Transcript Vt. esitlust!

Õpetaja ja õppija eneseleidmine
uuenevas hariduskeskkonnas
Marju Lauristin
TÜ AKI sotsiaalse kommunikatsiooni
professor
20.09.2012
1
Eesti ühiskond muutub järgneval
aastakümnel tundmatuseni
• Heaolu jõuab Euroopa keskmisele tasemele 10-15
aasta jooksul, koos sellega kasvab
eneseväljenduslike väärtuste roll
• Majandusarengu paradigma muutub
innovatsioonikeskseks
• Globaalne avatus ja kultuuriline mitmekesisus
suureneb, rahvuskeskne paradigma taandub
• Globaalses riskiühiskonnas kasvab rõhuasetus
isiksuse autonoomiale ja refleksiivsusele
2
Põlvkondade vahetus
Otsustavat osa ühiskonna muutumises mängib
põlvkondade vahetumine – praegu põhikoolis ja
gümnaasiumis õppiv uus põlvkond hakkab end
aktiivselt tööturul ja avalikus elus kehtestama 5-10
aasta pärast
3
Hariduse vastutus
• Haridus määrab suures osas uue
põlvkonna kvaliteedi ja selle kaudu ka
selle, kas põlvkondade vahelduses
suureneb või väheneb ühiskonna
arengupotentsiaal
4
Koostöökogu ja Haridusfoorumi kavand
uue haridusstrateegia koostamiseks:
Eesti hariduse viis väljakutset
•
•
•
•
•
Õppija isiksuse keskne haridusprotsess
Õpetaja väärtustamine
Kvaliteetse hariduse kättesaadavus kõigile
Vastavus uuenevatele ühiskondlikele vajadustele
(Info)tehnoloogiline uuenemine
5
Uuendatav koolivõrk on vorm, mis
ootab uue sisuga täitmist
• Uue õppekava realiseerimiseks sobiva õpikeskkonna
kujundamine, lähtudes põhikooli ja gümnaasiumi
erinevast sihiseadest
• Võimalus muuta koolikeskkonnas keskaja pärandina
säilinud aja ja ruumi struktuure, mentaliteeti,
võimusuhteid
• Õpiprotsessi avatus uutele ideedele, muutumine
paindlikumaks, rohkem vastavaks õppijate ja
õpetajate eeldustele ja vajadustele,
• Õppijate ja õpetajate psühholoogilise heaolu,
vastastikuse respekti ja ‘ühise õhina’ saavutamine on
eduka õppimise eeldus
6
Koolireformi tegelik sisu algab põhikooli ja
gümnaasiumi olemuslike eesmärkide
eristamisest
• Põhikoolis tõusevad esiplaanile kasvatuslikud eesmärgid,
isiksuse maailmapildi väljakujunemise, lapsest noorukiks
saamisega seotud emotsionaalsed, eetilised, enesetunnetuslikud
rõhuasetused
• Gümnaasiumis tulevad esile kõlbelise ja sotsiaalse
eneseteadvuse, kriitilise refleksiivsuse ja kodanikuküpsuse
arenguga seotud momendid ning samuti eneseteostuse, töö ja
karjääriga seotud väärtused
• Gümnaasiumi tasemel peaks aineõpe enam rõhutama
omandatavate teadmiste teaduslikku põhistatust, põhikooli
õppekava aga inimliku tunnetuse kogemuslikku,
enesemääratluslikku iseloomu
7
Ainekeskselt ‘valdkondlikult’ lähenemiselt
liigume tervikliku isiksuse arengu keskse
õpimudeli poole
• Viimaste kümnendite jooksul on haridusteadustes toimunud
nn paradigmaatiline nihe positivistlikult ja institutsioonidekeskselt hariduse käsitluselt isiksuse tunnetuslikku aktiivsust
rõhutavale nn konstruktivistlikule lähenemisviisile
• Õpiprotsessi ei käsitleta kui ‘teadmiste andmist’ ja
‘omandamist’, vaid kui õppija ja õpetaja dialoogis ja aktiivses
koostöös sündivat teadmust, milles teadmised, väärtused ja
käitumuslikud pädevused on tihedasti põimunud.
• Konstruktivistlik haridusmudel eeldab nii õpetajalt kui
õpilaselt
suuremat eneseteadlikkust, loovust
ja
arutlusvõimet
8
Õppeprotsess on senisest rohkem seotud
õppija identiteedi, väärtuste ja oskuste
arenguga.
Õppija ei ole passiivne teadmiste
vastuvõtja, vaid õpitava kaudu oma
isikliku maailmapildi looja
Õppimine on ettevalmistus tegutsemiseks
sotsiaalsel, poliitilisel, majanduslikul,
kultuurilisel ‘väljal’.
9
Teadmised muutuvad
teadmuseks läbi väärtustamise,
isiklike tähendusseoste
10
Eesti ühiskond ja ka sellest lähtuv haridus on
veel tänagi suhteliselt traditsiooniline ja
kultuuriliselt suletud,
sealhulgas eriti konservatiivne soorollide
taastootmisel
11
Eestile omane väärtushinnangute
sooline kontrast
Eesti meeste ja naiste väärtushinangute keskmiste vahe 4pallisel skaalal, ESS2008
N
M
põnevus ja seiklus
jõukus
lõbu ja nauding
teiste austus
loovus
edu ja tunnustus
elurõõm
otsustusvabadus
võimed ja imetlus
uued elamused
reeglite järgimine
tagasihoidlikkus
kord ja julgeolek
usaldusväärsus
võrdne kohtlemine
õige käitumine
keskkonnahoid
sallivus
hoolivus
turvalisus
traditsioonid
-0,40
Series1
-0,30
-0,20
-0,10
0,00
0,10
0,20
0,30
12
Ühiskonnalt lähtub koolile praegu veel suhteliselt
konservatiivne sõnum. Kool peab ise saama
mõtteviisi muutumise taganttõukajaks
Milliseid jooni tuleks noortes arendada? MeeMa 2011
0
10
20
30
40
50
60
70
80
Töökus
Vastutustunne
Head kombed, viisakus
Sallivus ja hoolivus
Usk enesesse, oma võimetesse
Kõik
Ausus, tõearmastus
Iseseisvus
Õppur
Algatusvõime, leidlikkus
Sihikindlus, visadus
Ettevõtja
Positiivsus, optimistlikkus
Kokkuhoid, säästlikkus
Tippjuht
Isamaa-armastus, patriotism
Julgus
Kriitiline meel
Omakasupüüdmatus
Loovtöötaja,
teadlane,
kulttöötaja
Kujutlusvõime
Kuulekus
Usklikkus, religioossus
13
Kool ei peaks õppureid ja õpetajaid sulgema
jäikade, loovust kammitsevate normide
raamidesse,
vaid andma avatud ja demokraatliku suhtluse
kogemuse,
soodustama iseseisvat otsustamist ning osalemise
ja vastutamise julgust,
kujundama valmisolekut võtta vastu uusi
väljakutseid
14
Kuidas selleni jõuda?
• Kooli ja kogukonna avatud suhted, vanemate koolitamine ja
kaasamine kooliellu
• koolielu demokraatlik juhtimine, õppijate ja õpetajate osalemine
otsustusprotsessides
• Õppetöö korralduse aeg-ruumiline paindlikkus,
• Aktiivõppe ja individualiseeritud klassivälise õppe osakaalu
suurendamine,
• Ainete lõimimine,õpetajate meeskonnatöö soodustamine.
• Diferentseeritud õpperühmad
• Huvi- ja kutsehariduse integreerimine üldharidusega
15
Õpilase muutumine õpetamise
objektist õppimise subjektiks
• Õppimine kui maailma avastamine ja sotsiaalse
reaalsuse konstrueerimine, mille keskmeks on
õppija MINA
• Sotsiaalne reaalsus põhineb ühise sotsiaalse aja ja
ruumi tajumisel ning ühiste väärtuste ja tähenduste
välja kujunemisel
• Huvipõhisus algab uudishimust ja teada saamise,
mõistmise rõõmust
• Ühised tähendused sünnivad dialoogis
• Kuulamise, lugemise, küsimise, mõistmise,
arutlemise, eneseväljenduse võimaluste loomine
õpiprotsessis
16
Õpetaja rollide mitmekesisus ja ühes sellega
sotsiaalse ning kommunikatiivsete pädevuste
kaal suureneb
• Õpetaja kui ‘tunnetustreener’, oma ainevaldkonda tundev
teejuht ja tõlgendaja.
• Erinevate teadusalade ning põlvkondade maailmatunnetuse
vaheliste sildade ehitamine, ainete lõimimine nõuab igalt
õpetajalt ‘tõlkimise’ , ühistähenduste looja oskusi
• Õpetaja on alati väärtuskasvataja ja eetiline eeskuju
• Õpetaja kui tiimi liige ja õppeprotsessi liider kujundab ka
õpilastes meeskonnatunnet
• Õpetaja valmisolek dialoogiks ja diskussiooniks nõuab avatust
ja kriitilist refleksioonivõimet
• Õpetaja (täiend)koolituse fookuses õpetajate psühholoogiliste,
sotsiaalsete, kommunikatiivsete ja tehnoloogiliste pädevuste
suurendamine
17
Õpetaja rollide mitmekesisust arvestav
töö õiglane tasustamine ja tunnustamine
• Õpetajate töö hindamise ja tasustamise muutmine vastavaks töö
sisule
• Töö erinevate funktsionaalsete komponentide määratlemine ja
nende hindamise kriteeriumide välja töötamine
• Auditoorse aineõpetamise, individualiseeritud ‘treeneritöö’,
kasvatuslike ja sotsiaalsete komponentide, õpetajatevahelise
meeskonnatöö, metoodilise töö, kogukonnatöö arvestamine
õpetaja ametipalga mudeli kujundamisel
• Isikliku loovuse ning õpilaskontingendi iseärasuste arvestamine
tulemustasu mudelite väljatöötamisel
• Selle arvestamine, et pedagoogiline meeskond ei koosne ainult
aineõpetajatest
18
Infotehnoloogia roll hariduses
19
Mitte lihtsalt ‘e-õpe’, vaid
digikultuuril põhinev haridus
•
•
•
•
•
Infotehnoloogiale tuginev haridus ei ole arvutiõpe: ta kujundab ja
toetub arvutipädevustele kõigi ainete õpetamisel, nii nagu
traditsiooniline kool kujundab ja toetub kirjaoskusele
IKT kasutamises tõuseb esile sisu loomine, sh õpitava materjali
seostamine tervikuks ja ümbertöötamine isikliku maailmapildi osaks
Eesmärgiks on IKT võimaluste rakendamine õpilaste analüüsi- ja
loomevõime suurendamiseks ning õpiprotsessi kohaldamiseks iga
õpilase individuaalsetele huvidele ja võimetele
IKT kasutamine enesehindamise ja interaktiivse teadmusloome
vahendina
IKT ja elava suhtluse ühendamine õpetajate ja õpilaste suhtluse
mitmekesiste võimaluste ja sisulise kaalu suurendamiseks
20
Digitaalsete õppevahendite kasutamise
võimalused ja väljakutsed
•
•
•
•
•
•
Digitaalne õppevahend ei võrdu trükitud teksti kättesaadavaks
tegemisega PDF failina
IKT abiga õpitakse kasutama ühiskonna teabevaramut ning panustama
võrguühiskonna ühisteabesse. Kogu Eesti kultuurivaramu on muutumas
kättesaadavaks digitaliseeritud kujul
IKT võimaldab traditsioonilise kultuuri digitaliseeritud varamu,
tehnoloogia ja teaduse elementide, õpilaste endi digitaalloomingu
(videote, animatsioonide, installatsioonide) piiramatut integreerimist
õppevarasse ja õppeprotsessi, uute seoste ja mustrite loomist õpilaste
ja õpetajate loovas koostöös sündivates õppematerjalides
Õpetaja peab suutma seda protsessi metatasandil haarata ja juhtida
Liirelt arenev digipedagoogika muutub õpetajate koolituse oluliseks
osaks
Õpetajate partneriteks on ülikoolid ja mäluasutused (muuseumid,
raamatukogud), kus praegu toimub aktiivne IKT ja hariduse
integreerimise alane teadustöö ja digitaalsete andmevaramute loomine
21
IKT senine piiratud
kasutamine hariduses on
soodustanud põlvkondliku
kultuurilõhe süvenemist
22
Meedia kasutamise erinevad tüübid
earühmades (Allikas: MeeMa 2011, TÜ
AKI)
K681: 1 Eesti keel
100
90
80
Meediaklastrid2_järj
70
60
D Trad pass
Percent
50
40
D TV-keskne
30
C Rmtkeskne
20
B Multiakt uus
10
0
A Multiakt trad
15-29
45-59
30-44
60-74
Vanus4
Cases weighted by KAAL2
• Noorimas rühmas (15-29 a)
domineerib aktiivne rühm kus
mitmekülgsed huvid on seotud
audiovisuaalse kultuuri ja uue
meedia, sh sotsiaalmeedia
eelistamisega
• Üle 45 aastaste seas on
aktiivsed ja mitmekülgsed
huvid seotud trükisõna
eelistamisega audiovisuaalsele
meediale, traditsiooniliste
meedia- ja kultuurikanalitega
23
Interneti kasutamise erinev funktsionaalne sisu nooremates ning
vanemates earühmades: noortel domineerib sotsiaalne suhtlus,
loov eneseväljendus ja kultuuritarbimine, vanematel e-teenused,
info hankimine ja töine suhtlus
Interneti kasutamise
faktorid
K681: 1 Eesti keel
1,0
IntF1 E-teenus,info
•
,5
IntF2 Kultuur,meedia
IntF3 Töine suhtlus
•
0,0
Int4 Loov enesevälj
IntF5 Isikuteave
Mean
-,5
IntF6 Sõbrasuhtlus
-1,0
IntF7 Avalikkus
15-19
30-44
20-29
55-64
45-54
Vanus
Cases weighted by KAAL2
•
•
•
•
•
F1(punane) E-teenused,
info
F2(roheline)
Kultuuritarbimine
F3(sinine) Töine
F4(roosa) Eneseväljendus
F5(türkiis)Isikuteave
F6(kollane) Sõbrasuhtlus
F7(hall) Osalemine
avalikkuses
24
Digiõpe nõuab õpilaste ja
õpetajate põlvkondliku
kultuurilõhe mõlemapoolset
ületamist
25
Tartus on kooliuuenduses saavutatav
maksimaalselt positiivne tulemus, kui
HTM kavad saaavd konkreetse sisu
koolijuhtide ja õpetajate aktiivsel
osalusel koostöös ülikoolide ja Tartu
mäluasutustega (ERM,
Kirjandusmuuseum)
26
Tänan kuulamast!
27