Transcript Vt esitlust!

Õpetajate
uued kutsestandardid
Margus Pedaste
Tartu Ülikooli Pedagogicum
Hariduse kutsenõukogu
Õpetaja-metoodiku ametijärku ja õpetajakutset omav eksõpetaja
[email protected]
Milleks kutsestandardid?
Kutseseadus: kutsesüsteem on osa õpitulemuste tunnustamise
kvalifikatsioonisüsteemist. Kutsesüsteem seob haridussüsteemi tööturuga.
• Kompetentside kirjeldamine – laiapõhjaline kokkulepe nt õpetajatöös
oodatavatest kompetentsidest
• Kompetentside tõendamine – enesehinnangu kõrval usaldusväärne
“kvaliteedikindlustus”
• Enesearengu kavandamine – süsteemsed suunised
• Esmakoolitus – kokkulepe sellest, millised teadmised, oskused ja
hoiakus peavad olema nt õpetajakoolituse lõpetamisel
• Täienduskoolitus – süsteemne alus elukestva õppe planeerimiseks
Kas kutsestandardid määravad palga?
Ei. Ka atesteerimine ei määra.
•
Atesteerimise eesmärk on toetada pedagoogide arengut ja karjäärivõimalusi,
hinnates perioodiliselt pedagoogi enese- ja välishindamise kaudu tema töö
tulemuslikkust ja vastavust ametijärgule esitatavatele nõuetele (vt ministri
määrus).
Määrab PGS §76.
•
•
•
Täna. Õpetajate töötasu, sealhulgas klassijuhatamise tasu alammäärades
lepivad õpetajatele atesteerimisel antavate ametijärkude kaupa üleriigiliselt
kokku VV, KOV, õpetajad. Kui kokkulepet ei saavutata, siis VV.
Eelnõu. Õpetaja töötasu alammääras lepivad kokku haridus- ja teadusminister,
KOV, erakoolid, õpetajad. Kui kokkulepet ei saavutata, siis VV.
Seega: üldisest detailkokkuleppest on saamas personaalsem kooli tasandil.
Kas vajame uuendusi?
JAH. Nii on leidnud ka hariduse kutsenõukogu.
• (Üldhariduskooli) õpetaja kutsestandard on justkui kõigile ja seega
mitte kellelegi – ei ole see miinimum ega maksimum, ei algajalt ega
eksperdilt oodatav.
• Pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord ei toeta piisavalt
õpetaja professionaalset arengut – väärtustamata jääb tänapäeval
oluline, edasipürgijaid napib.
• Kõik õpetajad töötavad samal ametikohal – ametijärk ei anna infot
kompetentsidest, palk ei olene alati tööst (maht, keerukus, vastutus).
• Kui kool (sh kõrgkool) soovib tööle võtta vanemõpetaja või õpetajametoodiku, siis ta ei tea, millised „võimalused“ kaasnevad sellega
(millist spetsiifilist tööd suudab see õpetaja teha?).
Mõisted
• Kutsestandard – kutsenõukogu kinnitatav dokument, mille
olulisim osa on töö tegemiseks vajalike kompetentside kirjeldus
(sisaldab töö kirjeldust, tööosade loetelu, töökeskkonna,
töövahendite, tööks vajalike isikuomaduste kirjeldust ning
kompetentsusnõudeid koos tegevusnäitajate ja hindamismeetodite
kirjeldusega).
• Kutse – tunnistus selle kohta, et inimesel on olemas
kutsestandardis kirjeldatud kompetentsid.
• Kutsed (neid kirjeldavad) kutsestandardid paigutatakse Eesti
kutsekvalifikatsioonide raamistikku, millel on 8 taset (kuid ühel
tasemel võib olla ka mitu sisuliselt veidi erineval tasemel olevat
standardit).
Hetkeseis kutsestandardite arendamisel
Tuginedes töörühmaliikmete, nende taustajõudude ja teiste riikide
kogemustele ning teaduskirjandusele
• on valminud lühikirjeldus õpetaja kutsetasemetest (neist saavad
kutsete ja kutsestandardite nimetused)
• on valminud õpetaja tööosade (neist saavad standardis kompetentsid)
ja seonduvate ülesannete loetelu (neid standardisse ei lähe, aitavad
sõnastada kompetentse kirjeldavaid tegevusnäitajaid)
• on valminud kavand sellest, milliseid tööülesandeid peaks olema
valmis täitma kõik teatud kutsetasemele jõudnud õpetajad (mis
iseloomustab iga vastavat kutset omavat inimest)
• sõnastamisel on tööülesannetest lähtuvad tegevusnäitajad (mida ja
kuidas teab ja oskab teatud kutset omav õpetaja)
Kutsed ja uued standardid (tasemel 6, 7, 8)
• Abiõpetaja – haridusasutuses töötav õpetajat abistav töötaja, kellel on
kompetentsid õpilaste/lastega töötamiseks õpetaja juhendamisel
• Õpetaja esmakutse – kõrgkooli lõpetaja (6 või 7)
• Õpetaja – töötav õpetaja, kes on lisaks õppetegevuste läbiviimisele
suunatud koostööle väljaspool klassi-/rühmaruumi (7)
• Vanemõpetaja – töötav õpetaja, kes lisaks õppetegevuste läbiviimisele
toetab ja mõjutab teiste õpetajate ning haridusasutuse arengut, arendab
valdkonna metoodikat oma haridusasutuses (7)
• Meisterõpetaja – töötav õpetaja, kes lisaks õppetegevuste läbiviimisele
osaleb arendus- ja loometegevuses nii haridusasutuses kui ka väljaspool (8)
• Õpetaja-õppejõud – töötav õpetaja, kes juhendamise, õpetamise ning
teadus- ja arendustöö kaudu teeb tihedat koostööd kõrgkooliga (8)
Õpetajatöö osadest lähtuvad kompetentsid
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
Õppe- ja kasvatustegevuse planeerimine
Õpikeskkonna kujundamine
Õppe- ja kasvatustegevuse elluviimine, õppimise juhendamine
Refleksioon (tegevuste analüüs, hindamine ja edasiseks
õppimiseks/tegevuseks eesmärkide seadmine)
Nõustamine ja mentorlus
Professionaalne enesearendamine
Arendus-, loome- ja teadustegevus
Kollektiivi juhtimine – VALITAV
Õpetajate koolitamine – VALITAV
Ülesannetest lähtuvad kompetentse
kirjeldavad tegevusnäitajad
• Käesolevalt on kirjeldatud 45 tööülesannet ja läbivat kompetentsi
(kirjeldavad, milleks peab üks või teine õpetaja olema suuteline –
kompetents tõendatud, aga ei pea seda praktikas rakendama).
• Ülesannetest lähtudes sõnastatakse tegevusnäitajad: kuidas teatud
kutsetasemel ülesande täitmine välja näeb (kirjeldab nii üldisi kui
ka läbivaid kompetentse).
• Kutsestandardite erinevus tuleneb eelkõige kahest dimensioonist:
– ülesandeid, milleks kutse saaja peab suuteline olema, on erinev arv: tänases
tööversioonis abiõpetajal 4, õpetaja esmakutsel 22, õpetajal 29, vanemõpetajal
34, meisterõpetajal 40 ja õpetaja-õppejõul 44 ülesannet (sh läbivad)
– ülesande täitmisel vajalikke teadmisi ja oskusi kirjeldav tegevusnäitaja on
erineval tasemel sõnastatud (enamasti kõrgemal tasemel midagi juures)
Näited ülesannete erinevusest
Õpetaja kutsega õpetaja võrreldes esmakutsega õpetajaga
• juurutab haridusasutuses kokkulepitud õppe- ja kasvatustöö
põhimõtteid ning töötab välja ja juurutab neist lähtuvaid reegleid
klassi/rühma ja õpilase/lapse tasandil
• kohandab õppe- ja kasvatusprotsessi (sh õppematerjale ja tegevusi)
lähtuvalt õppijate eripäradest ja koostöös tugispetsialistidega
vastavalt erivajadustega õppijate vajadustele
• eriolukordade lahendamisel käitub sihikindlalt ja eesmärgipäraselt;
tunneb ära pedagoogilise kriisi; valdab distsipliini tagamise
meetodeid
• nõustab lapsevanemaid haridusvaldkonna küsimustes
• täiendab end erialaselt ning hoiab end kursis uuemate suundadega
oma aines/valdkonnas
• osaleb valdkonna ühenduste ja ekspertgruppide töös
Näited sama ülesande erinevusest
Õppe- ja kasvatustöö planeerimisel
Esmakutsega õpetajaga – selgitab välja klassi/rühma ainealase kompetentsuse
taseme, õpioskuste ja õpimotivatsiooni taseme ning arvestab neid
ainevaldkondlike eesmärkide seadmisel, toetudes õppeasutuse õppekavale;
märkab erivajadust ja pöördub abi saamiseks vastava spetsialisti poole;
valmistab mentori juhendamisel ette arenguvestlusi
Õpetaja – selgitab välja klassi/rühma ja lapse/õpilase ainealase kompetentsuse
taseme, õpioskuste ja õpimotivatsiooni taseme ning arvestab neid
ainevaldkondlike, üldpedagoogiliste ja kasvatuslike eesmärkide seadmisel,
toetudes õppeasutuse õppekavale; tunneb ära haridusliku erivajaduse ja kaasab
vajadusel vastava spetsialisti õpikeskkonna (füüsilise, vaimse ja sotsiaalse)
tingimuste muutmiseks; valmistab ette arenguvestlusi
Vanemõpetaja – (lisaks) juhendab kolleege õpilaste õpivajaduste/laste
arenguvajaduste väljaselgitamisel; juhendab teisi õpetajaid arenguvestluste
ettevalmistamisel
Meisterõpetaja – (lisaks) nõustab sellealast tegevust haridusasutuses, arvestades
teaduspõhisust ja parimaid praktikaid
Õpetaja-õppejõud – (lisaks) töötab välja õpi- ja arenguvajaduste väljaselgitamise
metoodikaid ja mudeleid
Kokkuvõttes
• Me kõik peame end pidevalt arendama, sest maailm meie ümber
eeldab seda.
• Kutsestandardid on enese arendamiseks sobiv alus, sest tegu on
laialdase kokkuleppega ootustest.
• Standardite tõhusaks kasutamiseks peame veel ühiselt palju tööd
tegema, et õppida nende abil kompetentse objektiivselt hindama
ja hindajaks saaksid olla nt õpetajad ise (standardid võiks valmida
2013 kevadel, kutseandja konkurss toimuda 2013 sügisel ja
kutsete andmine alata 2014).
Edukat koostööd soovides
Margus Pedaste