Transcript Õppemeetodid kutseõppes II

Õppemeetodid kutseõppes II
Sirje Rekkor
25.01.2011
Koolitaja
Õppija
Andragoogiline/
pedagoogiline
kontseptsioon
Kontseptsiooni
tekkimise eeldused:
T, P valmisolekud
S-K valmisolekud
Valmisolek tulevikuks
Eelteadmised
Õpistiil
Huvid
Õpivalmidus
Õppijate kooslus:
Väikesed rühmad
Suured rühmad
.....
Eesmärgid
Sisu
Keskkond
Õppemeetodi sobivus
töötamiseks
käsitletava teemaga
Ruum
Töövahendid
Tehniline varustus
Atmosfäär
Kogemusõppe printsiip
1.
Kogemuse
hankimine
2. Arutelu
kogemuse
üle,
reflekteerimine
4. Uue
teadmise
tekkimine
3. Kogemuse
üle mõtlemine,
lugemine,
vastamine
miksküsimustele
Aktiivõppemeetodid kutseõppes












köitev loeng
mõttega lugemine
jutustamine
diskussioon klassis
diskussioon väikeses
rühmas
kriitilised juhtumid
juhtumi uurimine
ajurünnak
SWOT-analüüs
õppija intervjuu
grupi ettekanne
rollimäng












koosolek
näidend
sotsiodraama
joonistamine
saripildid (koomiksid)
mõttetalgud
firmamäng
ideekaart
raport
rühmatöö
meeskonnatöö
projektitöö
Allikas: http://cmsimple.e-ope.ee/turism/?4._Efektiivne_%F5ppimine:%D5ppemeetodid
Läbivalt kujundatavad
võtmepädevused






Õppimisoskus
(elukestev
õpe
ja
karjääri
planeerimine)
Infotehnoloogiline pädevus (nn teabekeskkond,
tehnoloogia ja innovatsioon);
Kodanikupädevus
ning
algatusvõime
ja
ettevõtlikkus (kodanikualgatus ja ettevõtlikkus)
Kultuuriteadlikkus (kultuuriline identiteet)
keskkond ja jätkusuutlik areng
tervis ja ohutus
Köitev loeng




Informatsiooni vahendamine õpetaja
poolt
Esitatakse nii fakte kui erinevaid
seisukohti käsitletava teema kohta
Õppijad mõtlevad esitatava üle,
avaldavad oma seisukohti
Köitev loeng on näitlikustatud
Meetod on kasulik, kuna:




arendab õppija kriitilise mõtlemise
oskust,
aitab leida sisemist seost õppimisega,
arendab õppija seisukohtade
formuleerimise ja esitamise oskust,
arendab õppija argumenteerimisoskust.
Õpetaja:






vahendab ja näitlikustab informatsiooni,
põhjendab esitatava materjali paikapidavust,
toob välja erinevaid seisukohti käsitletava
teema kohta,
õhutab õppijaid küsimusi esitama,
töötab välja õppeülesanded esitatava
informatsiooni käsitlemiseks,
stimuleerib õppijate seisukohtade
väljaselgitamist.
Diskussioon klassis

Õppijatele esitatakse probleem



lahendamiseks reglementi ei kehtestata
iga õppija võib esitada oma seisukohti
Diskussiooni käigus on lubatud
vastastikused mõttevahetused, repliigid,
vahelehüüded, vaidlemine, teiste
katkestamine jms
Meetod on kasulik, kuna 1:





on motiveeriv,
annab võimaluse teema üle iseseisvalt
mõelda,
annab võimaluse kujundada oma
arvamus,
annab võimaluse kasutada oma
kogemusi, teadmisi,
kujundab uusi ideid, mõttearendusi,
Meetod on kasulik, kuna 2:




arendab argumenteerimis- ja
väljendusoskust,
arendab empaatiavõimet, loovust ja
kindlust,
võimaldab õpetajal jälgida õpilaste
mõtteprotsessi käsitletava probleemi
puhul,
annab õpilastele võimaluse üksteiselt
õppida.
Õpetaja:








esitab probleemi ja eesmärgi,
tutvustab põhireegleid,
õhutab diskussiooni,
jälgib põhireeglitest ja ajast kinnipidamist,
kindlustab ülesande, sisu juures püsimise,
ergutab õpilasi mõtlema,
annab tagasisidet,
teeb kokkuvõtte.
Diskussiooni põhireeglid:








lugupidamine grupi liikmete vastu,
diskussiooni eesmärgi/tulemuse täpsus ja
selgus,
mitte midagi isiklikku,
konstruktiivsus,
avameelsus,
teemas püsimine,
rääkimine ükshaaval,
aktiivne üksteise kuulamine.
Diskussioon väikeses rühmas


Diskussioonil väikeses rühmas avaldavad
KÕIK õppijad oma arvamust käsitletava
teema kohta, kasutades alusena oma
kogemusi, lugemust või loengumaterjali.
Õppijaid motiveeritakse osalema nii õpetaja
poolt esitatud küsimustele vastamisega kui ka
omapoolsete küsimuste esitamisega õpetajale
ning kaasõppijatele.
Meetod on kasulik, kuna 1:





väikese rühma liikmeks olemine võimaldab
igaühel diskussioonist väga aktiivselt osa
võtta,
võimaldab võrrelda ja analüüsida eri rühmade
diskussiooni tulemusi,
ergutab koostööd või hoopis õhutab
võistlusele,
annab õppijale võimaluse teema üle
iseseisvalt mõelda,
annab õppijale võimaluse kujundada oma
arvamus ning seeläbi materjal seesmiselt
omaks võtta,
Meetod on kasulik, kuna 2:





annab õppijale võimaluse kasutada oma
kogemusi, rakendada oma teadmisi,
on motiveeriv, kujundab uusi ideid,
mõttearendusi,
arendab õppija argumenteerimis- ja
väljendusoskust,
arendab õppija empaatiavõimet, loovust ja
kindlust,
annab õppijatele võimaluse üksteiselt õppida.
Ajurünnak




Ajurünnak on spontaanselt toimuv tegevus, milles
kindlaksmääratud aja jooksul innustatakse osavõtjaid
arutatava probleemi kohta aktiivselt välja mõtlema nii
palju erinevaid lahendusi, ideid, kui nad suudavad.
Selle meetodiga püütakse genereerida uusi ideid ja
analüüsida ning hinnata juba olemasolevaid
lahendusi.
Ideed kirjutatakse üles. Ajurünnak kestab kas
kokkulepitud aja jooksul või seni, kuni õppijatel ideed
otsa saavad.
Pärast kindlaksmääratud aja kestnud intensiivset
mõttetegevust palutakse osalejatel leitud ideed läbi
mõelda ja kaaluda nende asjakohasust ja
teostatavust.
Meetod on kasulik, kuna:




võimaldab õppijal genereerida uusi ideid,
arendab õpilaste loovust ja mõtlemisoskust,
võimaldab arendada õppija rühmatööoskusi ,
võimaldab arendada oskust olla lugupidav
ning tolerantne teiste õppijate ideede suhtes.
Meetodi kasutamine






Ajurünnak võib olla kirjutatud või räägitud.
Meetodit saab kasutada töötades probleemi kallal
kogu rühmaga või väikeste rühmadena. Võib
kasutada ka kirjutamist (nö vaikiv ajurünnak).
Meetodi kasutamisel on oluline varem kokkulepitud
käitumisjuhend, mida kõik grupi liikmed hoolikalt
järgivad
Ajurünnaku puhul on oluline konkreetne tulemus ja
selle elluviimise võimaluste kaalumine.
Ajutist teemast kõrvalekaldumist ja ebareaalsete
ettepanekute tegemist ei pruugi siiski karta, sest
rühm teab, et töö lõpus kaalutakse iga idee reaalsust.
On siiski oluline, et ajurünnak lõpeks probleemile
reaalsete lahendite pakkumisega.
Põhireeglid ajurünnaku
läbiviimisel:






lugupidamine grupi liikmete vastu,
eesmärgi/tulemuse täpsus ja selgus,
mitte midagi isiklikku,
konstruktiivsus,
teemas püsimine,
kõiki ideid respekteeritakse, ükski idee
ei ole „rumal, vale, mõttetu jne“, ideid
ei arvustata.
Mõttega lugemine



Mõttega lugemine on väga oluline
õppimisoskus, millele toetuvad kõik teised
õppemeetodid.
Eriti oluline on mõttega lugemine kriitilise
(arutleva) mõtlemise võime arendamisel.
Arutlemine lugemise ajal viib õppijad
teadmistelt teadmisteni, võimaldab
konstrueerida uut teadmist.
Meetod on kasulik, kuna:


arendab faktide omandamise,
mõistmise, analüüsimise, sünteesi ja
hindamise oskust.
arendab kriitilise mõtlemise oskust
Meetodi kasutamine





Õppijal palutakse välja tuua probleem, mida teksti autor on
püüdnud lahendada või käsitleda, tõlgendada autori võtmesõnu,
tekstis kasutatud mõisteid ning termineid, tuua esile kõige
olulisem tekstis jne.
Mõttega lugemisel tehakse vahet teadmiste ja isikliku arvamuse
vahel, argumenteeritakse põhjalikult oma otsustusi.
Teksti kohta esitatud küsimustele vastamise kaudu arendavad
õppijad mõtlemisoskusi.
Vastuste kirjutamine aitab koondada tähelepanu. Kirjutamine
aitab õppijal esitada oma mõtteid ja mõtteprotsessi ning ka
mõtteid arendada.
Arutelu käigus teksti üle saavad õppijad probleemidest paremini
aru ja analüüsivad veel kord oma vastuseid teistelt õppijatelt
kuuldud seisukohtade alusel.
Rollimäng



Meetodi tehnika keskendub kriitilise (arutleva)
mõtlemise kesksele elemendile - võimele
mõista kaasinimeste seisukohti.
Eesmärk on aidata õppijatel kasutada õpitut
konkreetses situatsioonis, kusjuures
eeldatakse, et mängitava rolli kaudu kujuneb
vastav samastumine.
Olles kujuteldavalt kellegi teise rollis,
mängitakse läbi nii vastavad tunded kui ka
käitumismallid.
Meetod on kasulik, kuna:


aitab õppijatel kogeda teiste võimalikke
mõtteid, tundeid ja tegusid
arendada empaatiavõimet.
Meetodi kasutamine






Rollimängu õnnestumiseks on vajalik selgelt
väljendatud eesmärk ning täpselt määratletud rollid.
Vajalik on vaatleja olemasolu, kes võib anda vaatlusel
rajanevat objektiivset tagasisidet.
Vajalikud on ka kriteeriumid rollimängu hindamiseks.
Meetodi puhul antakse mingi probleemi
lahendamiseks õppijatele mitmesuguseid rolle ja
rollidele vastavaid ülesandeid.
Õppijad elavad rollidesse sisse ja tegutsevad
vastavalt rollireeglitele.
Selgitatakse välja erinevaid rolle täitvate õppijate
arvamusi, suhtumist, hinnanguid lahendatava
probleemi kohta.
Tänan!