Transcript Õuesõppe eesmärgid

*
Eha Täht
Õuesõpe on õppimine ehedas
keskkonnas, rakendades kõiki
meeli, oma käega tegemist,
õpitu jagamist teistega ning selle
edasi õpetamist.
Mikk Sarv
Õuesõppe eesmärgid
 Õppida looduses õigesti ja
säästlikult käituma.
 Tunda kodukohta.
 Õppida tundma erinevaid
loodusobjekte.
 Suurendada õpilaste teadmisi
õuesõppest.
Õppeainete omavaheline
integratsioon
 Eesti keel
 Matemaatika
 Muusika ja liikumine
 Kunst ja tööõpetus
 Loodusõpetus
Võimalused erinevate tundide
läbiviimiseks:
Loodusõpetus õuesõppena
Pikaajalised, perioodilised vaatlused
(ilmavaatlus, pilvede vaatlus).
Katsed klassitoas (vee omadused ) , õues
(paberlennuki lendamine ).
Õppekäigud (muuseumi,
metsa, parki).
Emakeel õuesõppena
Kuulamine- jutuke, luuletus, kaaslase kõne.
Kirjutamine- asfalt, liiv, lumi, muld.
Jutustamine- vaatluse ja muljete alusel.
Kirjeldamine ja iseloomustamine.
Mõistatamine.
Vanasõnad.
Ilmaennustused.
Rahvatarkused.
Loetelu koostamine (linnud, loomad, puud).
Matemaatika õuesõppena
Loendamine.
Hulkade moodustamine.
Hulkade võrdlemine- suurem,
väiksem, võrdne, vähem, rohkem,
võrdselt.
Suuruste võrdlemine.
 Ringmängud, laulumängud,
liikumismängud.
 Võistlused ja võistlusmängud.
 Rütmimängud loodusliku
materjali kasutamisega.
 Ronimine, takistuste ületamine.
 Rütmilugemised.
 Loomade ja lindude
matkimine.
 Häälte ja häälitsuste
jäljendamine.
 Loodushäälte kuulamine.
 Vaikuse kuulamine.
Kunst ja tööõpetus õuesõppena
 Materjali kogumine (käbid,
lehed, kõrred, õied, kivid,
puukoor, seemned…).
 Meisterdamine looduslikust
materjalist.
 Joonistamine asfaldile, liivale.
 Voolimine savist, liivast.
 Lillepärgade punumine.
 Lilled ehtena, võilillevarred
juustena.
 Pihlakamarjapärlid.
 Seemnepildid.
Harjumused ja kokkulepped
Riietus ja jalanõud vastavalt ilmale ja
tegevusele.
Koht, kuhu alati tunni algul ja lõpul
kogunetakse (alustuseks laul või salmike,
ülesannete jagamine ja selgitamine,
gruppide/ paaride moodustamine,
vahendite/ materjalide jagamine).
Märguanneteks kaasas vile, kelluke.
Vajalikud abivahendid, materjalid ja
töölehed.
Õpetaja tegevus enne tundi
Valib õppematerjali, aja ja koha.
Koostab töölehe.
Prognoosib tunnis ette tulevaid
küsimusi ja lahendusvariante.
Tagab turvalisuse.
Paneb paika reeglid.
Õpetaja tegevused tunnis
Juhatab sisse rühmatöö
(püstitab probleemi).
Abistab raskustesse sattunud
lapsi.
Jälgib töökäiku ja tempot.
Tunni lõpus teeb kokkuvõtte.
Õpetaja tegevused peale tunde
Analüüsib tunni õnnestumisi ja
ebaõnnestumisi.
Mõtleb, kuidas edaspidi tööd
paremaks muuta.
Uurib õpilaste arvamusi oma
rühmatöö analüüsimisel.
Kitsaskohad õuesõppe rakendamisel
 Suurem ajakulu nii ettevalmistamisel
kui läbiviimisel.
 Vahendite puudumine.
 Välistingimustes ümbritsevad ohud.
 Õpilaste probleemne käitumine.
 Muutlik ilm.
Probleeme ei ole - on vaja
pealehakkamist ja soovi seda
teha.
Lõpetan Evelyn Ilvese sõnadega,
mis on kirjas Brigitta Brügge
raamatu „Õuesõpe“ eessõnas:
Õues liikumine ja õppimine
ravib meid ka kõige sügavamast
depressioonist, toob meis esile
head iseloomuomadused ja
annab tõuke uuenduslikule
mõtlemisviisile.
AITÄH!