Transcript HEV õpilaste õppekorraldus

HEV õpilaste õppekorralduse
kontseptsiooni täiendused
Tiina Kivirand
10.10.2012
• Tagaside koostööpartneritelt.
• HEV õpilaste õppekorralduse
kontseptsiooni ja selle põhimõtete
täpsustused.
• HEV õpilaste õppekorralduse riiklikult
koordineeritud arenduskava.
Tagasiside koostööpartneritelt
1. Kas hariduslike erivajadustega õpilaste
õppekorralduse põhimõtted on kooskõlas Eestis
kehtivate väärtushinnangutega?
2. Milline peaks olema riigi ja KOV vastutuse jaotus
HEV õppekorralduse osas?
3. Kuidas peaks olema korraldatud HEV
õppekorralduse rahastamine?
4. Milliseid on ettepanekud kehtiva seadusandluse
muutmiseks?
5. Millised on olulisimad alateemad ja rõhuasetused
koolikorralduslikus arendustegevuses?
Kas hariduslike erivajadustega õpilaste
õppekorralduse põhimõtted on kooskõlas Eestis
kehtivate väärtushinnangutega?
• Toetab kaasava õppe suundumusi: lähtuvalt puuetega
inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimise seadusest
(14.06.12) peab HEV õpilastel olema õigus õppida
elukohajärgses koolis.
• Olulisel kohal on tavaõpilaste väärtushinnangute ning
suhtumise kujundamine puuetega eakaaslastesse, positiivsete
hoiakute kujundamine.
---------------------------------------------------------------------------------• Kõikide HEV õpilaste kaasamine on ideoloogiline ideaal.
Milline peaks olema riigi ja KOV vastutuse
jaotus HEV õppekorralduse osas?
• Puudega laste hariduskorralduses peaks suurem vastutus
olema riigil.
• Riigi haldusalasse peaksid jääma spetsiifilist õppekorraldust ja
ressursimahukaid tugiteenuseid vajavad õpilased (HEV2);
• KOV haldusalasse peaks jääma sagedasemate hariduslike
erivajadustega tegelemine.
• HEV õpilaste koolid peaksid olema üks osa omavalitsuse
üldisest koolikorraldusest. Vastutust HEV õpilaste
õppekorralduse eest täielikult delegeerida ei saa.
Kuidas peaks olema korraldatud HEV õppekorralduse
rahastamine?
• Oodatakse praegusest suuremat riigipoolset tuge:
 Õppevahendid
 Õpetajate ettevalmistus
 Tugiteenuste kättesaadavus sõltumata KOV võimekusest (eriti HEV2)
• Paindliku rahastamispoliitika keskmesse tuleb tõsta õppija ja tema
vajadused ning see peab tagama KOV-i ja riigi tasandi rahastamissüsteemi
kooskõlastatud tegevuse, edendades samas oluliste teenuste pakkujate
valdkondadevahelist koostööd.
• Pearahapõhine rahastamine – kvaliteedi kontroll.
Milliseid on ettepanekud kehtiva
seadusandluse muutmiseks?
• Ühtlustada riigi ja KOV erikoolidele kehtiv
seadusandlus (tugiteenused, õpilaskodu,
transport, õpetajate palgad)
• Hooldusõppe tunnijaotusplaan.
• Rahastamispõhimõtted läbipaistvamaks!
---------------------------------------------------------------PGS eelnõu JuM-s.
Millised on olulisimad alateemad ja rõhuasetused
koolikorralduslikus arendustegevuses?
• Erikoolid peavad asuma seal, kus on lapsed.
• Nõustamisalaste kompetentsikeskuste edasine
arendus.
• Õpiraskustega lastele õpilaskoduga koolide
säilitamine.
------------------------------------------------------------------------Tavakoolis ei peaks õppima LÕK alusel õppivad õpilased
vs lihtsustatud õppel olevad õpilased peaksid õppima
tavakoolis.
Veel olulisi mõtteid
• Toimivat süsteemi ei tohiks lõhkuda – üleminek peaks toimuma järkjärgult.
• Riik ei tohiks liiga palju reguleerida – anda suurem õigus otsustamiseks
koolile.
• Kogu protsess peaks algama õpetajakoolituse põhimõtete muutmisest –
oluline on, et erinevate vajadustega lapsed saaksid erineva lähenemise
osaliseks.
•
Haridus- ja sotsiaalvaldkonna teenuste selgem määratlemine ja vastutuse
täpsustamine.
• Lihtsustatud õppel olevate ja psüühikahäiretega, sh
autismispektrihäiretega õpilaste õppekorralduse täpsustamine.
Kontseptsioonidokumendi täiendused (1)
1. Lihtsustatud õppel olevate õpilaste liigituse täpsustus:
• Lihtsustatud õppel oleva HEV1 liigituse all mõeldakse õpilast, kes õpib
lihtsustatud riikliku õppekava alusel, aga kellel ei esine kaasuvaid puudeid.
Lihtsustatud õppel oleva õpilase õpet tavakoolis toetab riik täiendava
pearahaga rühma- ja individuaalõppe läbiviimiseks ja toimetulekuraskustes
olevat õpilast õpilaskodu riikliku kohatoetusega;
• Lihtsustatud õpe kaasuva puudega – kaasuvaks puudeks loetakse nägemis-,
kõne- ja kuulmis-ning liikumispuuet, pervasiivseid arenguhäireid, raskeid
psüühikahäireid.
2. Psüühikahäiretega õpilaste täpsustus:
Enne: emotsionaal-käitumishäirega õpilased;
Täpsustatud versioonis: raske psüühikahäirega õpilased.
• Raske psüühikahäire all mõeldakse psüühikahäirega lapsi, kes raviperioodil
või ravi järel vajavad spetsiaalseid õpitingimusi ja õppekorraldust ning
tundeelu- ja käitumishäiretega õpilasi.
Kontseptsioonidokumendi täiendused (2)
•
•
•
•
Haridus, sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna sidusus HEV õpilaste
õppe- ja arengutingimuste toetamisel.
HEV2 õpilaste õppe- ja arengutingimuste toetamisel on oluline, et
erinevate riiklike sektorite teenused jõuaksid sidustatult ja otse
õppurini.
Haridus- ja Sotsiaalministeeriumi koostöös arvestatakse järgmisi
põhimõtteid:
Haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna teenuste kättesaadavus
peab HEV õpilastele olema tagatud olenemata koolitüübist ja
omandivormist;
HEV2 õppuritele rakendatavad haridus- sotsiaal- ja
tervishoiuvaldkonna tugiteenused toetavad kompleksselt
õppurite arenguvajadusi.
Kontseptsioonidokumendi täpsustused (3)
Tugiteenused HEV2 õpilastele
Haridus- ja
teadusministeerium
Õppekava omandamist toetavad
puude –või häirespetsiifilised
tugiteenused:
Eripedagoogiline õpe ja abi,
logopeediline, psühholoogiline ja
sotsiaalpedagoogiline abi,
muusika-, kunsti jmt teraapia.
Sotsiaalministeerium
Õpilase tervist ja sotsiaalsust toetavad puude – ja
häirespetsiifilised tugiteenused:
Raviteraapia (nt füsioteraapia jne), psühhiaatriline ja muu
ravi vajalik ravi, vajadusel hooldusteenus jne
Integreeritud rehabilitatsiooni teenuse (sh statsionaarse rehabilitatsiooniteenuse
raskete psüühikahäiretega õpilastele) kättesaadavuse tagamine.
Riigi ja KOV vastutuse jaotus
HEV õpilaste
õppekorraldust toetav
arendustegevus
HEV õpilaste
õppekorralduse
rahastamine - RIIK
HEV õpilaste
õppekorralduse täiendav
rahastamine - KOV
Kaasavat haridust toetava kooliarendusliku tegevuse korraldamine,
RIIK eraldab KOV-ile rahastamismudeli
alusel sihtotstarbelise haridustoetusena
klassipõhise HEV1 ja HEV2 rahastuse
riiklike õppekavade kohustusliku
koormuse tagamiseks (nn HEV pearaha).
KOV tagab elukohajärgses koolis
tugiteenused HEV1 ja HEV2 õpilastele (nt
eripedagoogiline või logopeediline abi,
sotsiaalpedagoogiline teenus
koolikohustuse täitmise tagamisel jne).
Eraldab toetust HEV1 ja HEV2 tavaklassi
kaasatud õpilasele täiendavaks rühmavõi individuaalõppe korraldamiseks (nn
HEV lisaraha)
Eraldab õpilaskodu riiklikku kohatoetust
toimetulekuraskustes olevatele HEV1
õpilastele.
Loob HEV õpilaste vajadusele vastava
õppekeskkonna.
sh õpetajate ja tugispetsialistide põhi- ja
täienduskoolituse tõhustamine,
õppekava arendustegevus ja õpetajat
toetava õppevara ning juhendmaterjalide
väljatöötamise koordineerimine,
nõustamisalase teenuse kättesaadavuse
tagamine, koostöövõrgustike
tõhustamine, vajalike
sekkumisprogrammide juurutamine,
hindamisvahendite väljatöötamine jne.
HEV õpilaste õppekorralduse
rahastamissüsteemi korrastamine.
Riigikoolide võrgu ümberkorraldamise
kava koostamine ja elluviimine.
Toetab piirkondlike nõustamiskeskuste
kaudu eripedagoogilise ja
psühholoogilise nõustamisteenuse
kättesaadavuse KOV koolidele.
Peab HEV2 koole ja tagab HEV2 õpilastele
õppekoha ja õpilaskodukoha täiendava
toetuse KOV ja erakoolides.
Tagab ja korraldab õpilaskodu teenuse
kättesaadavuse nendele HEV1 õpilastele,
kellele ei rakendu riiklik kohatoetus.
Arvleb teiste KOV-dega HEV1 õpilaste
osas, kui elukohajärgses koolis ei ole
võimalik õpet korraldada ja tagab
transpordi.
Kontseptsioonidokumendi täpsustused (4)
KOV ja erakoolide roll HEV2 õpilaste
õppekorralduses
• Nendes piirkondades ja linnades, kus HEV2 õpilastele
riigikoolis õppimise võimalused puuduvad, on välja arenenud
munitsipaal- ja eraomanduses olev hariduslike erivajadustega
õpilaste koolide võrk.
• Olemasolevad HEV2 õpilastele loodud KOV ja erakoolid on
hästitoimivad, piirkonna vajadusi arvestavad ning
lastevanemate ootustele vastavad.
• On oluline, et need koolid säiliksid ning neid käsitletakse kui
ühte osa kogu HEV õpilaste koolivõrgust.
Kontseptsioonidokumendi täpsustused (5)
Riigi, KOV ja erakoolide roll HEV õpilaste õppe
korralduses täna ja tulevikus.
HEV2
ca 2800
HEV1
ca 21 200
TÄNA
20 600
600
KOV ja
erakool
riigikool
20 600+600
TULEVIKUS
KOV ja
erakool
1500
KOV ja erakool
tavaklass eriklass
erikool
1000
riigi toetatud
KOV ja erakool
tavaklass eriklass erikool
1300
riigikool
1800
riigikool
Arendustegevus
1.
2.
3.
4.
5.
Täienduskoolituse toetamine.
Juhendmaterjalide väljatöötamine.
Õppekava arendustegevus.
Õppevara väljatöötamine.
Hindamisvahendite ja psühholoogiliste testide
väljatöötamine.
6. Nõustamisteenuse kättesaadavuse tagamine.
7. Riikliku ja KOV tasandi koostöövõrgustike toetamine.
8. HEV õpilaste saavutuste hindamine.
Head jätkuvat koostööd!