Transcript Kaasav haridus õppekorralduses

Tiina Kivirand




Kaasava hariduse praktika põhineb filosoofial, mis käsitleb
erisusi, võimeid ja vajadusi loomulikena ning annab
võimaluse õppimiseks ja arenguks kõikidele ning
väärtustab sealjuures iga kogukonna liikme rolli.
Kaasavad koolid eeldavad, et kõik õpilased õpivad koos.
Õpilaste erinevaid vajadusi nähakse kui suurepärast
võimalust arendada õpetamise ja õppimise käsitusi, et
saavutada kõikide õpilaste suurepäraseid saavutusi.
Kaasava hariduse eesmärk ei ole erisuste kõrvaldamine,
vaid anda õpilastele võimalus olla kogukonnas, kus
väärtustatakse nende individuaalset eripära.
Kool on kaasava praktika rakendamise ja juurutamise
lähtealus.
Kaasava hariduspoliitika tunnustamine:
 Rahvusvahelisel
tasandil
 Rahvuslikul tasandil: seadusandlus
 Isiklikul
tasandil
Kognitiivsed ja
õppimisraskused
Kerge, mõõdukas, raske ja sügav
intellektipuue, spetsiifilised õpiraskused
(düsleksia, düsgraafia, düskalkuulia)
Suhtlemis- ja koostöö
raskused
Autismispektri häired, kõne- ja
keelehäired,
Käitumisraskused
ATH, käitumisprobleemid, emotsionaalkäitumishäired, kasvatusraskused,
traumeeritud õpilased,
Sensoorsed ja füüsilised
puuded
Kuulmis- nägemis- ja liikumispuuded
Andekad, kooli õppekeelest erinev
emakeel, raskete somaatiliste haigustega
Riik
% õpil
arvust
Tavaklassis
Eriklassis
Erikoolis
1. Bulgaaria
0,05%
23%
18%
59%
2. Serbia
0,23%
81%
-
19%
3. Eesti
0,11%
9%
6%
85%
4. Läti
0,17%
2%
3%
95%
5. Leedu
0,17%
41%
-
59%
6. OECD
keskmine
0,09%
Riik
% õpilaste
arvust
Tavaklassis
Eriklassis
Erikoolis
1. Eesti
0,03%
23%
-
77%
2. Serbia
1,13%
98%
-
2%
3. Läti
0,06%
2%
-
98%
5. Leedu
0,12%
37%
1%
62%
6. OECD
0,05%
Riik
% õpilaste
arvust
Tavaklassis Eriklassis
Erikoolis
1.
Bulgaaria
0,06%
61%
18%
21%
2. Läti
0,48%
3%
37%
60%
3. Eesti
0,17%
4%
-
96%
4. Leedu
0,38%
79%
2%
19%
OECD
0,17%
Riik
% õpilaste
arvust
Tavaklassis
Eriklassis
Erikoolis
1. BosniaHertsegovin
a
0.04%
2. Leedu
7%
99%
3. Eesti
0,17%
1%
-
99%
4. Läti
0,31%
1%
20%
79%
OECD
0,21%
1%
Riik
% õpilaste
arvust
Tavaklassis
Eriklassis
Erikoolis
1. Serbia
0,04%
99 -100%
-
-
2. Horvaatia
3,13%
99 – 100%
-
-
3. Eesti
0,80%
20%
62%
18%
4. Läti
Andmed
puuduvad
5. Leedu
0,37%
76%
2%
22%
OECD
0,37%
Riik
% õpilaste
arvust
Tavaklassis
Eriklassis
Erikoolis
1. BosniaHertsegovin
a
0,39%
2. Läti
2,96%
8%
8%
84%
3. Eesti
2,72
15%
11%
74%
4. Leedu
1,50
48%
-
52%
OECD
Ei avaldatud
Riik
Õpilaste
koguarv
HEV õpil. Eriarv
koolides
Tavakooli Kaasatud
eriklassis
Eesti
112 738
10 435
9%
3 365
32 %
1 459
Taani
719 144
33 733
5%
12 757
38%
18 986
56%
1990
Soome
559 379
45 493
8%
6782
15 %
14 574
32 %
24 137
Prantsus
maa
12 542
100
356 803
3%
75 504
21 %
161 351
Saksamaa 8 236 221
479 741
6%
399 229
Ungari
1 275 365
70 747
5%
33 014
Island
43 511
10 650
24 %
Iirimaa
649 166
33 908
Holland
2 411 194
Norra
14 %
5611 54
%
6%
53 %
119 948
45 %
34 %
83
Ei ole andmeid
80 512
17 %
47 %
Ei ole andmeid
37 733
53 %
143
1%
348
3%
10 159
95 %
5%
4 976
15 %
2380
7%
26 552
78 %
103 821
4%
64 425
62 %
Ei ole
39 396
38 %
615 883
48 802
8%
1 929
4%
5321
41 552
85 %
Rootsi
906 189
13 777
2%
516
Inglismaa
8 033 690
225 920
3%
96 130
4%
43 %
11 %
13 261
96 %
Ei koguta
andmeid
16 190
7%
113 600
50
Maailm muutub ja moraalsed väärtused hinnatakse ümber,
stereotüüpset mõtlemist eksponeeritakse üha vähem, mitte ükski
alternatiiv ei ole aktsepteeritav, rikkumata moraalseid
tõekspidamisi.

Ühtede inimeste väärtustamine rohkem kui teiste on ebaeetiline

Osadele õpilastele barjääride seadmine osaluseks elukohajärgses
koolis ei ole aktsepteeritav

Säilitades koolikultuuri ja õppekorraldust, mis ei vasta õppurite
mitmekesisusele põlistab ebavõrdsust

Arusaam, et kaasamine enamikel juhtudel puudutab ainult
puudega õppureid, on eksitav

Nähes õpilaste erinevusi kui probleeme on mitterespekteeritav ja
piirab õppimisvõimalusi

Segregeeritud õpetus puuetega õpilastele piirab nende põhilist
inimõigust – õigust haridusele
Kaasavat haridust toetavad:
 Hariduspoliitika
 Kõikide
osalus
 Õpetajakoolitus
 Organisatsiooni kultuur
 Tugistruktuurid
 Paindlik rahastamissüsteem
 Õigusaktid
Kaasava hariduse kvaliteedi edendamine nõuab selgelt
sõnastatud poliitikat. Kõigile avatud kooli eesmärki
tuleks edendada hariduspoliitika kaudu ning toetada
vastavalt ka kooli tegevust.
Kaasavat haridust toetav hariduspoliitika:
 võtab arvesse rahvusvahelise tasandi poliitikat ja algatusi;
 on piisavalt paindlik, kajastamaks kohaliku tasandi
vajadusi;
 on kõikidele osapooltele piisavalt teavitatud;
 määrab kindlaks õpetaja, haridusasutuse ja tugiteenuste
tasandi kohustused;
 määrab, millist tuge ja koolitust pakutakse kõikidele
sihtrühmadele nende kohustuste täitmiseks;
 on välja töötatud erinevate sektorite koostöös.
Kaasava hariduse eesmärk on laiendada
juurdepääsu haridusele ning edendada kõigi
kõrvalejäämisohus õppijate täielikku osalust ja
võimalusi oma potentsiaali realiseerida.
 Kaasamine puudutab laiemat õppijate ringi kui selgelt
määratletud hariduslike erivajadustega õppijaid.
 Ei piisa üksnes juurdepääsust tavaharidussüsteemile.
Osalus tähendab seda, et õppijad on kaasatud
õppetegevusse neile tähenduslikul viisil.
 Osaluse laiendamiseks on esmatähtis positiivsete
hoiakute kujundamine (õpetajad, õppijad,
lapsevanemad)
Käsitlus õppimiseset kui protsessist
 Kõigi õppijate jaoks personaliseeritud
õppimisviiside väljatöötamine
 Vajadusel individuaalsed õppeplaanid
 Sildistamata või kategoriseerimata õpetamis- ja
õppimiskäsitluskäsitlus: koosõpetamine,
koosõppimine, ühine probleemilahendus,
diferentseeritud lähenemisviis õppijatele,
tõhusad õpetamisviisid, hindamine, mis toetab
õppimist.

Et õpetajad töötaksid kaasavas keskkonnas tõhusalt,
peavad neil olema sobivad väärtused ja hoiakud,
oskused ja pädevused, teadmised ja arusaamad.
Olulisimad teadmised ja oskused:
 Diferentseerimine ja mitmekesiste vajadustega
arvestamine.
 Koostöö lapsevanematega.
 Koostöö ja meeskonnatöö.
Õpetajakoolitussüsteem peab pakkuma võimalusi:
eripedagoogide koolituseks;
meeskonna koolituseks;
kooli- ja haridusjuhtide koolituseks;
õpetajakoolitajate koolituseks.
Kooli või teiste haridusorganisatsioonide tasandil jagatud
kultuur ja vaimsus, mis põhineb positiivsetel hoiakutel
õppijate mitmekesisuse ning mitmekesiste
haridusvajaduste arvestamise suhtes.
Kaasamist toetava kultuuri tunnusjooned:
 Kaasa on haaratud kõik huvirühmad
 Seda suunavad kaasamist väärtustavad õppeasutuse juhid
 Tegutsemisviisid, mis väldivad igasugust segregatsiooni
 Pedagoogiline töö on suunatud kõikide õpilaste
vajadustega arvestamisele
 Meeskonnatöö kultuur ja avatus partnerlusele
Kaasamist toetavad tugistruktuurid:




koosnevad erinevatest teenistustest, organisatsioonidest ja
tugikeskustest ning spetsialistidest vastavalt kohalikele
vajadustele;
nende tegevust korraldatakse nii sektorite sees kui eri
sektorite (haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalasutused jne)
ning tugitöötajate meeskondade vahel;
nende tegevus on korraldatud nii, et see toetaks
võimalikult hästi kõigi õppijate üleminekuid ühelt
haridustasemelt teisele;
ühendavad erinevate ekspertide teadmised, arvestades
õppijate vajadustega terviklikult.
Kaasamist soodustavad rahastamisstrateegiad:
 Reageerivad paindlikult, tõhusalt ja mõjusalt
õppijate vajadustele
 Edendavad oluliste teenistuste sektoritevahelist
koostööd
 Tagavad piirkonna ja riigi tasandi
rahastamisstruktuuride kooskõlastatud tegevuse
 Detsentraliseeritud lähenemisviis ressursside
eraldamisel
 Ennetavate lähenemisviiside rahastamine
 Kaasamise rahastamine haridusasutustes
erinevate tegurite, mitte üksnes õppijate
kindlakstehtud vajaduste alusel
Kõik riigi õigusaktid, mis võivad mõjutada
kaasavat haridust, peaksid selgelt sõnastama
kaasamist oma eesmärgina.
 Sektorite ülesed õigusaktid.
 Üks õiguslik raamistik, mis hõlmab kaasavat
haridust kõigis haridussektorites.
 Õigustele keskenduv lähenemisviis.
 Riiklike õigusaktide vastavusse viimine
rahvusvaheliste kokkulepete ja avaldustega, mis
käsitlevad kaasamist.
Põhiprintsiibid:
 Õiguste kaitse
 Erisuste väärtustamine
 Saavutuste tõstmine ja kooliarendus
 Koostöö arendamine lastevanematega ja
õpilastega
 Koostöö teiste teenistustega
 Professionaalsus
 Monitooring
1.
2.
3.
4.
Professionaalsuse arendamine
Erikoolide arendamine
Hariduslike erivajadustega õppe rahastamine
Õppenõustamiskeskuste arendamine ja nende
rolli edendamine
5. Hariduslike erivajadustega õpilaste saavutuste
jälgimine
6. Koostöö arendamine lastevanematega ja
õpilaste kaasatuse suurendamine
7. Puuetega õpilaste ligipääsu suurendamine
8. Sektorite vahelise koostöö arendamine
Õpetajate
suhtumine
Õpetajate
koolitus
Vajalikud
õppevahendid
Lastevanemate ja
kogukonna
kaasamine
Kooli
arendus
Kooli
struktuur ja
kultuur
Õpilasekeskne ÕK
Paindlikud
õpetamismeetodid
Õpetajate ja
koolide
toetamine
 Uue
pädevuse arendamine
 Praktika muutmine
--------------------------------------------------------INNOVATSIOON
Planeeritud muutus eesmärgiga parandada
praktikat
1.Teooriad barjääridest ja vastuseisudest
muutustele
Barjäärid
Minu hoiakud
ja tunded
2. Praktika muutmise teooriad
Teiste hoiakud
ja tunded
 Psühholoogilised:
turvalisus/kindlus versus ebaturvalisus/ebakindlus
 Praktilised
Ajafaktorid, ressursifaktorid, süsteemifaktorid
 Väärtusbarjäärid
 Võimubarjäärid
5. Faas
Rakendamine
4. Faas
Lahendusettepanekud
Protsessi
konsultant
Muutuste
elluviija
3. Faas
Ideed,
kogemused,
info
1. Faas
Tunnetatud
vajadus
2. Faas
Probleemi
kirjeldus
4 faasi:
 Eesmärk,
mille suunas õpilast juhendatakse
 õpilase seisund – olukord „siin ja praegu“
 korraldamine, et õpilasel oleks võimalik
eesmärgini jõuda
 õpilase arengu- ja õpiprotsessi hindamine
vastavalt eesmärgile.
Milliseid teadmisi peaksid omama
nõustamiskeskuste spetsialistid, et toetada
õpetajat?