Transcript Esitlus

24.JAANUAR 2014

Õppimine on uute teadmiste, kogemuste ja
vilumuste omandamine.

Õppimise eesmärgiks on see, et õppija
õpitava omaks võtab ja sellele vastavalt ka
käituma hakkab.

Õppimiseks nimetatakse protsessi, kus
praktilise kogemuse vahendusel kujunevad
õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt
püsivad muutused.
Millised õppimise meetodid annavad
paremaid tulemusi?
 Jälgi oma õppimist, katseta erinevaid
võimalusi ja kasuta edaspidi just
tulemusrikkamaid.
 Uuri kindlasti ka seda, kuidas su sõbrad
õpivad ja proovi nendegi meetodeid.
 Tähtis on just see, et saad aru, mismoodi su
õppimine toimub.

Õppimine seisneb selles, et aju saab teavet,
mida meelde jätta. Teavet saab aju meelte
kaudu. Seejuures ei kasutata kõiki meeli
võrdses mahus. Erinevatel inimestel on
ülekaalus erinevad meeled ja seetõttu saab
eristada erinevaid mälutüüpe ja neist
tulenevalt ka õpistiile.
 Nägemine — visuaalne mälu ja õpistiil
 Kuulmine — auditiivne mälu ja õpistiil
 Kompimine — motoorne e. kinesteetiline
mälu ja õpistiil
Visuaalne õppija on nägemismäluga õppur,
kes eelistab õppematerjale pildi või kirja
kujul näha.
Kõikidest õppijatest on umbes 80% ülekaalus
visuaalne õpistiil
Auditiivne õppija on kuulmismäluga õppur,
kes eelistab õppematerjale sõnalisel kujul
kuulda.
Kõikidest õppijatest on umbes 15% ülekaalus
auditiivne õpistiil
Kinesteetiline õppija on liikumismäluga
õppur, kes eelistab õppimise ajal liikuda ja
kõike käeliselt läbi teha (puudutada,
kirjutada...).
Kõikidest õppijatest on umbes 5% ülekaalus
kinesteetiline õpistiil
Sageli kuuleme kehva õpitulemuse
vabanduseks sõnu "pea ei võta". Aga sellist
asja, et pea ei võta, polegi olemas! Kõigi
kooliõpilaste pead võtavad. Seda paraku
erinevalt, sest ka kõik õpilased on erinevad.
Õpitulemuste kesiseksjäämisel on mitmeid
põhjusi. Tulemusi saab märgatavalt paremaks
muuta, kui tunneme oma õpiprobleeme ja
oskame neist üle saada. Tuleb omandada
õpioskused, see tähendab tuleb õppida
õppima.
 Õpitu
ei jää hästi meelde
 Ei oska ajaga toime tulla
 Keskendumisvõime jätab soovida
 Kuulamisvõime ja konspekteerimisoskus on
kasin
 Ei saa loetud tekstist täpselt aru
 Esineb raskusi kontrolltööde ja eksamitega
 Lugemine on aeglasevõitu
 Kirjalik eneseväljendusoskus jätab soovida
 Õpikeskkond pole soodne