Transcript VÕTA põhimõtted ja protsess

VÕTA põhimõtted ja protsess
Inga Vau, MBA
Eesti Infotehnoloogia Kolledž
õppeosakonna juhataja
VÕTA mõiste
Mis on VÕTA?
 Protsess, mille käigus pädev asutus
hindab kriteeriumitest lähtuvalt
vastavust
Mis on VÕTA sisu?
 V – varasem
 Õ – õppimine
 T – töökogemus
 A – arvestamine
VÕTA võimalused
 Võimalus arvestada
Varem mõnes teises õppeasutuses õpitut
(positiivse sooritusega õppeained)
Täienduskoolitust,
tööalast täiendõpet
Töökogemusest õpitut
Iseseisvalt omandatud pädevusi
Õppekava
täitmisel
Sisseastumisel
Kutse omistamisel
VÕTA eesmärgid
 Väärtustada pädevusi sõltumata nende
omandamise ajast, kohast ja viisist
 Soodustada elukestvat õpet, mobiilsust
haridussüsteemi ja tööturu vahel ning
nende sees
 Parandada ligipääsu haridusele
 Avardada võimalusi hariduse
omandamiseks
Miks VÕTA?
 Kiired muutused ühiskonnas
 Reformid hariduses
 Katkestanute suur hulk
 Õppekavade ja -asutuste mitmekesisus
 Õppekavade paindlikkus
 Kutsekvalifikatsioonide süsteem
VÕTA kasu
 Aja kokkuhoid
 Paindlikkus hariduse omandamisel,
ressursside kokkuhoid
 Elukogemusega õppijate poolt
õppeprotsessile antav lisandväärtus
 Motiveeritud õppijad > kiiremini
lõpetamiseni jõudmine
VÕTA üldised põhimõtted
 Õppimine ≠ õpetamine
 Õppimine (elukestev õpe) on igasugune
eesmärgistatud õppetegevus, sõltumata
õppimise kontekstist
 Kogemusliku õppimise hindamisel on
rõhk mitte kogemusel, vaid sellest
toimunud õppimisel
 Kesksed on pädevused (väljund), mitte
nende omandamise protsess
VÕTA võimaldajad - juhendid
 Keskne
(nt kvaliteedi kindlustamiseks)
 Koolipõhine (eeskiri, vormid jmt) - avalik
Põhimõtted,
alused
Voodiagramm – protsessi kulgemise skeem
Tähtajad
Kriteeriumid (nt taotlusele)
Piirangud (koormuse ja/või KKH, arvestamisel;
ained mille korral ei rakendata, nt lõputöö/eksam)
Tasud
VÕTA taotluse võimalikud kriteeriumid
 Korrektselt vormistatud
 Õigete ja täielike andmetega
 Varustatud vajalike lisadokumentidega
(tõendusmaterjal)
 Esitatud tähtaegselt
VÕTA osapooled ja vastutus
 Taotleja - õppeaine/kava/mooduli väljundite ja
varasemalt omandatud pädevuste
võrdlevanalüüsi teostamine ja esitatud andmete
täielikkus ning õigsus
 Nõustaja - asjakohase ja objektiivse info
jagamine, koolispetsiifiliste nüansside tundmine
 Hindaja – väljundipõhise, objektiivse ja
kriteeriumidele tugineva hindamise teostamine
ning tagasiside andmine
Taotleja roll VÕTA protsessis
 Initsiaator
 Võimaluste analüüsija (sh reeglid)
 Dokumentide vormistaja
 Tõendusmaterjali koguja
 Nõuküsija
 Tagasiside saaja
Nõustaja roll VÕTA protsessis
 Teemat valdav isik
 VÕTA
olemus
 Kooli regulatsioonid
 Kogemus vs. kogemusest õppimine
 Taotleja
enesehindamise ja tõendusmaterjalide
kogumise suunamine
 Side taotleja ja hindajate vahel
VÕTA ja väljundipõhisus
 Väljundi kvaliteet kui kvaliteetse hindamise
võtmetegur
 Pädevus
kontrollitav
Nt kasutab saadud teadmisi igapäevases
kommunikatsioonis
 Üld- ja alusainete korral rõhk selle aine
õppekavasse planeerimise eesmärgil
 Õppetase – sügavus ja ulatus (kuidas tõestada
töökogemuse/iseõpitu korral)
VÕTA hindamise alused
 Kujundav ja kokkuvõttev hindamine
 Hindamismeetod ja selle valiidsus
 Selged ja avalikud hindamiskriteeriumid
(ajakohasus, sügavus, ulatus, keerukus)
 NB! Kriteeriumhindamine
 Hindamine tugineb autentsetele
tõendusmaterjalidele
 Hindamise reliaablus on tagatud
Hindamise olemus
 Taotleja olemasolevate pädevuste hindamine
väljundite (õppekava, moodul, õppeaine)
raamistikus ning vastava tagasiside
edastamine
 Hindamine ≠ eksamineerimine
 Hindamise eeltingimused:
motiveeritud
taotleja
väljundid ning nende hindamiskriteeriumid
hindamismeetodid
pädev hindaja
Hindamise olemus (2)
 Kujundav hindamine osana koguprotsessist
 Nõustamine
 Hindamine
õpiprotsessina
 Tagasisidestamine
 Edasise tegevuskava kujundamine
 Kokkuvõttev hindamine – otsuse langetamisel
 Terviklik hindamine
Terviklik hindamine
 Formaalset, informaalset ja mitteformaalset
õppimist käsitletakse koos
 Tõendusmaterjalidele tuginev
 Ei hinnata osade summat, vaid saavutatut
tervikuna (aegumine)
 Vajalikud selged hindamiskriteeriumid
 Sisu (ka õppekava tasandil) prevaleerib vormi
üle (nt maht)
 Arvestab lisaks üldisi pädevusi
Hindamismeetodid
 Kombineeritud, toetavad tervikhindamist
 Sõnastatud kriteeriumitega ja realistlikud
 Asjakohased (ka paindlikud)
 Intervjuu
– kõrge valiidsus ja autentsus
 Õpimapp – ajamahukas, vältimatu suurte mahtude
korral
 Demonstratsioon – praktilisi oskusi nõudva aine
arvestamisel; ka vaatlus, ülesande/kaasuse
lahendamine
Tõendusmaterjal
 Otsesed – midagi, mida ette näidata, on taotleja
poolt valmis tehtud
 Kaudsed – kolmanda osapoole väljastatud
 Narratiivsed – õppija kirjeldab tegevusi ja seda,
mida ta nendest õppis
 Lisaks teadmiste ja oskuste täiendav
tõendamine
Tõendusmaterjal (2)
 Primaarsed – tööde näidised, artiklid, projektid ja
uurimistööd või nende raportid – tõestavad
otseselt pädevusi
 Sekundaarsed – akadeemiline õiend, hinneteleht,
väljavõte õpisooritustest, täiendkoolituse tunnistus,
aine/koolituse programm, tõendus töötamise ja
tööülesannete kohta – dokumendid
 Narratiivsed – kogemusest õpitu analüüs, seos
aine/mooduliga taotluses
Hindamiskriteeriumid
 Seotud hinnatavate õpiväljunditega
 Arvestavad erialastele lisaks üldisi pädevusi
 Fikseeritud miinimumtasemega (lävend)
 Võivad tavaõppe omadest olla erinevad
 Sõnastatud kvalitatiivselt
 Seotud hindamismeetodiga
Tagasiside
 Igasuguse tulemuse korral vajalik
 Konstruktiivne
 Toetub hindamiskriteeriumidele
 Positiivses toonis, julgustav
 Taotlejapõhine (ei võrdle)
 Sisaldab vajadusel soovitusi /võimaluste
nimetamist edasiseks tegevuseks
VÕTA riskid
 Tõendusmaterjali autentsus
 Liigne rangus hindamisel (võrreldes tavaõppega)
 Teoreetiliste teadmiste osa jääb nõrgemaks
 Taotluse ja lisade kvaliteet (taotleja vähesed
teadmised/oskused)
 Subjektiivsed otsused
 Hindajate motivatsioon
Mõned mõtted veel
 Kes nõustab?
 Kes hindab?
 Taotleja taust ja selle teadmine – oht või
võimalus?
 Alusainete tulemused ja erialasest tööst
omandatud pädevused