Margit Laidvee

Download Report

Transcript Margit Laidvee

VÕÕRKEELEÕPETAJA JA - ÕPETUS UUES
ÕPPEKAVAS
IKT tähtsus võõrkeeletunnis
Margit Laidvee
Pärnu
16.06.2012
IKT ja e-õpe riiklikus õppekavas
klassiruumis on internetiühendusega
arvuti ja esitlustehnika;
 kasutatakse IKT-l põhinevaid
õppematerjale ja –vahendeid;
 õpet võib korraldada virtuaalses
õpikeskkonnas;
 ainetunde peetakse arvutiklassis.

I kooliaste
• oskab kasutada lihtsamaid arvutiprogramme
ning kodus ja koolis kasutatavaid tehnilisi
seadmeid.
II kooliaste
• oskab kasutada arvutit ja internetti
suhtlusvahendina ning oskab arvutiga
vormistada tekste;
• oskab hankida erinevatest allikatest vajalikku
teavet.
III kooliaste
• suudab tehnikamaailmas toime tulla ning
tehnikat eesmärgipäraselt ja võimalikult riskita
kasutada.
Läbiv teema „Teabekeskkond“
valib sobiva suhtlusregistri ning
sidekanali olenevalt olukorrast ja
vajadusest;
 määrab oma teabevajadusi ja leiab sobivat
teavet;
 kujundab tõhusaid teabeotsingumeetodeid,
mis hõlmavad erinevaid teavikuid ja
teabe-keskkondi;
 arendab kriitilise teabeanalüüsi oskust.

I kooliaste
Millised seaduspärasused kehtivad
privaatses ja millised avalikus ruumis,
sealhulgas internetis.
 Õpilase eakohast meedia-kasutust
arvestades pööratakse rohkem tähelepanu
visuaalsele meediale ning visuaalse teksti
analüüsile.

II kooliaste
Avalikus ja privaatses ruumis toimimise
seaduspärasused ning põhiliste
kommunikatsiooniformaatide
tundmaõppimine.
 Õpilane harjub internetis liikudes eristama
avalikku ja isiklikku sfääri ning valima
selle põhjal õiget suhtlusviisi.

III kooliaste
Meedia kui teabeallikas.
 Õpetus ja kasvatus töös aitavad õpilasel
mõista internetis leiduvaid võimalusi ja
ohte ning ennast ja oma privaatsust
kaitsta.
 Iseseisev teabeotsing muutub õpilasele
harjumuspäraseks.

Läbiv teema „Tehnoloogia ja
innovatsioon“
omandab teadmisi tehnoloogiate
toimimise ja arengusuundade kohta
erinevates eluvaldkondades;
 kasutab IKT-d eluliste probleemide
lahendamiseks ning oma õppimise ja töö
tõhustamiseks.

I kooliaste
Õpitakse tundma infotehnoloogia
kasutamise põhivõtteid, vormistades
arvutiga loovtöid.
 Soovitatav on kasutada eelkõige
frontaalset õpetamismeetodit ning
mängulisi arvutiprogramme.
 Tehnoloogia rakendamise võimalusi
mitmekesistatakse foto või video tegemise
integreerimise kaudu õppetegevusse.

II kooliaste
Praktilised ülesanded, mis eeldavad
tehnoloogia rakendamist erinevates
ainetundides.
 Arvutipõhises õppes on soovitatav
kasutada rühmatööd ja
aktiivõppemeetodeid.

III kooliaste
Kujundatakse IKT rakendamise pädevusi
igapäevaelus ja õpingutes.
 Nende pädevuste kujundamiseks tuleb
erinevate õppeainete õpetajatel lõimida
oma ainetundidesse IKT rakendamisel
põhinevaid meetodeid ja töövõtteid.
 Lisaks arvutiklassis peetud ainetundidele
on III kooliastmes soovitatav kasutada
nüüdisaegseid IKT vahendeid ka
kodutööde ja õuesõppe puhul.

Ainevaldkond Võõrkeeled
Teabe otsimine võõrkeelsetest allikatest.
Ligipääs lisateabeallikatele (teatmeteosed,
võõrkeelne kirjandus, internet jt).
 Tehnoloogiapädevus areneb arvutit
kasutades.
 Arvuti on võõrkeeltes nii erinevate tööde
tegemise kui ka suhtlus- ja info otsimise
vahend.
 Kool korraldab õppe tehniliste
abivahenditega klassis.


A-võõrkeel












oskab kasutada internetti;
teabe otsimine eri allikatest.
I kooliaste
e-kiri.
II kooliaste
III kooliaste
kasutab internetti vajaliku info otsimiseks;
meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide
kasutamine (nt ajaleheartiklid, uudised, filmid);
lühireferaadid ja lihtsam uurimistöö;
e-kiri;
blogi;
suhtleb on-line-vestluses (nt MSN).
B-võõrkeel
oskab kasutada internetti
 II kooliaste
 III kooliaste
 hangib infot erinevatest võõrkeelsetest
infoallikatest;
 meedia- ja autentsete audiovisuaalsete
materjalide kasutamine (nt uudised,
lühifilmid).

IKT kui õpik (põhikool)

võõrkeeled: ajaveeb, elektroonilised
sõnaraamatud, teatmeteosed;
IKT kui õpik (gümnaasium)

võõrkeeled: elektroonsed sõnastikud,
keeleõppematerjalid, arvutipõhine
keeleõpe, tõlkeabiprogrammid;
IKT kui vihik (põhikool)

võõrkeeled: ajaveeb, lühiettekanded,
referaat, uurimistöö, retsensioon, arvustus;
IKT kui vihik (gümnaasium)

võõrkeeled: rahvusvahelised projektid,
tarbekirjad, veebilehe koostamine,
uurimistöö, referaat;
Slaididel 3-16 kasutatud materjale Ingid Maadvere blogist
http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2010/06/uusoppekava2.html
Projekt kui õppemeetod
Projektõpe on meetod, kus õpetaja ei mängi
keskset rolli ja õpilane on selles uute
teadmiste omandaja, avastaja ja looja.
Meetod, mis lubab ühendada mitu erinevat
õppeainet.
Projektitöö on loov, emotsionaalne ja
vaheldust pakkuv, mis liidab nii õpilasi kui
õpetajaid.
Projektid, IKT ja keeleõpe
Meeskonnatöö oskus
 Kommunikatiivsed oskused
 Võõrkeele oskus
 Infotehnoloogia kasutamise oskus
 Õppeainete lõiming
 Pädevused

Projektide näiteid
Euroopa Noored
 http://wasseralslebenselixir.blogspot.com/
eTwinning
http://newtwinspace.etwinning.net/web/p70736/welco
me
6.klassi mobiilivideo
http://www.youtube.com/watch?v=5hilkdAx
qX0
Mängud
http://www.education.vic.gov.au/languages
online/german/german.htm
 http://www.education.vic.gov.au/languages
online/english/english.htm
 www.purposegames.com

Idee inglise keele õpetajatele
http://www.northpole.com/Den/Personalize
dStories/
Isikliku jõuluraamatu koostamine.
Ristsõnad
www.puzzlemaker.com
Erinevad võimalused ristsõnade
koostamiseks.
Õpetajale abiks
Kuulamisülesannete tegemiseks:
www.voki.com
Näide: http://www.voki.com/mywebsite.php
www.ispeech.org
Näide: http://www.ispeech.org/library
Postrid, esitlused, fotoseeriad
www.glogster.com
Näide:http://www.glogster.com/margitta/greteskuche/g-6lkc4ioidl2llaluc122ga0
 www.kizoa.com
Näide:http://www.kizoa.com/slideshow/d2417118
k4056930o1/huser-in-estland
 www.smilebox.com
Näide:http://secure.smilebox.com/ecom/openThe
Box?sendevent=4d7a45344f5441334e7a593d0d0a
&sb=1

Julget katsetamist!
