Transcript Haridusreform, Kaia Iva - Eesti Maaomavalitsuste Liit

Muudatuses hariduskorralduses
EMOL i Maapäev
Kaia Iva, RK kultuurikomisjon
Eesmärgid
• Kõigile lastele on tagatud tugev kodulähedane
põhikool.
• Gümnaasiumiharidus on kõikjal
konkurentsivõimeline.
• Õpetajale makstakse väärilist töötasu ja
rakendatakse kogu tööaega väärtustav
palgakorraldus.
• Koolidel on senisest suurem otsustusvabadus, mis
lähtub mh kogukonna vajadustest ja
eesmärkidest. Vähem on formaalseid
ettekirjutusi.
Koolivõrk on üles ehitatud ajale,
kui sündivus oli 22-25 000
last aastas
30000
25000
20000
15000
10000
3
ÕPILASTE ARVU VÄHENEMINE ca 40%
(EHIS, õpetajate, õpilaste võrdlusandmed tuhandetes)
Õpetajate
Õpilaste arv
Õpilaste
Õppeaasta ametikohtade
õpetaja ametikoha
arv
arv
kohta
1997/98
12 000
224 100
18,7
1998/99
13 000
223 700
17,2
1999/00
14 300
222 200
15,5
2000/01
14 100
218 600
15,6
2004/05
13 900
190 900
13,8
2005/6
13 700
181 000
13,2
2006/07
13 000
171 000
13,2
2007/08
12 800
162 000
12,6
2008/09
12 500
154 500
12,4
2009/10
12 200
149 600
12,3
2010/11
12 000
145 900
12,2
2011/12
11 900
143 000
12,0
2012/13
11 900
140 900
11,9
Rahastamine
• Muudatused annavad rohkem vabadust, kuid ka
vastutust kooli pidajale.
• Tagatud peab olema tugev kodulähedane
põhikool ja heal tasemel gümnaasiumiharidus
igas maakonnas.
• Arvestatud on optimaalset õpilaste/õpetajate
suhtarvu koos regionaalsete eripäradega.
• HEV õpilaste rahastamisel muudatusi ei tule, kuid
seaduses toodud alustel on see osa üldisest
rahastamisskeemist.
Eesmärgid rahastamissüsteemi
muutmisel.
TUGEV KODULÄHEDANE PÕHIKOOL
VALIKUVÕIMALUSI PAKKUV GÜMNAASIUM IGAS
MAAKONNAS
SÄÄSTLIK KOOLIKORRALDUS SUURENDADES KOVide
VABADUST JA VASTUTUST KOOLIVÕRGU KUJUNDAMISEL
EESTI KESKMISEST KÕRGEMA PALGAGA ÕPETAJAD
KÕIKIDES EESTIMAA REGIOONIDES
Hariduskulude jaotuse üldpõhimõtted
nüüd ja tulevikus.
LÄHTUB KOVi
IGA KOOLI ÕPILASTE ARVUST
LÄHTUB KOVi KOOLIVÕRGU
ÕPILASTE KOGUARVUST
JAOTUSE ALUSED LÄBIPAISTMATUD
JA DETAILIDEROHKED (sh PK eraldi
kooliastmeti, klassiti , pearaha +
lisarahad, palju erisusi
LIHTSALT MÕISTETAVAD ALUSED
mis määratlevad õpetajate
arvestuslike ametikohtade
vajaduse lähtudes
õpilase/õpetaja suhtarvust
EI ARVESTA REGIONAALSET
ERIPÄRA
Nn jätkusuutlikkuse kriteerium III
kooliastmes, liitklassidesse arvestus
põhikoolis ja gümnaasiumis
ARVESTAB REGIONAALSET
ERIPÄRA PÕHIKOOLIASTMES sh
võetakse arvesse peale õpilaste
arvu ka regionaalarengu
näitajaid (tihedus, rahvastiku
muutus, keskus/ääremaa)
ÕPETAJA ARVESTUSLIKE AMETIKOHTADE ARVESTUS
ÕPETAJA AMETIKOHTADE KOGUARV =
X (õpilaste koguarv) / Y (õpilaste arv ühe õpetaja ametikoha
kohta)
SUHTARVU KUJUNEMISE ALUSEKS ON :
• riiklik õppekava eraldi põhikooli ja gümnaasiumiastmes;
• õpilaste koguarv KOVis eraldi põhikooli ja
gümnaasiumiastmes
• õpetaja arvestuslik ametikoht (35 astronoomilist tundi
nädalas=21 akadeemilist tundi nädalas)
• regionaalse eripäraga arvestamine põhikooliastmes
Tugiteenused
• Vastavalt seadusele on tugiteenuste tagamise
kohustus kooli pidajal.
• Arvestades seda, et väiksema õpilaste arvuga
koolides ei ole otstarbekas palgata väikese
koormusega tugispetsialiste, on riik valmis appi
tulema.
• 1. septembrist 2014 on väiksema õpilaste arvuga
koolide tarvis võimalik eripedagoogi ja
psühholoogi teenust tellida riiklikest
nõustamiskeskustest kattes kulud vastavalt
teenuse mahule.
Koolijuhi suurem roll personali- ja
palgapoliitika kujundamisel
• Kehtivas seaduses on riiklikult reguleeritud mitmed
tegevused, mis vastavalt eelnõule jäävad tulevikus
koolijuhi pädevusse ehk direktor :
• Vastutab kooli arengukava koostamise ja elluviimise
eest
• Kehtestab palgakorralduse põhimõtted, kooskõlastades
need kooli pidajaga ning küsides arvamust õpetajatelt
ja hoolekogult
• Kehtestab kooli sisehindamise korra
• Kehtestab arenguvestluste tingimused ja korra
• Teeb kooli pidajale ja hoolekogule ettepaneku
erandjuhul tõsta põhikooli õpilaste arvu klassis
Hoolekogu täpsustatud ülesanded 1
• Hoolekogu:
• 1) osaleb kooli arengukava ettevalmistamisel ning annab selle kohta enne
kinnitamist oma arvamuse;
• 2) annab arvamuse kooli põhimääruse kehtestamiseks ja muutmiseks;
• 3) annab arvamuse kooli õppekava kehtestamiseks ja muutmiseks,
sealhulgas nõusoleku muuta käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud korras
õppeainete nimistut;
• 4) annab nõusoleku suurendada erandjuhul põhikooli õpilaste arvu klassis;
• 5) annab arvamuse kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõule;
• 6) annab nõusoleku haridus- ja teadusministri kehtestatud
koolivaheaegade muutmiseks gümnaasiumiastmes;
• 7) annab arvamuse kooli kodukorra kehtestamiseks ja muutmiseks;
• 8) kehtestab kooli õpetajate, õppealajuhataja ning õppe- ja kasvatusalal
töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi
läbiviimise korra;
Hoolekogu täpsustatud ülesanded 2
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
Hoolekogu:
9) annab arvamuse direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi
läbiviimise korra kohta;
10) annab arvamuse munitsipaalkooli eelarve projekti kohta;
11) annab arvamuse arenguvestluse korraldamise tingimuste ja korra eelnõu
kohta;
12) annab arvamuse kooli sisehindamise korra kohta;
13) annab arvamuse kooli palgakorralduse põhimõtete kohta;
14) annab arvamuse õpilaskodu kodukorra kohta;
15) annab hinnangu huvitegevuse, pikapäevarühma ja õpilaskodu vajaduse ja
töökorralduse kohta;
16) annab arvamuse kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise kohta;
17) täidab teisi seadusega või seaduse alusel talle pandud ülesandeid ning teeb
kooli pidajale ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks.
Õpetajate palk 1
• EHIS-e andmetel töötab vaid 45% õpetajatest
täiskoormusega või rohkem.
• Peale korrastamata koolivõrgu on üheks
põhjuseks kindlasti ka õpetajate tegelikku
tööpanust mittearvestav palgasüsteem.
• Uues süsteemis peavad kõik õpetaja
töökohustused mahtuma 35 tunni sisse
nädalas.
Õpetaja palk 2
• Kaovad formaalsed koormusarvestuse piirangud
ning atesteerimise süsteem koos jäikade
astmepalkadega asendub tänapäevase kutsete
süsteemiga.
• Säilib üldine õpetaja miinimumpalk, millest
vähem ei tohi ükski õpetaja saada ja mis peab
ületama riigi keskmist palka.
• Vabadus ja vastutus õpetajate
palgasüsteemikujundamisel on koolis sh eelkõige
koolijuhil.
Kohustuslike suundade arv
gümnaasiumis
• Vähemalt kolme õppesuuna nõue loodi gümnaasiumi
riikliku õppekava rakendamisel, et tagada üle Eesti
valikuvõimalused.
• Hetkel on need võimalused tagatud ja paljud osapooled
(Koolijuhtide Ühendus, Maaomavalitsuste Liit ja Linnade Liit
on soovinud) on soovinud formaalse nõude kaotamist, et
tagada suurem paindlikkus. Kultuurikomisjon on seda ideed
pidanud ka mõistlikuks.
• Valikuid tuleb seaduse kohaselt õpilastele kindlasti ka
tulevikus pakkuda – toimetatakse seda siis õppesuundade
abil või pakkudes paindlikult valikaineid.
Õpetajate täiendkoolitus
• Täiendkoolituses panustab riik jätkuvalt läbi
koolide pidajate 1% ja 2% lisandub tsentraalselt.
• 2013 on see summa kokku 6,4 miljonit eurot,
milles 2 miljonit eurot tuleb tsentraalselt
riigieelarvest, 2,2 miljonit eurot ESF vahenditest
(sh programm Eduko ja pedagoogide
kvalifikatsiooni tõstmise programm) ja ülejäänu
tasandusfondist.
• Tulevikus need proportsioonid säilivad, HTM
töötab ja rakendab tervikliku õpetajate
täiendkoolituse süsteemi mh EL vahendite toel
Massiivsed investeeringud mh
üldharidussüsteemi EL 2014-2020 vahenditest
• 240 miljonit eurot haridusasutuste võrgu
arendamisse
• 40 miljonit eurot kaasaegse õppevara
loomiseks ja hankimiseks
• 35 miljonit eurot tugiteenuste kättesaadavuse
tagamiseks
• 25 miljonit õpetajate täiendkoolituse kõrgel
tasemel tagamiseks
Meetmete põhitegevused 1
• Koolivõrgu arendamine: üldhariduskoolide
taristu arendamine vastavalt koolivõrgu
muutustele, HEV kontseptsiooni
rakendamiseks vajalikud taristu arendused,
investeeringud õpilaskodudesse.
• Õppevara arendamine: kaasaegse sh digitaalse
õppesisu tootmine ja hankimine,
innovatiivsete õppevaralahenduste hankimine
ja ühiskasutuse korraldamine
Meetmete põhitegevused 2
• Tugiteenuste kättesaadavuse tagamine:
Õppetoe pakkumine õppenõustamiskeskuste
kaudu, karjääriteenuste pakkumine
• Õpetajate täiendkoolitus:
Õpetajate täienduskoolituse ümberkorraldamine sh formaalhariduses töötavate pedagoogide
täiendkoolitus riikliku õppekava võtmepädevuste
arendamiseks ning õpilastele tänapäevaste
oskuste, sh digitaalse, finants- ja säästva arengu
alase kirjaoskuse ning tehnoloogiliste oskuste
andmiseks.
Õpilasvedude korraldus
• HTM on alustanud MKM-ga läbirääkimisi
õpilasvedude ratsionaalseks korraldamiseks.
• Transpordi arengukava 2014-2020 projektis on
toodud järgnev:
Soodustatakse maaomavalitsuste liinivõrkude
integreerimist regionaalsesse liinivõrku, õpilaste
transpordiks mõeldud liinid peaksid olema
kasutatavad kõigi elanike jaoks.
Liinivõrgud tuleb kujundada selliselt, et õpilastel,
kelle jaoks põhikool on elukohajärgne kool, ei kuluks
kooli jõudmiseks rohkem kui 60 minutit.
Tänan!