võimla, ujula jms)
toimuvad tunnid
Spordiväljakul/ staadionil toimuvad
tunnid
Maastikul toimuvad tunnid
NB! Õpilaste ohutus!
KEHALISE KASVATUSE TUNNI
TÜÜBID
Kehalise kasvatuse tunni tüüp sõltub
tunnile seatud eesmärgist.
Sissejuhatav tund – viiakse läbi õppeaasta
(-veerandi, -teema jne) alguses.
Tutvustatakse õpitava tegevuse eesmärki,
nõudeid, õppimise ajakava, õpitulemusi
(hindamist) jms
Kokkuvõttev tund – toimub õppeaasta
(-veerandi jne) lõpus. Analüüsitakse
saavutatut, antakse soovitusi edaspidiseks
KEHALISE KASVATUSE TUNNI
TÜÜBID
Õppetund – õpitakse uut materjali
(seletatakse, demonstreeritakse, parandatakse
vigu). Tunni tiheduse ja koormuse
tagamiseks tuleb õpetajal tunni
organisatsiooniline külg hästi läbi mõelda
Kordamistund (õpitu kinnistamise tund)
Õpetaja peab individualiseerima õpilaste
tööd, tagama kõigile vastavad harjutamise
võimalused
KEHALISE KASVATUSE TUNNI
TÜÜBID
Õppe-treeningtund – tunnid, kus toimub
uue õppimine ja varemõpitu kordamine/
kehaliste võimete arendamine
Kontrolltund – kontrollitakse/hinnatakse
õpilaste oskusi ja võimeid. Tunni
koormuse ja tiheduse tagamiseks peab
õpetaja tagama (täiendava) tegevuse
kontrollharjutusi mittesooritavatele
õpilastele
KEHALISE KASVATUSE TUNNI
TÜÜBID
Kehalise kasvatuse tunde võib
klassifitseerida lähtuvalt sisust:
Komplekstund – tunnid, kus sooritatakse
erinevaid harjutusi/tegevusi. Sellisid
tunde viiakse tavaliselt läbi algklassides
Konkreetse spordiala tund – tegeletakse
ühe spordiala õppimisega. Tund võiks
sarnaneda antud spordiala treeningule
KEHALISE KASVATUSE TUNNI
ÜLESEHITUS
Lähtuvalt kiiradaptatsiooni (=koormusega
kohanemine) iseärasustest on kehalise
kasvatuse tundidel kolm osa:
1. Ettevalmistusosa (lasteaias
“sissejuhatav osa”)
2. Põhiosa
3. Lõpposa
KIIRADAPTATSIOONI ASTMED
1.aste: töö sooritamist tagavate
funktsionaalsete süsteemide aktiviseerumine:
suureneb SLS; kopsude ventilatsioon; O2- tarbimine
jms
2.aste: funktsionaalsete süsteemide tegevus
toimub põhinäitajate osas stabiilselt (=
püsiseisund)
3.aste: koormusest tingitud nõudmiste ja nende
rahuldamise tasakaalu häirumine nende
süsteemide, mis tagavad energiaga
varustamise väsimise tõttu
KEHALISE TÖÖVÕIME
MUUTUMINE KOORMUSE AJAL
KEHALISE KASVATUSE TUNNI
ETTEVALMISTUSOSA
Tunni ettevalmistusosa eesmärgiks on luua
optimaalsed tingimused tunniks
kavandatud ülesannete lahendamiseks;
koondada tähelepanu ja n.ö “sissetöötada”
organism
Sisu: rivistumine/riviharjutused,
üldkoormavad harjutused (s.h liikumismängud, tantsud/tantsusammud),
üldarendavad võimlemisharjutused jms
VÕIMALUSI TUNNI
ETTEVALMISTUSOSA LÄBIVIIMISEKS
Tunni ettevalmistusosa (10- 15 minutit)
ülesehitus (Mäepalu 1973)
KEHALISE KASVATUSE TUNNI
PÕHIOSA
Tunni põhiosas lahendatakse tunnile
püstitatud ülesanded ( või enamus
nendest)
Sisu: kehalised harjutused kogu oma
mitmekesisuses - kooli kehalise
kasvatuse ainekavas esitatud
harjutused
TUNNI PÕHIOSA ÜLESEHITUS
(Mäepalu 1973)
Tunni põhiosa (25-30 min) sisu:
NÕUDED KEHALISE KASVATUSE
TUNNI PÕHIOSALE
Uute harjutuste õppimine, koordinatsioonilt
keerukate harjutuste sooritamine, kiiruse ja
osavuse arendamine viiakse läbi tunni
põhiosa esimesel poolel
Kõige suurem koormus (jõudu ja vastupidavust arendavad harjutused/liikumismängud
jms) – tunni põhiosa keskel
Tunni põhiosa lõpul hakatakse koormust
vähendama; välditakse võistlemist
KEHALISE KASVATUSE TUNNI
LÕPPOSA
Tunni lõpposa eesmärgiks on pingete
maandamine ja taastumiseks soodsate
tingimustele loomine
Tunni lõpposa sisu: rahustav kõnd ja
kõnniharjutused, rahustavad/
lõdvestavad üldarendavad võimlemisharjutused, hingamisharjutused, väikese
intensiivsusega liikumismängud
ÕPILASTE TEGEVUSE
KORRALDAMISE MEETODID
Töö korraldamise meetodid, mida
kasutatakse kehalise kasvatuse
tundides, on
frontaalne meetod;
rühmameetod;
ringmeetod;
individuaalne töö
FRONTAALNE MEETOD
Frontaalne meetod – kõik õpilased
sooritavad samu harjutusi õpetaja
vahetul juhtimisel
Variandid
Harjutuse
Harjutuse
Harjutuse
Harjutuse
sooritamine
sooritamine
sooritamine
sooritamine
üheaegselt
vaheldumisi
vahetustena
jooksval lindil
FRONTAALNE MEETOD (järg)
Frontaalne töökorraldus eeldab häid
materiaalsed tingimusi – suur ruum, palju
vahendeid jne
Frontaalse meetodi kasutamisel on lihtne
õpilasi tegevusse kaasata, nende koormust
reguleerida (koormust doseeritakse
korduste arvu või tegevuse kestusega)
Raskendatud on õpilaste jälgimine,
nende individuaalne juhendamine
RÜHMAMEETOD
Rühmameetodi kasutamisel jaotatakse
klass 3-4 alarühmaks – iga rühm
sooritab kindla aja vältel neile
ettenähtud harjutust
Igale alarühmale määratakse “vanem”, kes
oma rühma tegevuse eest vastutab
Õpetaja juhendab rühma, kes sooritab
kõige keerulisemat/ uuemat harjutust,
samal ajal juhib kõigi rühmade tegevust
RÜHMAMEETOD (järg)
Rühmasiseselt saab tegevuseks kasutada
kõiki frontaalse töökorralduse variante
Rühmameetodi puhul doseeritakse tegevusi
ainult ajaga – oluline, et kõik rühmad
saaksid kõiki harjutusi sooritada võrdse aja
vältel
Rühmameetodit kasutades on laste
individuaalne juhendamine lihtsam, samas
ei pruugi kõik lapsed saada ühesugust
koormust ning neid on ka raskem jälgida
RINGMEETOD
Ringmeetodi puhul sooritavad õpilased
järjekorras liikudes erinevaid
harjutusi
Õpetaja abistab ja juhendab kõige
keerulisema harjutuse sooritamist
Ringmeetod tagab tunni suure koormuse ja
tiheduse
Ringmeetod sobib harjutuste kinnistamiseks
RINGMEETOD (järg)
Ringmeetodi puhul:
kasutada
harjutusi, mida
saab sooritada
“voolavalt”;
alustada liikumist
erinevatest
kohtadest
RINGMEETOD (järg)
Ruumis
orienteerumise
oskuse
arendamiseks
kasutada
erinevaid
liikumistrajektoore;
RINGTREENING
Ringtreening
Harjutuste järjestikune (puhkepausidega või ilma) sooritamine
erinevates harjutuspaikades
individuaalselt või rühmas
Harjutuspaiku võib olla 8- 12 (tavaliselt 4-6);
tegevust doseeritakse korduste arvu või
ajaga
NB! Sooritatavad harjutused peavad tagama
organismi igakülgse mõjustamise
RINGTREENING (järg)
INDIVIDUAALNE TÖÖ
Individuaalse tegevuse korral sooritab
õpilane talle määratud või tema
enda poolt valitud harjutusi
Individuaalset tegevust tuleks rakendada
töös hariduslike erivajadustega õpilastega
(k.a haigusejärgselt tundi tulnud lastega)
Individuaalse tegevuse korral peab õpetaja
andma lapsele täpsed juhised, teda
tegevuse ajal jälgima ja olema valmis teda
abistama
PÕHINÕUDED KEHALISE
KASVATUSE TUNDIDELE (1.)
Õpilaste tegevus tuleb
organiseerida nii, et valdav osa
tunnist kuluks
liikumisele/
kehaliste
harjutuste
sooritamisele
Foto raamatust “Lapsi ja urheilu”
(1991)
TUNNI TIHEDUSE MÄÄRAMINE
Pedagoogilise kontrolli võte kronometreerimine
Vajalikud vahendid:
malekell (või stopper), käekell, paber,
kirjutusvahend
Jälgitakse n.ö keskmist õpilast ja
fikseeritakse tema tegevus tunnis
TUNNI TIHEDUSE MÄÄRAMINE
(järg)
Tegevus
Fikseeritakse käekellal) tunni algamise ja lõppemise
aeg, arvutatakse tunni pikkus
Kasutades malekella (või stopperit) registreeritakse
o
kehaliste harjutuste sooritamisele kulunud aeg
(=tööaeg);
o
tunni organisatsioonilistele, s.h õpetamise juurde
kuuluvatele tegevustele kulunud aeg (=abistav aeg)
Õpilase tegevusetuse (=ajakadu) korral kellad
peatatakse
TUNNI TIHEDUSE MÄÄRAMINE
(järg)
Tunni tihedus arvutatakse järgmiste
valemite põhjal
TUNNI TIHEDUSE MÄÄRAMINE
(järg)
Heas tunnis on
üldine tihedus
>90%
motoorne tihedus
>60%
Foto raamatust “Lapsi ja urheilu”
(1991)
PÕHINÕUDED TUNDIDELE
Õpilaste tegevus tuleb
organiseerida nii,
et kehalistest
harjutustest
tulenev mõju
kindlustaks
organismi arengu
Foto raamatust “Lapsi ja urheilu”
(1991)
(2.)
KOORMUSE MÄÄRAMINE
Pedagoogilise kontrolli võtted:
pulsikõvera koostamine;
väsimuse väliste tunnuste
määramine;
koormuse subjektiivne hindamine
Borgi skaalat kasutades
PULSIKÕVERA KOOSTAMINE
Vajalikud vahendid
Pulsitester või stopper, käekell, paber,
kirjutusvahend
Tegevus ( jälgitakse nn keskmist õpilast )
Fikseeritakse tunni alguse ja lõppemise aeg
Registreeritakse pulss
tunni alguses;
võrdsete (nt 3 või 5 minutit) ajavahemike järel
kogu tunni jooksul;
tunni lõppemisel;
5 minutit pärast tunni lõppu
PULSIKÕVER
KOORMUSE MÄÄRAMINE VÄSIMUSE
VÄLISTE TUNNUSTE JÄRGI
BORG’i SKAALA
Täiskasvanud
Lapsed
0
Koormus puudub
0
6-7-8
Väga-väga kerge koormus
0,5
9
Väga kerge koormus
1
10 – 11 - 12
Kerge koormus
2
13
Mõõdukas koormus
Mõnevõrra raskem koormus
3
4
14 – 15 - 16
Raske koormus
5
6
17 - 18
Väga raske koormus
7–8-9
19
Väga-väga raske koormus
10
KOORMUSE MITTETALUMISE TUNNUSED
(American College of Sport Medicine)
Pearinglus või minestus
Iiveldus
Valu rinnus
Muu lokalisatsiooniga tugev valu
Väljendunud hingeldus
Ebaharilikult tugev väsimus
Tasakaaluhäired
Teadvuse ähmastumine
Vaevutuntav, niitjas pulss
Naha sinakus või silmatorkav kahvatus
Ebamugavust väljendav näoime
KOORMUSE REGULEERIMINE
Koormuse suurendamiseks/vähendamiseks
muudetakse:
korduste arvu;
tegevuse kestust (soorituse aega);
distantsi pikkust;
liikumise/ liigutuste tempot;
puhkepauside kestust;
puhkepauside sisu;
harjutuse lähteasendit;
kasutatavat maastikuprofiili;
kasutatavate spordivahendite kaalu;
mängureegleid;
mänguväljaku suurust;
juhtmängijate arvu ……………….
LUGEMISSOOVITUS
HEIN, V. (2011). Spordipedagoogika.
Tartu: TÜ Kirjastus, lk 55-71; 73-82;
113-120
ISOP, E. (1992). Kehaliste harjutuste
õpetamise üldised alused. Tallinn: TPÜ
LOKO, J. (1996). Sporditeooria. Tartu: AS
Atlex, lk 294- 299