Transcript Kaie Piiskop

15.09.2010
Hindamise põhimõtted
väljundipõhise õppekava
kontekstis
Kaie Piiskop
Eksamikeskus
September 2010
15.09.2010
Muutused hindamise kontseptsioonis
• Kutsehariduse sisuprogrammi raames
moodustati Eksamikeskuse direktori 7. mai
2010 käskkirjaga nr 68 hindamise
kontseptsiooni töörühm, kelle
põhiülesandeks on perioodil 26.04.2010.a
kuni 31.10.2010.a. välja töötada
kutsehariduse hindamise põhimõtted ja
kontseptsioon õpitulemuste hindamise
ühtse metoodika rakendamiseks.
• Töörühma kuulusid Eksamikeskuse
spetsialistid, Haridus- ja Teadusministeeriumi
esindajad, kutseõppeasutuste esindajad,
eksperdid
• Töörühma peamised ettepanekud on välja
toodud käesolevas ettekandes
15.09.2010
Senised regulatsioonid hindamisele
• Eristav hindamine - 5 palline skaala (erisused
määratletud %)
Kutseõppes hinnatakse õpilaste teadmisi, oskusi
ja hoiakuid põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse
alusel antud määruses sätestatud 5-pallise
skaala järgi
“5” 90 – 100%
…………………..
“1” 0 – 19%
• Õpetaja teadmised õpilase peas.
• Mitteeristav hindamine
“arvestatud” ja “mittearvestatud”
15.09.2010
• Üleminek väljundipõhistele
õppekavadele muudab oluliselt
hindamise sisu
15.09.2010
Riiklike õppekavade
arendamine
Õpiväljundid on kirjeldatud baastasemel ehk
lävendi tasemel lähtuvalt uuenenud
kutsestandarditest
Üldharidusõpingud on integreeritud
kutseõppesse
Võtmepädevused elukestva õppe toetajana
15.09.2010
• Kutseõppekavadel on oht keskenduda erialastele
oskustele, nii et üldpädevused ja võtmeoskused,
erialaste oskustega toimetamine nn reaalses
maailmas ning isiksuse terviklik toetamine jäävad
tahaplaanile. Hiljem peale lõpetamist aga
mõjutab tööturul toimetulekut just see, kuivõrd
õpivõimeline, paindlik ja terviklik inimene on.
Seepärast tasub rohkem tähelepanu pöörata
elukestva õppe oskuste arendamisele, sest
nendest sõltub, kuivõrd konkurentsivõimeline
elus ollakse.
Allikas: Eksperthinnang kutsehariduse õppekavadele
15.09.2010
• Seega toetamaks elukestva õppe
põhimõtteid, peame kutsehariduses
looma suurema sidususe
üldharidusega. Parimal viisil saab
võtmeoskuste kujundamine toimuda
läbi integreeritud üld- ja
kutseharidusliku õppe võimaluste
laiendamise.
15.09.2010
Võtmeoskused
1) emakeeleoskus;
2) võõrkeelteoskus;
3) matemaatikaoskus ja teadmised teaduse ja
tehnoloogia alustest;
4) infotehnoloogiline pädevus;
5) õppimisoskus;
6) sotsiaalne ja kodanikupädevus;
7) algatusvõime ja ettevõtlikkus;
8) kultuuriteadlikkus ja kultuuriline
väljendusoskus.
15.09.2010
Väljatöötamisel olevad muudatused
riiklikes õppekavades
• Riiklikes õppekavades fikseeritakse
üldharidusainete kohustuslik/kokkulepitud osa
(20 õn). Väljundipõhiste kirjelduste koostamise
aluseks on gümnaasiumi riiklik õppekava ja
elukestva õppe võtmepädevused.
• Lisaks fikseeritud kohustuslikule osale on
üldharidusaineid vähemalt 20 õn mahus
integreeritud eriala põhiõpingute moodulitesse.
15.09.2010
Seos gümnaasiumi riikliku
õppekavaga
• Kohustuslik osa ja lisa-aasta
katavad gümnaasiumi
kohustusliku mahu, integreeritud
osa saab käsitleda kui
gümnaasiumi suunaõpet.
15.09.2010
• Hindamine
• on protsess, mille käigus kogutakse tõendeid
ja tehakse otsuseid selle kohta, kas
õpiväljundid on omandatud
• hinnata võib väga erinevate meetoditega
• erinevad hindajad
• Kujundav hindamine
• Kokkuvõttev hindamine
15.09.2010
Kujundava hindamise käigus antakse
õppijale tagasisidet, mis toetab õppija
õpiväljundite omandamist
õppeprotsessi jooksul. Kujundav
hindamine on väljendatud üldjuhul
suuliselt ja selle eesmärgiks on
õppeprotsessi korrigeerida enne
kokkuvõtvat hindamist.Kujundav
hindamine ei mõjuta lõpphinnet.
15.09.2010
• Kokkuvõtva hindamise käigus
antakse õppijale ja teistele
huvipooltele infot õpiväljundite
omandatuse kohta.
15.09.2010
Kokkuvõttev hindamine võib olla
• Mitteeristav
• Eristav
15.09.2010
Mitteeristav hindamine
On kokkuvõtva hindamise viis, mille puhul
õpiväljundite omandatuse taset pole
võimalik või vajalik eristada.
Mitteeristava hindamise puhul
määratakse lävend, mille ületamise
korral hinnatakse tulemus piisavaks
sõnaga “arvestatud” ning millest
madalamal tasemel tulemus
hinnatakse ebapiisavaks sõnaga
”mittearvestatud”
15.09.2010
Eristav hindamine
on kokkuvõtva hindamise viis, mille puhul
määratakse õpiväljundite saavutatuse
tase numbrilise hindena. Eristava
hindamise skaalas on 3 positiivset ja 1
negatiivne hinne.
Eristava hindamise puhul kirjeldatakse
hindamiskriteeriumid vastavalt
hindamisskaalale.
15.09.2010
Hindamisskaalad
• 1) Eristava hindamise puhul eristatakse õppijate
õpiväljundite saavutatuse taset järgmise skaala alusel:
1) («5») – «väga hea» – õpiväljundite saavutamine
lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab nende
iseseisev, eesmärgipärane ja loov kasutamine
• 2) («4») – «hea» – õpiväljundite saavutamine lävendist
kõrgemal tasemel, mida iseloomustab nende
eesmärgipärane kasutamine
• 3) («3») – «rahuldav» – kõigi õpiväljundite
saavutamine lävendi tasemel
• 4) («2») – «puudulik» – õppija ei ole saavutanud kõiki
õpiväljundeid lävendi tasemel..
15.09.2010
VÕTA
• Varem hindamata õpitu ja
töökogemusest õpituu arvestamisel
antakse mitteeristava hindamisega
hinnang taotleja teadmiste ja oskuste
vastavuse kohta õpiväljunditele
• Varem hinnatud õpingute arvestamine
sõltub hindamissüsteemidest.
15.09.2010
Õpingute lõpetamine
kutseõppes
• Õpingud loetakse lõpetatuks, kui KÕIK
õpiväljundid on hinnatud vähemalt õppekava
lävendikriteeriumide tasemel
• Hariduslike erivajadustega õppijatele, kellele
on individuaalse õppekavaga sätestatud
kohandatud nõuded, on lõpetamise aluseks
antud õppekavas nõutavate õpiväljundite
saavutatus.