Transcript ma- ja da-infinitiivi kasutuse võrdlus eesti kirjakeeles ja õppijakeeles Anastassia Šmõreitšik [email protected] 25. september 2009

ma- ja da-infinitiivi kasutuse
võrdlus eesti kirjakeeles ja
õppijakeeles
Anastassia Šmõreitšik
[email protected]
25. september 2009
Uurimisstrateegia
Korpuspõhine võrdlev analüüs, st korpus on allikmaterjal, et
võrrelda ma- ja da-infinitiivide kasutuseelistusi eesti õppija- ja
kirjakeeles
Korpusainesena kasutati Tartu Ülikooli eesti kirjakeele korpuse
tasakaalustatud osa 372 198 sõnet
(http://www.cl.ut.ee/korpused/grammatikakorpus/) ja Tallinna
Ülikooli Eesti vahekeelekorpuse märgendatud osa 51 788 sõnet
(http://evkk.tlu.ee/)
Mõlemast korpusest tehti representatiivne valim, mille põhjal
toodi välja ma- ja da-infinitiivi statistiline olulisus, nimetatud
vormide kasutussagedus ja tüüpilised infinitiive sisaldavad
konstruktsioonid eesti kirja- ja õppijakeeles
Materjali töödeldi statistikal põhineva programmiga WordSmith
Tools ja tabelitöötlusprogrammiga Excel.
Tulemusi tõlgendati kasutades funktsionaalset
kontrastiivanalüüsi
Sisetunne ütles...
nii õppija- kui ka kirjakeeles eelistatkse teatud
kindlaid ma- ja da-infinitiivi sisaldavaid süntaktilisi
konstruktsioone, mis võivad kirja- ning õppijakeeles
erineda, olla samalaadsed või spetsiifilised (ühe
keelekasutusvariandi kesksed)
õppijakeeles kasutatakse ma- ja da-infinitiivi
vähem kui kirjakeeles
Korpuste materjal näitas...
 kõige enam kasutatakse nii kirja- kui ka õppijakeeles verbe olema ja
tegema ma-infinitiivi vormis, kusjuures olema-infinitiivi kasutus on
mõlemas korpuses võrreldes ülejäänud verbide ma-infinitiivi vormiga
selgelt ülekaalus, vt tulpdiagramm 1
Korpuste materjal näitas (jätk)...
da-infinitiivi konstruktsioone kasutatakse proportsionaalselt;
sagedamini kasutatud verbid on olema, tegema, saama, leidma,
teadma, minema, vt tulpdiagramm 2.
Eesti kirjakeele korpuse materjal
näitas...
sagedased konstruktsioonid, milles on eelistatud
kasutada ma-infinitiivi vorme olema ja tegema
pidi/peaks/peab + olema > konstruktsiooni kasutatakse
kohustuse ja võimalikkuse väljendamiseks
juhtub + olema > märgib tegevuse või sündmuse
toimumist lähitulevikus
hakkab + tegema > väljendab kavatsust
peaks + tegema > väljendab kohustust
on sunnitud tegema = pidi tegema > viitab kohustusele
midagi teha
Eesti kirjakeele korpuse materjal
näitas...
sagedased konstruktsioonid, milles on eelistatud kasutada
da-infinitiivi vorme olla ja teha
võib/võiks/võivad + olla > võimalikkus
ei saa + olla > kahtlemine
ei tohi + olla > lubamatus
võib + teha > võimalikkust, lubatavus
tuleb / tuleks + teha > kavatsus, üldine soovitus
saab + teha > võimalikkus
Eesti vahekeele korpuse materjal
näitas...
eesti õppijakeele sagedased konstruktsioonid, milles on
eelistatud kasutada ma-infinitiivi vorme olema ja tegema
peab + olema > kohustus
saavad + olema > kohustus
verb olema kõrvallause öeldisena > eesmärk
pidi/peaks/peame + tegema > kohustus
hakkas/hakkan/hakati/hakkatakse + tegema > millegi
algus suunatuna tulevikku
Eesti vahekeele korpuse materjal
näitas...
eesti õppijakeele sagedased konstruktsioonid, milles on
eelistatud kasutada da-infinitiivi vorme olla ja teha
võib/voib + olla > võimalikkus
ei saa + olla > kohatus
et + olla kõrvallauses öeldisena
tahan/tahtis/tahavad + olla > soov
võib + teha > võimalikkus
ei saa/ + saab > kohustus
Funktsionaalne kontrastiivanalüüs
aitas aru saada...
Olgugi et õppijakeeles katavad ma- ja da-infinitiivi vormid
korpuse vormistiku ligi 10 korda enam kui kirjakeeles, ei
tähenda see, et õppijakeeles on rikkalikum sõna- ja
vormikasutus. Olukord on risti vastupidine, sest kattuvus on
disproportsioonis konstruktsioonide sagedusega, milles maja da-infinitiivi vorme on tavaks kasutada. Ning selles osas
on kirjakeel tunduvalt rikkalikuma konstruktsioonivaliku ja
edastatavate tähenduste spekteriga kui õppijakeel
Funktsionaalne kontrastiivanalüüs
aitas aru saada...(jätk)
Kirjakeeles ja õppijakeeles aktiivselt kasutatavate ma-infinitiivi
sisaldavate konstruktsioonide süntaktiline struktuur ja finiitverbide
leksikaalgrammatilised tunnused varieeruvad.
Sarnasus võrreldavate eesti keele kasutusvariantide vahel seisneb
selles, et mõlemas on olema verb seotud kohustuse tähendust
edastava modaalverbiga pidama.
Erinevused seisnevad selles, et kirjakeeles sagedast konstruktsiooni
juhtus olema õppijakeele sagedasemate seas ei ole, kuid see-eest
tuleb esile vale infinitiivi valikuga konstruktsioon (saavad + olema >
kohustus)
Õppijakeele spetsiifikast johtuvalt on sage konstruktsioon, milles verbi
olema on kasutatud sihitise funktsioonis, mitte ainult liitöeldise
koosseisus. Põhjuseks on õppijakeele tekstiloome pedagoogiline
suunitlus (tekste kirjutatakse etteantud teemadel), mistõttu kitseneb
sõna- ja vormivalik.
Funktsionaalne kontrastiivanalüüs
aitas aru saada...(jätk)
Kirjakeeles ja õppijakeeles on da-infinitiiviga kasutatud
kokkulangevaid süntaktilisi konstruktsioone
Mõlemas korpuseressursis laiendab olema verb
võimalikkuse tähendust edastavaid modaalseid abiverbe
saama ja võima ning kohustust tähistavat modaalset
abiverbi pidama. Modaalseid tähendusnüansse aitab
täpsustada kontekst
Erinevused on seotud konstruktsiooni ajalise plaaniga, nt
kirjakeeles sagedasemat lähitulevikkulisust väljendavat
konstruktsiooni polnud õppijakeeles kasutatud
Mida võiks kõrva taha panna?
Kas peaks midagi kõrva taha panema?
Eesti õppijakeele võrdlusest eesti kirjakeelega nähtus, et
nende kahe keelevariandi vahel on samalaadsust ja
erinevusi
Kirjakeele autentse materjali põhjal saab välja tuua need
konstruktsioonid ja selle sõnavara, mis keeleõppija jaoks on
oluline ning peaks olema kajastatud õpikujuhistes.