Transcript mida peaksime õppima

Ettevõtluskodust auditooriumisse –
mida peaksime õppima
„Ettevõtlus ja ülikool – kooskõla otsingul“
15.-16. märtsil 2012
Mervi Raudsaar
Ettevõtlus…
…on üksikisiku võime realiseerida ideid tegevuses.
Selleks kaasatakse loovust, innovaatilisust ja
riskivalmidust. Samuti suutlikkust planeerida ja suunata
tegevust eesmärkide saavutamise nimel. Need
omadused toetavad igapäevaelu nii koolis, tööl,
puhkehetkel kui ka muudes ühiskondlikes rollides. Neid
omadusi on vaja ettevõtluseks. Kuid need ühtlasi
parendavad töötajate arusaama oma tööst ja aitavad
neil haarata kinni juhustest.
(Guidline for entrepreneurship education. Ministry of Education,
2009, Finland)
Ettevõtluskodu™
• Noorte ettevõtluskodu (NEK) idee pärineb
Soome väikelinnast Kajaanist – Intotalo.
www.intotalo.fi
• Intotalo meeskond on loonud mudeli noorte
ettevõtlikkuse arendamiseks ning ettevõtluse
õpetamiseks. Samuti on kujundatud väga
tugev kogukondlik võrgustik: linn,
õppeasutused, ettevõtted, MTÜd.
Ettevõtluskodu™ metoodika
teoreetiline alus 1
• Sotsiaalkonstruktivistlik õpikäsitlus (Candy,
Dewey, Lave, Piaget, Rogoff, Võgotski) - Inimesed
õpivad kogemuste kogemise ja tõlgendamise ning
mõtlemise kaudu. Kui õppijad puutuvad kokku uue
kogemusega, kõrvutavad nad seda oma varasemate
teadmiste ja kogemustega ning konstrueerivad uut
teadmist. Õppijad struktureerivad oma mõtted ümber,
et luua uus mõte, uus tähenduslik arusaam.
Õppimine on õppija enda tegevuse tulemus.
Sotsiaalkonstruktivistlikus õpikäsitluses rõhutatakse
sotsiaalset konteksti ja teiste inimeste kaasmõju
õppimisele.
Ettevõtluskodu™ metoodika
teoreetiline alus 2
• Humanistlik õppimiskäsitlus (Maslow, Rogers,
Knowles, Mezirow, Freire) - Humanistliku
õpikäsitluse aluseks on arusaam loovast ja vaimsele
kasvule pürgivast inimesest. Humanistliku käsitluse
järgi on inimese tegevuse keskne pürgimus
realiseerida igale inimesele omast kasvu- ja
arengupotentsiaali. Õppimine on protsess, kus
teadmisi luuakse kogemuste muutuste kaudu.
Teadmine on isiklik, kogemuslik, suhtlemise kaudu
arenev ja süvenev. Oluline on teadmine, kuidas
õppida, mitte omandatud teadmiste hulk.
Ettevõtluskodu™ metoodika
teoreetiline alus 3
Koosõppimise õppimiskäsitlus (Johnson, Johnson, Paulsen,
Kaufman) - Inimene sotsiaalse olendina vajab enda kõrval teist inimest
(teisi inimesi). Koosõppimise põhiideed:
• Positiivne sõltuvus üksteisest, s.t. jagatud (ühised) eesmärgid, teema ja
materjal; jaotatud ülesanded ja rollid.
• Vastastikune suhtlemine: kokkuvõtete tegemine ühiselt, selgituste
andmine ja kuulamine, teabe ja selle mõistmise vastastikune
täpsustamine, ülesannete läbirääkimine ja koos edasiarendamine.
• Individuaalne vastutus: iga osaleja - õpirühma liige - vastutab oma
panuse ja oma õppimise eest.
• Õppides arendatakse koostööoskusi: suhtlemisoskusi, juhtimist,
usaldamist, kaaslaste hindamist, edasiviivat arutlemist, otsustuste
tegemist, keeruliste situatsioonide lahendamist.
• Tegevuste ühine läbiarutamine: mida ja kuidas õpime, kuidas saame
oma tegevust tõhusamaks muuta.
Ettevõtluskodus™
•
•
•
Ettevõtluskodus vastutab iga õppija ise oma professionaalsete oskuste
arendamise eest. Õppija konstrueerib ise oma õppe, osaledes
protsessis ja kasutades ka oma eelnevaid oskusi ning teadmisi. Kuna
Ettevõtluskodus on tihti tegemist just reaalses elus toimuvate
situatsioonidega, saavad osalejad tagasisidet reaalsetelt klientidelt,
juhendajailt ning kaasõppureilt. (Sotsiaalkonstruktivistlik õpikäsitlus)
Ettevõtluskodus sõlmitakse iga õppuriga individuaalne õppeleping, kus
on õppija enda poolt kirja pandud tema praegused oskused,
kogemused ja teadmised, ning õppe-eesmärgid, kuhu õppija
õppeprotsessi lõpuks tahab jõuda ja kuidas. Samuti sõnastab õppija,
kuidas tema tulemusi mõõta (milliste indikaatorite abil). (Humanistlik
õppimiskäsitlus)
Ettevõtluskodus õpivad kõik õppurid gruppides – nad on kindla grupi
liikmed ning teavad, et vastutavad ka grupiprotsesside ning enda ja
teiste õppimise eest. (Koosõppimise õppimiskäsitlus)
Ettevõtluskodus™ kasutatakse
õppimiskontseptsioone, mille keskmes
on:
– õppuri aktiivne roll;
– meeskonnatöö;
– aktiivõpe;
– ning neid toetab õppijasõbralik keskkond ja
iPlanner.
Meetod
Ettevõtluskodu™ õpe põhineb eelkõige
tegutsemise kaudu õppimisel (learning by
doing) - John Dewey ja kogemusele
tugineval õppel.
Treeneril tuleb õppurile pakkuda elamusi ja
kogemusi, mida võiks siduda õppuri
varasemate kogemustega. Need hangitakse
aistingute abil ja kujundatakse mõtlemise abil
indiviidi arendavaiks. Uutest kogemustest
saadakse teadmisi, mis tingivad
mõtteprotsesside reorganiseerumise.
Learning by doing
Miks tegevusõpe?
• Õppija vastutus, aktiivsus ja iseseisvus: oma
vajaduste väljaselgitamine; vastutus oma tegevuse
ees.
• Eelnevad kogemused ja kompetentsid mõjutavad
uute teadmiste/oskuste õppimist.
• Pead õppima küsimusi esitama (ka oma tegevuse
kohta).
• Õppimise võtmeks on reflektsioon.
• Traditsiooniline õppimine: “igaks juhuks – äkki läheb
vaja”; tegevusõpe: “just õigel ajal – õpitakse hetkel,
kui seda teadmist/oskust vajatakse või tahetakse
rakendada.”
Programm
Pädevustele põhinev – kooskõlas ettevõtja
kutsestandardiga.
• I osas käsitletavad teemad:
Projekti kirjutamine ja juhtimine; turundus;
suhtlemine; õiguse alused; innovatsioon – suunatud
isiklikule arengule ja meeskonnatööle.
• II osas käsitletavad teemad: äriplaani koostamine;
raamatupidamine; strateegiline planeerimine;
juhtimine; võrgustikes töötamine – suunatud
ettevõtluses vajalikele teadmistele ja oskustele.
• MENTORLUS!
NEK õppegrupi reeglid
Reeglid kehtestatakse ühiselt nt 3. või 4. kohtumisel.
• Kuulame, ei sega üksteise jutule vahele;
• Ei kritiseeri, anname tagasisidet;
• Ei hiline;
• Räägitu jääb nende seinte vahele;
• Kui ei saa tulla, siis anna eelnevalt teada;
• Mobiilid välja;
• Nalja peab saama;
• Loome ja hoiame positiivse õhkkonna;
• Oma tassi pesen ise ära.
• Jne
Alustamine
Alustades on oluline pöörata tähelepanu nö
jääsulatamisele ja loovusele.
• Sõnastatud ootused
• Oma puu joonistus
• Rollimängud
• Loovtants
• Ajurünnak
• Ühe pliiatsiga paaris joonistamine
• Joonistamine, voolimine, rebimine,
kleepimine, jne
Mappõpe
• Mappõpe (Portfolio) on õppimise viis, kus pearõhk on
asetatud õppija eneseteadvustamisele enesest kui
õppijast. Põhiidee on, et õppijal endal oleks/tekiks
ülevaade oma kasvamisest ja arenemisest õppimise
käigus.
• Mappõppe põhimõte on selles, et õppija kogub
õppeperioodi jooksul tehtud kirjalikud tööd ühte
kausta (kohustusliku kirjanduse analüüs, peale igat
loengut lühike kokkuvõte, mida õppisin ja mida kohe
kasutada saan, jne), säilitab need ja annab lektorile
otsustamiseks (hindamiseks) õppija edasijõudmisest
selle põhjal.
Õppeprotsessi toetajad
Treener (coatch) – igal grupil peaks olema üks
ja kindel treener, kes jälgib õppeprotsessi
kulgu õppija ja meeskonna tasandil. Treener
toetab ja juhendab osaleja õpet ning juhib
protsessi.
Mentor - kõrvalseisjatena saavad mentorid
hinnata äriideed ja tegevuse algfaasis
kriitilisel, kuid toetaval moel. Mentorite roll on
toetada uusi ettevõtjaid ja aidata neil hoiduda
algfaasile iseloomulikest lõksudest ning
samuti anda praktilisi juhiseid.
Tähelepanekud
• Grupis erinevate erialade inimesed –
paremad lahendused, võrgustik, sünergia.
• Arenev grupiprotsess.
• Üks treener, mitmed mentorid.
• Individuaalne ja grupimentorlus – 2 aastat.
Eel-inkubatsioon. Võrgustik.
• Väiksem linn, vald vm – parem luua
kogukonnale toetuvat võrgustikku.
• Juriidiline isik projektidele.
Tänan!