Transcript Inga Vau
VÕTA rakendamise peamised põhimõtted 11-12.08.2011 Kutsehariduse VÕTA võrgustiku seminar Inga Vau, MBA Õppimine ≠ õpetamine Õppimine – igasugune eesmärgistatud õppetegevus, sõltumata kontekstist Kogemusliku õppimise hindamisel on rõhk mitte kogemusel, vaid sellest toimunud õppimisel Kesksed on pädevused (väljund), mitte nende omandamise protsess, koht, aeg VÕTA tähendus VÕTA eesmärk – vahend erineval moel õpitu formaalseks tunnustamiseks VÕTA põhimõtted – eesmärgipärasus, taotlejapõhisus, vabatahtlikkus, usaldusväärsus, läbipaistvus, kompetentsed rollide täitjad, ühtsed hindamise põhimõtted VÕTA kvaliteet tagatakse põhimõtete järgimisega VÕTA süsteem VÕTA on õppetegevusega lahutamatult seotud, sisuliselt hindamine Raamistik – dokumendid, töökorraldus, kvaliteedikindlustamine Protsess – taotlemine, nõustamine, hindamine, tagasisidestamine Dokumendid Arvestamise ulatus, piirangud, erisused (nt lihtsustaud VÕTA) Infokanalid, isikud, tasud Protseduur – tähtajad, vormid, kriteeriumid, vaidlustamine, tegevused erijuhtudel Protsessi kirjeldus/joonis Kvaliteedikindlustamine Statistika Töökorraldus Loogiline ja teostatav, ajaliselt realistlik, tervikusse sobituv Osapooled teadlikud oma rollist, kohustustest ja vastutusest VÕTA koordinaator VÕTA põhimõtteid järgiv, taotlejast lähtuv Elektroonilisi infosüsteeme kasutav Toetavad infomaterjalid, koolitused jmt Kvaliteet Tulemuste kajastamine lõpudokumentides (läbipaistvus); originaalsooritus Statistika kogumine, tulemusmõõdikud (ei tohi tekitada survet hindajatele) Tagasiside kogumine erinevatelt osapooltelt (sh asutusevälised) Hindajate ja nõustajate kompetentsusprofiil Välishindamine Taotlemine Taotleja on protsessi keskne figuur, initsiaator, nõustamise ja hindamise vajaduse tekitaja Info kättesaadavus on kriitilise tähtsusega (VÕTA info aineprogrammi (?)) Õigused ja kohustused Taotlusprotsess kui õppimine Nõustamine Nõustaja on erapooletu tugiisik taotlejale Ei ole kaasautor Ei ennusta tulemust (“mustrid” – OK) Grupinõustamine ja infotunnid Kvaliteediindikaatoriks nt rahulolu, taotletud ja arvestatud ainepunktide suhtarv (!) Hindamine Komisjon (sh otsuse tegemise nüansid) Eksperdid Protokollija Kompetentsus – erialane ja hindamismetoodiline Erapooletus ja sõltumatus (sh mõõdikud ja motivatsiooniskeem) Koostöö, võrgustikud VÕTA hindamise alused Kujundav ja kokkuvõttev (mitteeristav) hindamine Terviklik kriteeriumpõhine hindamine Hindamismeetod ja selle valiidsus Selged ja avalikud hindamiskriteeriumid (ajakohasus, sügavus, ulatus, keerukus) Hindamine tugineb autentsetele tõendusmaterjalidele Hindamise reliaablus on tagatud Väljundipõhine hindamine Õppeprotsessi osa …. antakse kirjeldatud õpiväljunditest lähtuvate hindamiskriteeriumite alusel …. hinnang .… Väljundi kirjeldamise kvaliteet on alus kogu hindamisprotsessi kvaliteedile Õpiväljund peab olema hinnatav, samuti üheselt arusaadav kõikidele osapooltele Õpiväljundi kirjeldamine Õpiväljundi sõnastus sisaldab: Verbi – mida õppija on võimeline tegema (sügavus) Sihitist – eesmärki, mille saavutamisele tegevus on suunatud Määrsõnu, mis väljendavad väljundite laadi (sügavus) Fraasi, mis määratleb väljundi kasutamise konteksti (ulatus) Horisontaalne sidusus Hinnatakse, õpetatakse/õpitakse seda, mis on õpiväljundites eesmärgiks seatud VÕTA rakendamisel ei saa hindamiskriteeriumiga sätestada pädevustele suuremat (või väiksemat) ulatust ja sügavust kui õpiväljundi verbi ja määrsõnadega on kirjeldatud Mõistmise tasemed Jälgitavate õpiväljundite taksonoomia (SOLO) Üheplaanilisus – meelde jätta, ära tunda, nimetada, defineerida, kokku lugeda Mitmetahulisus – loetleda, kirjeldada, arvutada, teha kokkuvõtet, järjestada, ümber jutustada Seostatus – rakendada, seostada, analüüsida, selgitada, järeldada, prognoosida, argumenteerida, eristada, vastandada, põhjendada, võrrelda, iseloomustada, konstrueerida, anda hinnang, uurida, lahendada Üldistus – välja töötada, hüpoteesi püstitada, koostada, teooriat luua, üldistada, tõestada, algatada Töökogemuse hindamine Kogemus hõlmab õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid Analüüsitud on kogemusi ja nendest õpitut, loodud seos taotletavate õpiväljunditega (töötamise aeg ja koht pole peamised) Kogemuse sisuline ajakohasus Korrektne taotlus koos nõutavate lisa- ja tõendusmaterjalidega Hindamismeetodi(te) valik Lähtub õpiväljundist Millal kasutame õpimappi? Milliste väljundverbide korral intervjuud? Mille alusel valime demonstratsiooni, simulatsiooni ja vaatluse vahel? Lähtub esitatud tõendusmaterjalist Peab võimaldama kõikide õpiväljundite hindamist Hindamismeetodite võimalused Kogemusest õpitu analüüs – kirjeldav ja analüütiline, võimaldab teooria ja praktika integratsiooni, dünaamiline Intervjuu – võimaldab teooria ja praktika integratsiooni, kõrge autentsusega ja võimaldab kõrget valiidsust, saab kombineerida juhtumianalüüsiga Demonstratsioon, ka simulatsioon ja vaatlus – võimaldab veenduda konkreetse oskuse tasemes, mõnel juhul saab rakendada vastastikhindamist Teadmiste/oskuste tõendamine STAR (T)meetod Situation – kust pärineb kogemus; näited Task – milline oli selles tegevuses taotleja täpne roll/positsioon vmt. Action – mida taotleja tegi (ja miks just valitud viisil) Result/Reflection – kuidas läks; mis läks plaanide kohaselt, mis ebaõnnestus; milline oli tagasiside Lävendikriteerium ja VÕTA Lävendikriteerium määratleb, millal võib õpiväljundid pidada saavutatuks peab korreleeruma eristava hindamise hindekriteeriumitega ja alati kattuma õpiväljundi tasemega Lävendikriteeriumit kasutatakse mitteeristava hindamise korral VÕTA rakendamisel ei muutu lävendikriteeriumiks mõni tavaõppe kõrgem hindekriteerium Tagasiside Vältimatu protsessis Vajalik otsuse järgselt (igasuguse tulemuse korral), alati positiivne, taotlejapõhine Toetub hindamiskriteeriumitele Sisaldab vajadusel soovitusi/võimaluste nimetamist edasiseks tegevuseks Juhib tähelepanu võimalikele probleemkohtadele