VÕTA põhimõtted ja protsess
Download
Report
Transcript VÕTA põhimõtted ja protsess
VÕTA põhimõtted ja protsess
Inga Vau, MBA
Eesti Infotehnoloogia Kolledž
õppeosakonna juhataja
VÕTA mõiste
Mis on VÕTA?
Protsess, mille käigus pädev asutus
hindab kriteeriumitest lähtuvalt
vastavust
Mis on VÕTA sisu?
V – varasem
Õ – õppimine
T – töökogemus
A – arvestamine
VÕTA võimalused
Võimalus arvestada
Varem mõnes teises õppeasutuses õpitut
(positiivse sooritusega õppeained)
Täienduskoolitust,
tööalast täiendõpet
Töökogemusest õpitut
Iseseisvalt omandatud pädevusi
Õppekava
täitmisel
Sisseastumisel
Kutse omistamisel
VÕTA eesmärgid
Väärtustada pädevusi sõltumata nende
omandamise ajast, kohast ja viisist
Soodustada elukestvat õpet, mobiilsust
haridussüsteemi ja tööturu vahel ning
nende sees
Parandada ligipääsu haridusele
Avardada võimalusi hariduse
omandamiseks
Miks VÕTA?
Kiired muutused ühiskonnas
Reformid hariduses
Katkestanute suur hulk
Õppekavade ja -asutuste mitmekesisus
Õppekavade paindlikkus
Kutsekvalifikatsioonide süsteem
VÕTA kasu
Aja kokkuhoid
Paindlikkus hariduse omandamisel,
ressursside kokkuhoid
Elukogemusega õppijate poolt
õppeprotsessile antav lisandväärtus
Motiveeritud õppijad > kiiremini
lõpetamiseni jõudmine
VÕTA üldised põhimõtted
Õppimine ≠ õpetamine
Õppimine (elukestev õpe) on igasugune
eesmärgistatud õppetegevus, sõltumata
õppimise kontekstist
Kogemusliku õppimise hindamisel on
rõhk mitte kogemusel, vaid sellest
toimunud õppimisel
Kesksed on pädevused (väljund), mitte
nende omandamise protsess
VÕTA võimaldajad - juhendid
Keskne
(nt kvaliteedi kindlustamiseks)
Koolipõhine (eeskiri, vormid jmt) - avalik
Põhimõtted,
alused
Voodiagramm – protsessi kulgemise skeem
Tähtajad
Kriteeriumid (nt taotlusele)
Piirangud (koormuse ja/või KKH, arvestamisel;
ained mille korral ei rakendata, nt lõputöö/eksam)
Tasud
VÕTA taotluse võimalikud kriteeriumid
Korrektselt vormistatud
Õigete ja täielike andmetega
Varustatud vajalike lisadokumentidega
(tõendusmaterjal)
Esitatud tähtaegselt
VÕTA osapooled ja vastutus
Taotleja - õppeaine/kava/mooduli väljundite ja
varasemalt omandatud pädevuste
võrdlevanalüüsi teostamine ja esitatud andmete
täielikkus ning õigsus
Nõustaja - asjakohase ja objektiivse info
jagamine, koolispetsiifiliste nüansside tundmine
Hindaja – väljundipõhise, objektiivse ja
kriteeriumidele tugineva hindamise teostamine
ning tagasiside andmine
Taotleja roll VÕTA protsessis
Initsiaator
Võimaluste analüüsija (sh reeglid)
Dokumentide vormistaja
Tõendusmaterjali koguja
Nõuküsija
Tagasiside saaja
Nõustaja roll VÕTA protsessis
Teemat valdav isik
VÕTA
olemus
Kooli regulatsioonid
Kogemus vs. kogemusest õppimine
Taotleja
enesehindamise ja tõendusmaterjalide
kogumise suunamine
Side taotleja ja hindajate vahel
VÕTA ja väljundipõhisus
Väljundi kvaliteet kui kvaliteetse hindamise
võtmetegur
Pädevus
kontrollitav
Nt kasutab saadud teadmisi igapäevases
kommunikatsioonis
Üld- ja alusainete korral rõhk selle aine
õppekavasse planeerimise eesmärgil
Õppetase – sügavus ja ulatus (kuidas tõestada
töökogemuse/iseõpitu korral)
VÕTA hindamise alused
Kujundav ja kokkuvõttev hindamine
Hindamismeetod ja selle valiidsus
Selged ja avalikud hindamiskriteeriumid
(ajakohasus, sügavus, ulatus, keerukus)
NB! Kriteeriumhindamine
Hindamine tugineb autentsetele
tõendusmaterjalidele
Hindamise reliaablus on tagatud
Hindamise olemus
Taotleja olemasolevate pädevuste hindamine
väljundite (õppekava, moodul, õppeaine)
raamistikus ning vastava tagasiside
edastamine
Hindamine ≠ eksamineerimine
Hindamise eeltingimused:
motiveeritud
taotleja
väljundid ning nende hindamiskriteeriumid
hindamismeetodid
pädev hindaja
Hindamise olemus (2)
Kujundav hindamine osana koguprotsessist
Nõustamine
Hindamine
õpiprotsessina
Tagasisidestamine
Edasise tegevuskava kujundamine
Kokkuvõttev hindamine – otsuse langetamisel
Terviklik hindamine
Terviklik hindamine
Formaalset, informaalset ja mitteformaalset
õppimist käsitletakse koos
Tõendusmaterjalidele tuginev
Ei hinnata osade summat, vaid saavutatut
tervikuna (aegumine)
Vajalikud selged hindamiskriteeriumid
Sisu (ka õppekava tasandil) prevaleerib vormi
üle (nt maht)
Arvestab lisaks üldisi pädevusi
Hindamismeetodid
Kombineeritud, toetavad tervikhindamist
Sõnastatud kriteeriumitega ja realistlikud
Asjakohased (ka paindlikud)
Intervjuu
– kõrge valiidsus ja autentsus
Õpimapp – ajamahukas, vältimatu suurte mahtude
korral
Demonstratsioon – praktilisi oskusi nõudva aine
arvestamisel; ka vaatlus, ülesande/kaasuse
lahendamine
Tõendusmaterjal
Otsesed – midagi, mida ette näidata, on taotleja
poolt valmis tehtud
Kaudsed – kolmanda osapoole väljastatud
Narratiivsed – õppija kirjeldab tegevusi ja seda,
mida ta nendest õppis
Lisaks teadmiste ja oskuste täiendav
tõendamine
Tõendusmaterjal (2)
Primaarsed – tööde näidised, artiklid, projektid ja
uurimistööd või nende raportid – tõestavad
otseselt pädevusi
Sekundaarsed – akadeemiline õiend, hinneteleht,
väljavõte õpisooritustest, täiendkoolituse tunnistus,
aine/koolituse programm, tõendus töötamise ja
tööülesannete kohta – dokumendid
Narratiivsed – kogemusest õpitu analüüs, seos
aine/mooduliga taotluses
Hindamiskriteeriumid
Seotud hinnatavate õpiväljunditega
Arvestavad erialastele lisaks üldisi pädevusi
Fikseeritud miinimumtasemega (lävend)
Võivad tavaõppe omadest olla erinevad
Sõnastatud kvalitatiivselt
Seotud hindamismeetodiga
Tagasiside
Igasuguse tulemuse korral vajalik
Konstruktiivne
Toetub hindamiskriteeriumidele
Positiivses toonis, julgustav
Taotlejapõhine (ei võrdle)
Sisaldab vajadusel soovitusi /võimaluste
nimetamist edasiseks tegevuseks
VÕTA riskid
Tõendusmaterjali autentsus
Liigne rangus hindamisel (võrreldes tavaõppega)
Teoreetiliste teadmiste osa jääb nõrgemaks
Taotluse ja lisade kvaliteet (taotleja vähesed
teadmised/oskused)
Subjektiivsed otsused
Hindajate motivatsioon
Mõned mõtted veel
Kes nõustab?
Kes hindab?
Taotleja taust ja selle teadmine – oht või
võimalus?
Alusainete tulemused ja erialasest tööst
omandatud pädevused