Transcript loeng1 - IT Kolledž

Sissejuhatus infotöötlusesse
Jelena Vendelin
TTÜ informaatika instituut
e-post: [email protected]
Kristiina Hakk
IT Kolledž
e-post: [email protected]
Sissejuhatus infotöötlusesse (1)
1
Eesmärgid
Luua eeldused infotehnoloogia efektiivseks kasutamiseks õppeja tulevases kutsetöös
► Luua ettekujutus üldotstarbelisest rakendustarkvarast
► Omandada rakenduste loomise baasteadmisi ja -oskusi
►
Sissejuhatus infotöötlusesse (1)
2
Kursuse sisu
►
Infotöötluse põhimõisted
 informatsioon ja andmed, rakendused
Arvuti operatsioonisüsteemi kasutajavaade
► Infotöötlus
►
 tekstitöötlus
 presentatsioonide töötlus
 tabelarvutus
►
… ja vahendid (rakendusprogrammid)
 Microsoft Office
 OpenOffice
Sissejuhatus infotöötlusesse (1)
3
Eeldused
►
Arvutikasutaja oskustunnistuse (AO) tase järgmiste moodulite
osas (http://www.ao.ee):





AO-1
AO-2
AO-3
AO-4
AO-7
–
–
–
–
–
infotehnoloogia põhimõisted ja infoühiskond
arvuti kasutamine ja failihaldus
tekstitöötlus
tabeltöötlus
informatsioon ja kommunikatsioon
Sissejuhatus infotöötlusesse (1)
4
Kirjandus
►
►
►
►
►
►
►
K. Kikkas. Pingviiniaabits : Linux töölauaarvutis (Fedora Core 2 näitel).
TPÜ, 2005
I. Amitan, J. Vilipõld. MS Excel. Rakenduste loomise vahendid. TTÜ,
2000/2001
(http://www.tud.ttu.ee/material/vilipold/Materjalid/Excel.pdf)
V. Jokk. MS Word. Dokumentide disain töökeskkonnas. TTÜ, 2003
Free Online Tutorials (http://www.baycongroup.com)
Tutorials For OpenOffice (http://www.tutorialsforopenoffice.org)
Learn OpenOffice (http://www.learnopenoffice.org)
Õppematerjalid ÕIS-s
Sissejuhatus infotöötlusesse (1)
5
Korraldus
Loengud (üle nädala)
► Praktikumid (kord nädalas)
►
 Lahendame loengu teemaga seotuid ülesandeid
 Teeme 3 kontrolltööd
►
Hindamine (arvestus)
 Arvestuse aluseks on kõikide kontrolltööde positiivsed tulemused
Sissejuhatus infotöötlusesse (1)
6
Täna
Infotöötluse põhimõisted
► Arvutisüsteemi struktuur
► Operatsioonisüsteemi kasutajavaade
►
Sissejuhatus infotöötlusesse (1)
7
Infotöötluse olemus ja põhimõisted
Informatsiooni kasutamine, loomine ja töötlemine
programmjuhtimisega süsteemide abil.
programmjuhtimisega
süsteemid
informatsioon
kasutamine
loomine
töötlemine
Sissejuhatus infotöötlusesse (1)
8
Informatsioon ja andmed
►
Informatsioon
 inimeste teadmised ja ettekujutused reaalsete või abstraktsete
süsteemide omadustest ja tegevustest ning neid mõjutavatest
sündmustest ja seostest
►
Andmed
 informatsiooni esitus kujul, mis sobib selle säilitamiseks ja
töötlemiseks programmjuhtimisega süsteemide abil (arvud, tekstid,
graafika, heli, animatsioon)
Sissejuhatus infotöötlusesse (1)
9
Programmjuhtimisega süsteemid
►
Arvutid
 suur-, mini-, server-, personaal-, võrguarvutid
Arvutivõrgud
► Programmjuhtimisega seadmed
►
 tööpingid, robotid, ...
Sissejuhatus infotöötlusesse (1)
10
Arvutisüsteemi tasemed
kasutaja 1
kasutaja 2
…
kasutaja n
süsteemsed ja rakendusprogrammid
operatsioonisüsteem
riistvara
Silberschatz, Galvin and Gagne ©2005
Sissejuhatus infotöötlusesse (1)
11
Riistvara
Protsessor
► Mälu
► Välisseadmed
► jne
►
Sissejuhatus infotöötlusesse (1)
12
Tarkvara
►
Operatsioonisüsteem
 vahekiht kasutaja ja riistvara vahel
►
Rakendusprogrammid
 üldnimetus kõigile teistele
 tekstiredaktor, tabelarvutusprogramm,...
Sissejuhatus infotöötlusesse (1)
13
Operatsioonisüsteem
►
►
Ülesanded
 arvuti ressursside jagamine protsesside vahel
 põhimälu haldamine
 failide või muu salvestussüsteemi haldamine
 I/O alamsüsteemi haldamine
 arvutivõrkude tugi
 arvuti stabiilsuse ja turvalisuse tagamine
Liigid
 Microsoft (Windows)
 Unixi-laadsed (Linux, Solaris)
 muud
Sissejuhatus infotöötlusesse (1)
14
Kasutaja ja operatsioonisüsteemi suhe
►
Käivitab rakendusprogramme
 suhtleb rakendusprogrammide vahendusel
►
Kasutab otse OS funktsioone
 näiteks: failisüsteem
►
Suhtlemine graafilises või käsurežiimis
Sissejuhatus infotöötlusesse (1)
15
Windows ja Linux
►
Ideoloogia
 Windows: kommertssüsteem
 Linux: vaba
►
Mõlemad töötavad konsooli- ja graafilises režiimis
 Linux: suur hulk konsoolilt käivitatavaid programme
 Windows: käsuinterpretaator cmd.exe, baasiks MS DOS
►
Kasutus:
 Windows: enamikus lauaarvutites
 Linux: ülekaalukalt superarvutites
►
Programmid:
 Mõned programmid on kirjutatud nii Windows kui Linuxile, enamasti mitte
 Vajalik ümberkompileerimine, tavaliselt ei anna sama tulemust
http://en.wikipedia.org
Comparison of Windows and Linux
Sissejuhatus infotöötlusesse (1)
16
Microsoft Windows
graafiline režiim
(põhitöövahend - hiir)
konsoolirežiim
(klaviatuur käskude sisestamiseks)
Sissejuhatus infotöötlusesse (1)
17
Windows käsurea käsud
►
Käsu kuju: käsk +võtmed ja parameetrid
 Näiteks: dir /p väljastab kataloogi sisu lehekülgede kaupa
käsk /?
näitab infot käsu kohta
► standardsisend - klaviatuur, standardväljund - ekraan
► < -failist võtmine > - faili suunamine
►
batch-fail - tekstifail süsteemses keeles käskude komplektiga, on
omaette käsk
Sissejuhatus infotöötlusesse (1)
18
Windows failisüsteem
Graafiline töölaud
puukujuline kataloogisüsteem
Konsool
►
►
►
►
►
►
►
►
►
►
►
►
►
►
►
►
c:>cd \Program Files\Adobe
c:\Program Files\Adobe >dir
Volume in drive C has no label.
Volume Serial Number is 289C-9C9C
Directory of C:\Program Files\Adobe\Acrobat 5.0
08.01.2004 14:50
<DIR>
.
08.01.2004 14:50
<DIR>
..
08.01.2004 14:50
<DIR>
Acrobat
08.01.2004 14:50
<DIR>
Distillr
08.01.2004 14:50
<DIR>
Help
08.01.2004 14:50
<DIR>
Legal
08.01.2004 14:50
<DIR>
PDFMaker
10.09.2001 03:03
87˙878 ReadMe.html
08.01.2004 14:50
<DIR>
Resource
1 File(s)
87˙878 bytes
8 Dir(s) 31˙884˙443˙648 bytes free
Sissejuhatus infotöötlusesse (1)
19
Windows failisüsteem
►
Kataloogipuu tipus on seadme või selle osa (partition) tähistus
 A: - diskett C: - kõvaketas, jne.
►
Failinimi: nimi.laiend
 Näiteks: optimer.cdr, farmax.zip, kiri.doc
►
Teekond (path): kataloogipuu tasemed eraldatakse märgiga \
 Näiteks: C:\WINDOWS
Faili täisnimi: teekond+nimi
► Üks jooksev kataloog
► Teekonna näitamine:
►
 Jooksva kataloogi suhtes (algab kataloogi või faili nimega)
 Absoluutselt (algab seadme tähistusega või märgiga \)
Sissejuhatus infotöötlusesse (1)
20
Tehted failidega ja käsud
►
Jooksva kataloogi muutmine
 CD teekond
►.
– jooksev kataloog, .. – üks tase kõrgemal
Kataloogi sisu väljastamine
 DIR [kataloog [filter]]
► Kopeerimine
 COPY mida kuhu
► Kustutamine
 DEL failinimi
► Teisaldamine
 MOVE mida kuhu
►
Sissejuhatus infotöötlusesse (1)
21
Windows: rakendusprogrammid ja
failinimed
►
►
Nimelaiendit saab siduda
rakendusprogrammiga
Laiendid .exe, .com ja .bat on
käivitatavatel failidel
Sissejuhatus infotöötlusesse (1)
22
Windows: lühikorraldus (shortcut)
Lisaviit failile
► Programmi käivitamine
etteantud parameetrite ja
võtmetega
►
Sissejuhatus infotöötlusesse (1)
23
Linux
►
1991. a
 Helsingi Ülikooli üliõpilane Linus Torvalds lõi uue operatsioonisüsteemi, seades
eesmärgiks, et see mis oleks parem kui Minix (Minix on väike Unixi kloon), aga
järgiks samu standardeid.
►
1994. a.
 Valmis Linuxi Kernelist versioon 1.0 ja sellest ajast alustas Linux oma võidukäiku.
Algul ühe inimese poolt hobikorras loodud süsteemi on praeguseks täiendanud
tuhanded programmeerijad üle maailma ja Linuxit kasutab umbes 7,5 miljonit
inimest.
►
Linuxit levitatakse distributsioonidena. Iga Linuxi distributsioon sisaldab lisaks kernelile
veel ka palju muud tarkvara, sõltuvalt distribuutori nägemusest ja distributsiooni
suunitlusest. Enamik neist sisaldab interneti tuge, www-serverit ja mailiserverit ja palju
muud tarvilikku.
Sissejuhatus infotöötlusesse (1)
24
Unixi-laadsed süsteemid
►
Põhimõtteliselt mitme kasutaja süsteem
 töökindlus
 andmete kaitstus
 kasutaja kettaruumi piiramine
Protsessijuhtimine
► Võrgutoetus
►
 virtuaalne kataloogipuu
Tekstirežiim - programm Shell
+ graafiline keskkond
Sissejuhatus infotöötlusesse (1)
25
Unixi käsud
tähtsamad erinevused Windows käsuinterpretaatori käskudest (DOS-ist)
Suured ja väiksed tähed erinevad
► Käsu kuju: käsk lipud parameetrid
►
 man käsunimi - näitab infot käsu kohta
 pipe - toru, ühe käsu väljundi suunamine teise sisendisse
► Näiteks:
►
who|wc -l annab kasutajate arvu süsteemis
Kasutajatega seotud käsud
 login, logout - kasutaja alustab ja lõpetab töö
 passwd - parooli vahetus
 who - näitab, kes töötab süsteemis
Sissejuhatus infotöötlusesse (1)
26
Unixi käsud: protsesside juhtimine
Protsess töötab kas esi- või tagaplaanil (foreground,
background)
► käsk& - näitab täitmist tagaplaanil
►
►
Igal protsessil oma number




stop pid - seiskab protsessi numbriga pid
bg pid - taastab
kill pid - tapab protsessi pid (pöördumatu tegevus)
ps - näitab protsesse koos numbritega
Sissejuhatus infotöötlusesse (1)
27
Unixi failisüsteem
►
Virtuaalne kataloogipuu
ühele failile või kataloogile on võimalik viidata mitmest kohast (ka teisest failisüsteemist)
►
Loogiline ja füüsiline tase rangelt eristatav
seadmete tähistused puuduvad; seadmed pannakse kataloogiga vastavusse (laetakse
kataloogi mount)
Tasemete eraldamiseks märk /
► Enimkasutatavad kataloogide nimed
►
bin - minimaalne failide komplekt
usr, opt - süsteemsed programmid
/home/kasutaja või /home/users/kasutaja automaatselt aktiivne kasutaja kodukataloog
Sissejuhatus infotöötlusesse (1)
28
Õigused
►
Maailm jagatakse:
 faili omanik (peremees) ise (u)
 isikud, kes kuuluvad faili peremehega samasse gruppi (g)
 kes teised (o)
►
Õigused määratakse igale liigile kolme bitiga:
 r
 w
 x
- lugemise luba
- kirjutamise luba
- käivitamise luba
Sissejuhatus infotöötlusesse (1)
29
Tehteid failidega
►
cd [path]
►
 jooksva kataloogi vahetus
cat [drive:][path]filename
►
 näitab faili sisu
cp source destination
►
 kopeerib
rm [drive:][path]filename
►
 kustutab
ls
 kataloogi sisu vaatamine
Sissejuhatus infotöötlusesse (1)
30
Juurdepääsu õigused
ls - l - kataloogi sisu vaatamine koos õigustega
► chmod - õiguste muutmine
►
►
Näiteks: chmod g+w uus.txt - lisab grupi liikmetele
kirjutamisõiguse failile uus.txt
Sissejuhatus infotöötlusesse (1)
31
Link
►
ln olemasolevfail uusfail - hard link loomine
►
 Hard linki saab tekitada vaid ühe failisüsteemi piires. Pealegi
pole lubatud hard lingiga katalooge siduda.
link -s olemasolevfail uusfail - soft link loomine
 Soft link on lihtsalt viide, mille puhul ei kontrollita, kas
viidatav objekt (fail, kataloog) on üldse olemas.
Sissejuhatus infotöötlusesse (1)
32
Arvutivõrk
Kaks või rohkem arvuteid ühendatud omavahel nii, et saab
jagada infot ja ressursse, enamus arvuteid on ühendatud võrku
► Igal arvutil on oma unikaalne võrguaadress
► Server on arvuti, mille põhifunktsioon on säilitada programme ja
andmeid, mida kasutavad võrgu kliendid
►
Sissejuhatus infotöötlusesse (1)
33
Arvutite adresseerimine
(nimetamine)
►
Kohtvõrk ja Windows: arvutil on nimi
 võrguarvuti kettad ja kaustad võib võrku välja jagada, ehk
lubada neid kasutada
 Näiteks: \\balrog\material
arvuti
►
kaust
Internet: igal arvutil oma unikaalne aadress
 Näiteks: 193.40.254.226 või benji.cc.ttu.ee
domain
Sissejuhatus infotöötlusesse (1)
34
Interneti teenused
Elektronpost (e-mail)
► WWW
► Failitransport
► Virtuaalterminali kasutamine
►
Sissejuhatus infotöötlusesse (1)
35
WWW (World Wide Web)
WWW-server kasutab infovahetuseks http-protokolli
► Veebileht on kaustas, mille lugemine on lubatud kõigile
(public_html)
► Veebileht on fail (mis võib viidata ka teistele failidele), mille
sisuks:
►
 html, xml, xhtml-formaat (hüpertekst)
 erinevad aktiivsed leheküljed (DataAccess page, Javarakendused…)
Veebilehekülgede lugemiseks on erinevad brauserid
► Veebilehe aadress URL (Uniform Resource Locator):
http://www.tud.ttu.ee/~vendelin/info/index.html
►
protokoll arvuti nimi
kaustad
Sissejuhatus infotöötlusesse (1)
faili nimi
36
Failitransport
FTP (File Transfer Protocol)
lubab kopeerida faile kahe Interneti ühendusega arvuti vahel
► Kasutamine
 käsureast: ftp arvuti nimi
►
► põhikäsud:
 get failinimi (faili transport kaugest arvutist oma arvuti kettale)
 put failinimi (faili saatmine oma arvutist eemal asuva arvutisse)
 ascii, binary - transpordirežiim (teksti kujul või binaarse failina)
 Interneti brauserite abil
 eriprogrammid (Absolute FTP, WS_FTP jne)
►
Registreeritud kasutaja või anonymous (avalike kataloogide
kasutamiseks)
Sissejuhatus infotöötlusesse (1)
37
Virtuaalterminal
►
telnet arvuti nimi
Ühendab eemal asuva arvutiga, muudab kohaliku arvuti selle
arvuti terminaaliks
►
ssh arvuti nimi
(Secure Shell) on eelistatum oma turvalisuse pärast, mõni
süsteem lubab ühendust ainult ssh-ga
Sissejuhatus infotöötlusesse (1)
38
Kokkuvõtteks
MS Windows ja Linux on kahe OS suuna esindajad
► OS valik sõltub
►
 Vajalike rakenduste olemasolust
 Valmidusest tegema kulutusi tarkvara ostmiseks
 Töökollektiivi harjumustest
Sissejuhatus infotöötlusesse (1)
39