Transcript Emotsioonid ja kehakeel

Emotsioonid ja
kehakeel
8 klass





Meie ümber toimub väga palju sündmusi.
Erinevad olukorrad panevad meid
erinevalt tundma.
Osa sündmusi rõõmustab meid, osa aga
valmistavad pettumust, kurbust.
See tähendab, et meil on tunded ehk
emotsioonid.
Emotsioonid tekivad, kui mingi
olukord/sündmus on meile tähtis.
13.04.2015
Õpetaja Liia Suup
2

Emotsioonid võivad olla nii positiivsed kui
negatiivsed.
13.04.2015
Õpetaja Liia Suup
3
Täida tabel:
Positiivsed emotsioonid
1. .............................
2. .............................
3. .............................
4. .............................
5. .............................
6. .............................
Negatiivsed emotsioonid
1. .............................
2. .............................
3. .............................
4. .............................
5. .............................
6. .............................
13.04.2015
Õpetaja Liia Suup
4
Täida tabel:
Positiivsed
emotsioonid
1. rõõm
2. naer
3. üllatus
4. rahulolu
5. õnnetunne
Negatiivsed
emotsioonid
1. viha
2. hirm
3. vastikus
4. kurbus
5. häbi
6. süütunne
13.04.2015
Õpetaja Liia Suup
5
Emotsioonid väljenduvad sageli inimese
näos ning seda nimetatakse miimikaks.
 Inimese tunnetest saab aru ka hääletooni
või käitumise järgi (kehakeelest)
 Milline ilme fotodel väljendab rõõmu,
kurbust, viha, hirmu, vastikust, üllatust?

13.04.2015
Õpetaja Liia Suup
6
Miks emotsioone on vaja?
Emotsioonid aitavad heal ja halval vahet
teha.
 Emotsioonid aitavad aru saada, mida me
tahame ja mida me ei taha; mis meile
meeldib ja mis ei meeldi.
 Emotsioonid teevad elu
vaheldusrikkamaks ja aitavad suhelda.

13.04.2015
Õpetaja Liia Suup
7
Kõik tunded on vajalikud- ka negatiivsed
 Nendel inimestel, kes kogevad rohkem
positiivseid emotsioone, on rohkem
sõprussuhteid ja parem tervis.

13.04.2015
Õpetaja Liia Suup
8
Kehakeel
Kehakeel on ülemaailma ühesugune.
Sõltumata sellest, kas inimene elab
Aafrikas, Ameerikas või siinsamas Eestis,
võime aimata tema näoilmest, liigutustest
ja hääletoonist, mida ta tunneb.
 Kehakeelt on palju raskem kontrollida kui
sõnu.
 Näiteks inimene püüab midagi valetada,
varjata või teeselda, reedab ta ennast
kehakeelega.


13.04.2015
Õpetaja Liia Suup
9
Kehakeele mõistmine aitab meil teistega
paremini suhelda.
 Ainult sõnadega suheldes ei pruugi
teineteisest alati õieti aru saada.
 Kui inimene ei oska kehakeelt lugeda,
võib olla tal sama raske toime tulla nagu
võõral maal, kus räägitakse talle
tundmatut keelt.

13.04.2015
Õpetaja Liia Suup
10

Kas pildil lähevad jutt ja kehakeel kokku?
13.04.2015
Õpetaja Liia Suup
11
Vahel inimene ütleb: ”Ma ei ole vihane,”
kuid tal on kulm kortsus ja huuled
tugevasti kokku surutud. Kas sa usud
sellisel juhul tema sõnu?
 Kas oled kogenud, et sind on valesti
mõistetud, kui sa vestluskaaslasega
teineteist ei näe – nt MSN-is, Skype`is?

13.04.2015
Õpetaja Liia Suup
12
Lihtsad positiivse kehakeele
võtted 

Naeratus. Särav ja lai naeratus näitab, et
sinu inimene on lõbus, et tema
seltskonnas on meeldiv viibida. Positiivsus
on nakkav ja tõmbab inimesi ligi. Kortsus
kulm või neutraalne näoilme ei kustu eriti
seltsima.
13.04.2015
Õpetaja Liia Suup
13
Lihtsad positiivse kehakeele
võtted 
Püstine peahoiak. Kui inimesel on pea
norus, ei pea kaaslased teda avatuks.
Õigel pea- ja kehahoiakul on imeline mõju
nii inimesele endale kui ka kaaslastele.
 Silmside. Sõbrad vaatavad teineteisele
suheldes ikka silma. Inimest, kes ei karda
silmsidet luua, peetakse enesekindlaks ja
kaasinimestest huvitatuks.

13.04.2015
Õpetaja Liia Suup
14
Lihtsad positiivse kehakeele
võtted 

Distants. Oluline on ka see, kui kaugelt
inimesed üksteisega suhtlevad. Hea
vahemaa sõbralikuks suhtlemiseks on 45
cm. Kui minnakse kaaslasele lähemale,
rikub see tema privaatsust, kaugemalt
suhtlemine näitab jahedust.
13.04.2015
Õpetaja Liia Suup
15
Lihtsad positiivse kehakeele
võtted 

Käsivarred. Käed võiksid rippuda vabalt
küljel. See jätab enesekindlama ja
sõbralikuma mulje. Kui inimesel on
kombeks võõrasse keskkonda sisenemisel
käed rinnale ristata, siis näitab see tema
ebalust ning on kaitsereaktsioon. Ka käte
taskusse surumine pole viisakas.
13.04.2015
Õpetaja Liia Suup
16
Lihtsad positiivse kehakeele
võtted 

Tagasiside. Positiivne tagasiside
kõnelemise ajal avaldub näiteks
noogutamises ja kaaslase näoilme
peegeldamises. See näitab, et kaaslast
kuulatakse huviga.
13.04.2015
Õpetaja Liia Suup
17
Lihtsad positiivse kehakeele
võtted 

Keha suund. Kogu suhtlemise vältel
peaks olema kehaga kaaslase poole
pöördutud. Vestluse keskel teisest
inimesest eemale pööramine pole sobiv,
sest annab märku tüdimusest,
huvipuudusest ning ebaviisakusest.
13.04.2015
Õpetaja Liia Suup
18