Transcript Arutleva kirjandi A ja O Kõige tähtsam reegel:  See, mida tahad oma kirjandiga öelda, kuhu tahad välja jõuda, peab selge olema enne.

Arutleva kirjandi A ja O
Kõige tähtsam reegel:
 See, mida tahad oma kirjandiga öelda, kuhu tahad
välja jõuda, peab selge olema enne kirjutama asumist.
 See sõnum moodustab teksti selgroo, telje.
 Ühtse ideeta kujuneb tekstist vaid uitmõtete kaos,
mitte loogiline, tihe ja terviklik mõttearendus.
 Kirjuta sellest, mida valdad, mis sulle korda läheb,
sind puudutab. Võhiklikkuse lõhn on kaugele tunda.
Kui valdkond on sulle võõras, ei suuda sa sellest ka
veenvalt kirjutada.
Teema
 Loe teemat tähelepanelikult, jätmata vahele ühtki sõna.
 Kontrolli, et tead iga sõna tegelikku tähendust. Ära
arva, et tead – tea!
 Mõtle läbi, kas teema suunab konkreetsema lahenduse
poole või jätab tõlgendamisel vabad käed.
 Kui teema on lai, mõtle see enda jaoks konkreetsemaks.
 Kui teemal on kaks poolt, tuleb mõlemale kirjandis
enam-vähem ühepalju ruumi pühendada. Kumbagi
poolt ei tohi ignoreerida.
Sissejuhatus
 juhatab teema juurde, annab eelteadmisi;
 viitab autori põhiideele;
 on lühike (tavaliselt 4-5 rida).
 Kui kirjandi teema on lai või ebamäärane, tuleb SJ-s
teemat piiritleda, näidata, millise nurga alt autor
teemat käsitlema hakkab.
 Kujundliku pealkirja puhul tuleb SJ-s selgitada,
kuidas autor teemat tõlgendab.
Sissejuhatus
 Sissejuhatus ei analüüsi. Nähtusi, probleeme lihtsalt
nimetatakse.
 Tavaliselt alustatakse üldisemaist lauseist ning
liigutakse konkreetsema käsitluse poole.
 Sissejuhatuse lõpus sõnastatakse probleem
väitlausena.
 Sissejuhatuse lõpulause on kõige olulisem: see annab
võtme teema arenduse mõistmiseks.
Sissejuhatus: nipp
 Kui oled sissejuhatuse kirjutamisega hädas, jäta selle
koostamine viimaseks, kui kirjandi põhiosa on valmis.
Nii näeb täpsemalt, millist algust kirjand vajab, ning
sissejuhatus ja teema arendus ei lähe omavahel
vastuollu või eri mõtteradu.
 Samuti peaks see tagama stiililise ühtsuse.
Teema arendus
 Teema arendus sisaldab arutluse põhiväiteid, nende
tõestusi ja järeldusi.
 Tekst ei tohi koosneda üksnes väidetest. Väidetut
tuleb põhjendada, selle üle arutleda, näidata
probleemi erinevaid tahke, näidata seoseid teiste
sarnaste nähtustega.
 Argumente peavad toetama näited.
 Jälgi, et arutlus moodustab loogilise, sidusa
mõttearenduse, et mõttekäik on selgelt kirjas ning
kusagil ei teki järske küsitavaid teemavahetusi.
Lõik
 Teema arendus jagatakse sisulõikudeks.
 Sisulõike võiks olla 3-5 ja need kõik peavad vastama
teemale.
 Lõik peab olema optimaalse pikkusega.
 Liiga lühikesed lõigud viitavad pealiskaudsusele, sest
paari-kolme lausega pole võimalik arutleda ega
analüüsida.
 Lühikeses lõigus jääb ideelause mõte välja arendamata.
 Liiga pikad lõigud viitavad heietamisele ning sisaldavad
sageli mõttekordusi või liiga pikki näiteid.
Lõik
 Sisuliselt hõlmab lõik ühe olulise probleemi arendust
või üht lähenemisvõimalust probleemile.
 Lõigu tähtsaim osa on ideelause (juhtmõte), mis
tavaliselt alustab lõiku. Ideelause mõte peab olema
selgelt sõnastatud.
 Ideelauset toetavad tugilaused, mis kõik on selle
teenistuses, avades, selgitades, põhjendades ja
analüüsides ideelause mõtet, tuues selle kohta näiteid.
 Kõik tugilaused peavad ideelausega haakuma, lõik peab
olema mõtteline tervik.
 Jälgi, et igal lausel lõigus oleks sisu. Ära kirjuta
tühikäigul loba.
Näited
 Ükski kirjand ei tööta näiteita. Need aitavad mõista
käsitletava nähtuse või probleemi olemust ning
muudavad teksti huvitavamaks.
 Vali näited targalt: mida kaalukam näide, seda veenvam
arutlus.
 Sobiva näite leidmiseks pöördu kirjanduse, kultuuri või
ühiskonna poole. Kasuta ilu- või ajakirjandust,
teatmeteoseist või õpikuist loetut vms.
 Arutlev tekst ei ole isiklik! Seetõttu pole isiklikud
probleemid olulised ning nende lahkamist tuleb
arutlevas tekstis vältida.
Näited
 Kontrolli, et näide tõepoolest sobib sinu ideelauset
illustreerima.
 Näide peab olema konkreetne. See, et kirjutad
ebamäärase ja vihjelise lause ette “näiteks”, ei muuda
veel järgnevat näiteks.
 Näide ei tohi kujuneda ümberjutustuseks.
 Näidet tuleb analüüsida, selgitada, mõtestada, et see
sinu väiteid toetaks. Loetelust või lihtsalt mainimisest
ei piisa.
Kokkuvõte
 Kokkuvõte on autori viimane võimalus lugejale
midagi väita või teda mingil moel mõjutada, suunata.
 Hea kokkuvõte aitab sõlmida lahtised otsad,
koondada laialivalguva jutu või ebamäärase
probleemikäsitluse.
 Halb lõppsõna või kokkuvõtte puudumine võib
muidu päris õnnestunud kirjandi ära rikkuda.
Kokkuvõte
 KV-s tuuakse esile teksti tuum, sõnastatakse
põhiidee;
 antakse käsitletule hinnang;
 juhitakse tähelepanu kellelegi või millelegi;
 esitatakse teemaarenduse arutelust ja näiteist tulenev
loogiline järeldus, lõpetatakse mõttearendus; eriti
oluline on lõpplause.
 Kokkuvõte paneb arutelule punkti. SJ-s püstitatud
probleem peab olema saanud lahenduse.
Kokkuvõte: näpunäiteid
 Hea lõpetus on nagu alguski selge, lihtne ja täpne ning
mõttetihe.
 Kokkuvõttes esitatud järeldused peavad kindlasti välja
kasvama töös esitatatud seisukohtadest ja olema
põhjendatud.
 Lõppsõna ja sissejuhatus peaksid moodustama ühtse,
loogilise terviku ning olema enam-vähem
ühepikkused.
 Lõpetus peab mahtuma ühte lõiku.
Kokkuvõte: näpunäiteid
 Ära esita kokkuvõttes uusi argumente ega püstita uut
probleemi.
 Väldi tundelisust, loosungeid, üleskutseid ja paatost.
 KV ei tohi kujuneda teemaarenduse referaadiks – ära
korda juba öeldut.
 Lõpetuse ideesõnastus peab üldistama, jõudma
kõrgemale tasemele kui sisulõikudes järeldatu.
Kui tekst on valmis,
 loe see mõttega üle, et leida üles hooletusvead, sõna-
ja mõttekordused ja lausrumalused;
 kontrolli veel kord, et iga lõik vastab teemale.
 Kui märkad, et mõni lõik tervikut lõhub, jäta see
parem kirjandist välja.
 Kui märkad, et mõni lõik on sisult hõre ja näidegi on
kahtlane, jäta see parem kirjandist välja.
Ideoloogiline kõne
 Võta tõsiselt enese harimist, et sul oleks, millest
kirjutada.
 Kasuta ära kõik võimalused, mida õpetajad pakuvad
ja nõuavad ning mille ise leiad. Hoia silmad ja kõrvad
lahti ning vaim ergas.
 Ära mõtle, et küll hiljem jõuab. Teadmised ja oskused
tulevad vaid järjepideva tööga, mitte üleöö.
 Ära unusta, et iga loetud raamat, nähtud etendus või
näitus toidab sinu vaimu. Hoolitse selle eest, et sul
oleks sisu.
Arukat arutlemist!
õpetaja Maris Sinka