Transcript Arvutite riistvara Sissejuhatus

Arvutite riistvara
Korpused
Marko Kaju
Korpus
• Arvutikorpus (inglise computer case)
ühendab endas peamiseid arvuti tööks vaja
minevaid riistvarakomponente, nagu
protsessor, emaplaat, kõvaketas, mälud jne.
• Veel on korpusel tähtis ülesanne
elektroonikakomponentide kaitsmisel ja
arvuti sisetemperatuuri hoidmisel.
Valik
• Peamised kriteeriumid arvutikorpuse valimisel on selle suurus,
toiteploki võimsus, jahutussüsteem ja välimus. Poest ostetud
arvutitel on need parameetrid üldjuhul optimeeritud.
• Kui paigaldada võimsam graafikakaart või lisada mälusid peab
jälgima, et uus konfiguratsioon ei viiks tööjaama tasakaalust
välja.
• Nii võib juhtuda, kui toiteploki pakutav võimsus osutub uute
elektroonikakomponentide jaoks ebapiisavaks.
• Lisades laienduskaarte või sättides ümber kaablite paiknemist
korpuses on võimalik takistada jahedate õhuvoolude jõudmist
suurt kuumust eraldava garaafikakaardi ja protsessorini.
• Seetõttu ei saa osta eraldi tehasekorpuseid, millel oleks
töökorras jahutussüsteem, aga teisi riistvarakomponente
paigaldatud veel ei ole.
Ajalugu
• 1970-ndate teisel poolel tootmisesse tulnud koduarvutite korpused
olid väga erinevad.
• Enamikel oli korpuse küljes kas klaviatuur, monitor või mõlemad
korraga. Ei olnud ühtset standardit arvuti koostamisel. Esimene arvuti,
mis hakkas koduarvutite maailma standardiseerima oli IBM PC. See
tulenes põhiliselt PC suurest müügiedust, mis sundis teisi ettevõtteid
tootma IBM PC-ga ühilduvaid seadmeid ja tarkvara.
• 1990-ndatel olid arvutite kestad suhteliselt
sarnase vormiga. Üldjuhul mõeldi arvuti
all valget värvi kasti, millele sai sisend-ja
väljundseadmeid lisada.
• Sajandivahetuse paiku hakkasid laiemas
üldsuses levima kasutaja poolt modifitseeritud
kastid. Siis mõistsid ka tootjad, et tihti müüb
kasti välimus rohkem kui selle sisu.
Suurused
• Personaalarvutite korpused on üldjuhul kastikujulised.
• Valitava korpuse suuruse määrab lisatavate
elekroonikaseadmete hulk ning korpuse poolt toetatavate
emaplaatide suurused.
• Aina rohkem on hakanud korpuse suurust mõjutama ka
graafikakaardi pikkus (pikemad graafikakaardid on üle 30-ne
sentimeetri).
• Seega ei ole korpustel kindlaid standardeid.
• Enam levinud on tornkorpustesse
ehitatavad arvutid, aga
alternatiiviks oleksid
niinimetatud pitsakarp-tüüpi
arvutikorpused, mis on
madalad ja laiad.
Suurused
• Tavalisemad tornkorpuste kõrgused
• Suur torn (55 cm kuni 70 cm
kõrge)(inglise keelse Full Tower)
• Keskmine torn (40 cm kuni 50 cm
kõrge)(inglise keeles Medium Tower)
• Väike torn(35 cm kuni 40 cm
kõrge)(inglise keeles Mini-Tower)
Esipaneel
•
Klassikalise korpuse esipaneelilt leiab lüliti, optilise
ketta lugeja, mitmeid indikaatortulesid, erinevate
kaartide lugejaid (ID-kaart, mälukaart), heli
väljundpesa ning heli ja USB sisendpesasid, ....
•
Esipaneeli seadmete paigaldamiseks on arvuti kestas
standardiseeritud sahtlilaiuste ja-kõrgustega riiulid (CD,
DVD ja Blu-ray lugeljate ning kirjutajate sahtli
mõõtmed on 41.3 mm × 146 mm). Suurtel tornidel on
taolisi sahtleid üljuhul üle viie.
•
Esipaneeli taha jääb ka riiul, kuhu saab
paigaldada arvuti kõvakettad.
Sisemise riiuli sahtlite arv oleneb
nende sahtlite hulgast, mis on eraldatud
välimisele riiulile. Mida rohkem saab
arvutisse lisada optilisi seadmeid, seda
vähem on arvutikorpuses sahtleid
kõvaketastele ja vastupidi.
Tagapaneel
• Tervikliku arvuti tagapaneelil on näha
emaplaadi ja laienduskaartide pesasid.
Tagapaneeli ühenduvad ka arvuti
perifeeriaseadmed (kuvarid, printerid jne).
• Toiteploki paigaldamiseks on arvutikesta
tagakülje ülemises nurgas eraldi sahtel.
Leidub ka arvutikorpuseid, kus toiteplokk on
juba tehase poolt kaasas.
• Tornkorpuses on emaplaat kinnitatud
kruvidega korpuse ühe külje külge
vertikaalselt. Laienduskaardid on omakorda
risti emaplaadiga ning paigaldatud üksteise
alla. Lisakaartide arvu määrab emaplaadis
olevate pesade arv.
Keskelt
Jahutus
•
•
•
•
Kõige rohkem kasutatakse personaalarvutites
õhkjahutust. Õhkjahutuse korral jahutatakse
arvutit ventilaatoritega, mis on kinnitatud
korpuse sisekülgedele (võivad paikneda
korpuse ees, taga, laes, küljepaneelidel) ja ka
osadele elektroonilistele komponentidele nii, et
õhuringlus tekiks kogu arvutis ning juhiks
kuuma õhu korpusest välja.
Ventilaatorite suurused varieeruvad 40-ne ja
240-ne millimeetri vahel ning ventilaatorite
hulk on määratud korpuses olevate avade
arvuga.
Muud jahutussüsteemid nagu vesijahutus ja
soojustoru on tavaarvutites vähem levinud, aga
siiski kasutatakse, kui õhkjahutus jääb tihedalt
pakitud arvutis liiga nõrgaks või on antud
töötingimustes liiga vali (näiteks
muusikastuudios).
Taolise süsteemi paigaldamine korpusesse on
tunduvalt keerulisem (vesijahutus võib lekkima
hakata ning kahjustada korpuses olevat
elektroonikat).
Materjal
• Arvutikorpuste raami ehitamisel kasutatakse
alumiiniumit või terast. Teras on hea, kuna terasest
tehtud korpused on odavad ning vastupidavad.
Seevastu alumiinium juhib hästi soojust ning aitab
alandada arvuti sisetemperatuuri. Alumiiniumi vastu
räägib kõrgem hind.
• Väiksemad detailid on tihti plastmassist. Osadel
kestadel on disainielemendina küljed valmistatud
läbipaistvatest materjalidest või on tehtud metallist
külgedesse aknad, mille kaudu on võimalik näha
korpuses olevaid elektroonikakomponente. Tihti on
seesugustel arvutitel ka sisevalgustus (näiteks LED ja
CCLs tulukesed).
Sülearvuti korpus
• Sülearvutite korpuseid ostetakse muudest
riistvarakomponentidest eraldiseisvana (st tühja
kestana) suhteliselt harva. Lauaarvuti ehitamine on
lihtsam, kuna eksimisvõimalusi on vähem.
Sülearvutites varieeruvad
elektroonikakomponentide suurused piisavalt palju,
et mitte sobituda universaalselt kõikidesse
kestadesse. Samas ei ole ratsionaalne toota
universaalset korpust, sest kaasaskantava arvuti
puhul on tähtis selle suurus ja töökindlus.