Transcript Leelo Tiisvelt - Hindamine ja õpilase areng

Hindamine ja õpilase areng
Tallinn 13.10.2010
Leelo Tiisvelt
Ühiskonna ootused tuleviku
põlvkonnale
Tulevikus edukas olemiseks on kõige
olulisem kompetents …
IBM uuring 2010 www.juhtimine.ee
Mis on loovus?
• leida uusi seoseid
• mõista tervikut
• muuta olemasolevat mudelit
• aidata inimestel mõttekrampidest ja stereotüüpidest
välja tulla
www.juhtimine.ee
Miks on loovus üha olulisem?
•
•
•
•
kasvav regulatsioonide hulk
maailma majanduskeskuste kandumine Aasiasse
ärimudelite muutumine ja kasvav muutuste tempo
infohulga ning klientide ootuste ja teadlikkuse
pidev kasv
www.juhtimine.ee
Küsimus
Kumb tegevus arendab loovust?
Hindamine
kontrollib
õpilaste
teadmisi ja
oskusi
Hindamine
toetab õpilase
arengut
Hindamist viib
läbi õpetaja
Õpilased on
hindamisprotsessi
kaasatud
Õpetaja paneb
õpilastele
hindeid
Õpetaja annab
õpilastele
tagasisidet
Hindamine
tagab
kvaliteedi
Hindamine
kontrollib
kvaliteet
Kogu
õppeprotsess
on hindamine
Õppeprotsess
koosneb
teadmiste
omandamisest
ja teadmiste
hindamisest
Kui hindamine on hästi paika pandud,
võib see kaasa aidata õppimisele ja
teadlikkusele; tegelikult on õppimist ja
teadlikkust ilma selleta palju raskem
saavutada.
Bena Kallick
Kujundav hindamine
Definitsioonid
Tagasiside andmine, et edendada ja kiirendada õpilaste
õppimist (Sadler, 1998)
Dünaamiline hindamine (dynamic assessment; Shepard, 2000)
Varane hoiatav hindamine (early warning assessment; Johnson,
2005)
Viis, kuidas hindamist kasutatakse (Afflerbach 2005)
Pidev hindamine (continuous assessment; Erickson, 2007)
Planeeritud protsess, milles õpetajad kohandavad õpetamist
vastavalt õpilaste õppimisega (Popham 2008)
Protsess, millesse on kaasatud nii õpilane kui õpetaja
(Brookhart 2009)
Kujundav hindamine
Põhiküsimused
Kuhu ma lähen? (mida mul on vaja teada, osata,
suuta?)
Kus ma olen? (mida ma praegu tean, oskan ja
suudan?)
Kuidas ma saan täita tühimiku? ( mida ma pean
selleks tegema, et teada, osata ja suuta?)
(Brookhart 2009)
Strateegia (1)
Jagatud eesmärgid
Õpiülesande ja eesmärkide mõistmine
Küsimused
Plaan
Eelteadmised
Oodatavast õpitulemusest arusaamine
Teiste õpilaste tööde kasutamine mudelina
Hindamismudel
Strateegia (2)
Õpilaste kuulamine
Väärarusaamade (misconceptions)
väljaselgitamine
Mõistmine, kui kaugel õpilased on
Aidata püsida ajagraafikus
Strateegia (3)
Efektiivne tagasiside
AJASTUS: Millal anda tagasisidet?
KOGUS: Kui palju tagasisidet on korraga mõistlik anda?
FOOKUS: Millele pöörata tähelepanu?
MUDEL: Millel tugineb tagasiside?
VIIS: Kuidas anda selget positiivset ja negatiivset tagasisidet?
SELGUS: Kuidas anda õpilase jaoks mõistetavat tagasisidet?
PÕHJALIKKUS: Kui kaugele on mõistlik tagasiside andmisel
minna?
TONAALSUS: Missugune peab olema tagasiside
keelekasutus?
Strateegia (4)
Õpilaste mõtlemise ergutamine
küsimuste kaudu
Avatud küsimused
Mõtlemisaeg
Kaaslaste kuulamine, küsitlemine, arutelu
Strateegia (5)
Õpilaset eneseregulatsiooni toetamine
Kui õpetajad kasutavad kujundava hindamise strateegiaid hästi,
siis nad annavad õpilastele mudeli nende kasutamiseks.
Eneseregulatsiooni strateegiad:
Õpimapp
Enesehindamine mudeli järgi
Eneserefleksioon: õppimine vigadest, õpetaja tagasisidest ja
oma pingutuse hindamine
Strateegia (6)
Saadud informatsiooni kasutamine
planeerimisel
Õpilaste tugevuste ja nõrkuste väljaselgitamine
Toetumine mitte üksnes nõrkustele, vaid ka tugevustele ja
huvidele.
Hindamisest saadava informatsiooni kasutamine
Paindlike taseme- või tasandusgruppide moodustamine
Mis kasu saab õpilane?
õpitulemused paranevad
suureneb arusaamine sellest, kuidas õppida
kasvab enesekontroll ja ning koos sellega
motivatsioon
Õpilane võtab vastutuse oma õppimise eest
Kujundav hindamine
• jutustab õpilasele,
missugune tema
õppimine on
• keskendub sellel,
kuidas õpilane õpib
• on protsess
Traditsiooniline
hindamine
• annab õpilasele teada,
missugune tema
õppimine oli
• keskendub sellele, mida
õpilane õpib
• on produkt
Professionaalne õpikogukond
Professionaalne õpikogukond (1)
Vabal tahtel kokku tulnud 4 või 6 õpetajast koosnev grupp, kes
tegutseb teadlikult õpetamispraktika uurimise ja
täiustamisega.
Mida teevad?
Kohtuvad kord kuus sessioonidel
Püstitavad koos eesmärgid (jagatud eesmärgid)
Rakendavad koostöös oma partneriga sessioonide vaheajal
tegevusi praktikas (eesmärkide teostamine)
Loevad ja analüüsivad kujundavat hindamist käsitlevaid
materjale
Jagavad üksteisega oma kogemust
Professionaalne õpikogukond (2)
Kui kaua? Üks õppeaasta
Miks just õpikogukonnas?
Õpetajad valdavad erinevaid teadmisi ja kasutavad erinevaid
meetodeid
Koos õppimine ja tegutsemine tugevdab koolikultuuri
Koos õppimine annab õppimisele uue väärtuse
(Brookhart 2009)
Professionaalne õpikogukond (3)
Peamised reeglid
Jagamise eetika (ma jagan nii oma head kui halba kogemust
ja leian mõistmist)
Küsimuste esitamise eetika (võin alati küsida ja abi paluda)
Partneri klassiruumis olemise eetika (olen oodatud ja
kutsutud)
Õppimise eetika (ma ei ütle kunagi esimese mõttena: “Ma
juba teen või tean seda”)
Mis võiksid olla potentsiaalsed
komistuskivid kujundava hindamise
juurutamisel ja õpikogukonna
tegevuses?
Lõpumõtted
On aeg hakata kujundama koolisüsteemi ja
pedagoogikat, mis püüaks lahti mõtestada
positiivseid tundeid, rajada meelekindlust ja
tublidust, aidata leida tugipunkte sellele, mida
Aristoteles nimetas “väärt eluks”.
(Ivar Tröner)
ROHELINE KOOL
www.ascd.org
(the Association for Supervision and
Curriculum Development )
www.eyeoneducation.com
TÄNAN KAASA MÕTLEMAST!