Slide 1

Sissejuhatus kirjandusteadusesse
Aigi Heero, Mari Tarvas


Slide 2

Sissejuhatus kirjandusteadusesse
Aigi Heero, Mari Tarvas


Slide 3

Sissejuhatus kirjandusteadusesse
Aigi Heero, Mari Tarvas
Üleülikoolilise aine „Sissejuhatus
kirjandusteadusesse“ (GRS6043) tugikursus


Slide 4

Sissejuhatus kirjandusteadusesse
Aigi Heero, Mari Tarvas
Üleülikoolilise aine „Sissejuhatus
kirjandusteadusesse“ (GRS6043) tugikursus
Sihtgrupp: esimese kursuse tudengid


Slide 5

Sissejuhatus kirjandusteadusesse
Aigi Heero, Mari Tarvas
Üleülikoolilise aine „Sissejuhatus
kirjandusteadusesse“ (GRS6043) tugikursus
Sihtgrupp: esimese kursuse tudengid
Antud kursus võimaldab neil loengutes
käsitletud materjali süvendatult uurida ja
iseseisvalt harjutada


Slide 6

Sissejuhatus kirjandusteadusesse
Aigi Heero, Mari Tarvas
Üleülikoolilise aine „Sissejuhatus
kirjandusteadusesse“ (GRS6043) tugikursus
Sihtgrupp: esimese kursuse tudengid
Antud kursus võimaldab neil loengutes
käsitletud materjali süvendatult uurida ja
iseseisvalt harjutada
Õppejõul on võimalik anda tudengitele
individuaalset tagasisidet ning vastata
küsimustele


Slide 7

Sissejuhatus kirjandusteadusesse
Aigi Heero, Mari Tarvas


Slide 8

Sissejuhatus kirjandusteadusesse
Aigi Heero, Mari Tarvas


Slide 9

Sissejuhatus kirjandusteadusesse
Aigi Heero, Mari Tarvas


Slide 10

Sissejuhatus kirjandusteadusesse
Aigi Heero, Mari Tarvas


Slide 11

Sissejuhatus kirjandusteadusesse
Aigi Heero, Mari Tarvas


Slide 12

Sissejuhatus kirjandusteadusesse
Aigi Heero, Mari Tarvas


Slide 13

Kursuse materjalid (Tarvas)
Draamateooria […]
 Näidendi struktuur
 Teksti jaotus vaatusteks, piltideks ja stseenideks jm
 peatekst – kõneldav tekst, s.o. see tekst, mille näitlejad lavalt dialoogidena ette kannavad.
 kõrvaltekst koosneb järgmistest osadest: näidendi pealkiri, tegelaste nimestik, vaatuste,
piltide, stseenidemarkeeringud ja eeskätt režiijuhised, st juhised selle kohta, mis toimub
laval, samuti dialoogides kõnelejate nimetamine enne nende ütlusi. Seda kõrvalteksti
näidendi vaataja tekstina ei näe, keelelisena on see osa tekstist antud üksnes näidendi
lugeja jaoks. Kasutatakse ka terminit remark.

 Ekspositsioon (lad. expositio ‘selgitus, esitus).
 “medias in res”; ‚ab ovo‘
 Ekspositsiooni funktsioonid
 juhatada sisse praegusesse olukorda
 informeerida eelloost
 panna tegevus käima


Slide 14

 Kirjandus
 Annus, Epp, Arne Merilai, Anneli Saro: Poeetika. Tartu 2007.
 Antiigileksikon. Tallinn 1985.
 Aristoteles: Luulekunstist. Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Unt. Toimetanud Ain Kaalep.
Tallinn 2003. (ka võrguteavikuna)
 Epner, Luule: Draamateooria probleeme 1. [Võrguteavik] Tartu Ülikool; Epner, Luule: Draamateooria
probleeme. 2. [Võrguteavik] Tartu Ülikool
 Hamacher, Bernd: Aspekte der Dramenanalyse. In: Arbeitsbuch: Literaturwissenschaft. Hg von Thomas Eicher
u. Volker Wiemann. 3., vollständig überarbeitete Auflage 2001. Paderborn / München / Wien / Zürich 2001,
S. 133-170
 Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias. Tallinn : Underi ja
Tuglase Kirjanduskeskus, 1996.
 Kleis, Richard:Antiikkirjanduse ajalugu. Tallinn 1980.
 Neithal Reet; Lehte Tavel: Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn: Koolibri
1999.
 Vogt, Jochen: Einladung zur Literaturwissenschaf.t München
essen.de/literaturwissenschaft-aktiv/einladung.htm)

2001. (ka kodulehekülg http://www.uni-


Slide 15

Kordamiseks, edasi mõtlemiseks
Mille poolest on draamateosed erilised?
Kuidas jaotub näidendi tekst, milliseid osi saab eristada?
Defineerige mõisted remark, ekspositsioon, nimetage ekspositsiooni
funktsioonid.
Võrrelge klassikalise vormiga draamat avatud vormiga draamaga.
Analüüsige viimati teatris vaadatud näidendit. Milline oli selle vorm?
Mida tähendavad näitemängu puhul kolm ühtsust?
Mis on commedia dell´arte?


Slide 16

Riim ja selle määramine


Slide 17

Sissejuhatus
Riim on vormivõte luules, mis seisneb sõnade või
siis sõnaosade reeglipärases kordumises, nende
häälikulises kooskõlas. Riim rõhutab luule kõlalisust,
tema musikaalsust, samuti luulele olulist
reeglipärasust ja kordusi: luuletus on tihti eeskätt
kõlaline, muusikalähedane moodustis.
Kõik luuletused on pärit koduleheküljelt Eesti värss.
Samast leiate ka hulgaliselt muid lugemisväärseid
luuletusi.


Slide 18

Analüüsige järgnevaid regivärsse. Milliseid
riime Te siit leiate? Jälgige ka korduseid.
 Millal maksan eide vaeva,
Eide vaeva, hella vaeva,
Taadi vaeva, kulla vaeva.
Kui sa mind aga kasvatasid,
kasvatasid kallistasid,
üles tõstsid, hüpitasid,
maha panid mängitasid,
vastu taevast tantsitasid,
kolmel kiigel kiigutasid.
Üks oli alla heinamaale,
teine väljal põllu pääle,
kolmas kodu, parte alla.
Üks oli linnul liigutada,
teine tuulel tuigutada,
kolmas suitsul suigutada.


Slide 19

• Millal maksan eide vaeva,
Eide vaeva, hella vaeva,
Taadi vaeva, kulla vaeva.
Kui sa mind aga kasvatasid,
kasvatasid kallistasid,
üles tõstsid, hüpitasid,
maha panid mängitasid,
vastu taevast tantsitasid,
kolmel kiigel kiigutasid.
Üks oli alla heinamaale,
teine väljal põllu pääle,
kolmas kodu, parte alla.
Üks oli linnul liigutada,
teine tuulel tuigutada,
kolmas suitsul suigutada.

• Sellest regivärsilisest
rahvalaulust on leida sõna
alguse häälikute kordumist
(algriimi). Assonants
(täishäälikute kordus) on
alla joonitud ja alliteratsioon
(kaashäälikute kordus)
poolpaksus kirjas.
Assonantsi ja alliteratsiooni
määramisel arvestatakse
ainult pearõhulist silpi, st
seda ei teki pikemate sõnade
keskel.
Lisaks juhin värvidega
tähelepanu ka kordustele ja
parallelismidele.


Slide 20

Kursuse materjalid (Heero)
Positivistlik kirjandusteadus
Positivistlik kirjandusteadus põhineb prantsuse
filosoofi Auguste Comte’i (1798-1857)
maailmakäsitlusel.


Slide 21

Kursuse materjalid (Heero)
Kuna positivism tunnustab ainult käegakatsutavaid
fakte, siis positivistlik kirjandusteadus
tegeleb autori poolt läbielatu, õpitu ja pärituga,
s.o.
a) autori erinevate elamustega,
b) autori haridusteega,
c) autori päritoluga ja tema kaasajaga.


Slide 22

Kursuse materjalid (Heero)
Nt. päevik, kiri, autobiograafia, memuaarid,
reisikirjad - life writing
„Dublini tramm – Luas – on pikk otsekui angerjas
ning umbes sama värvi ja sama külm. Vagun on
inimesi täis, kuid nende enamik tundub telepordi teel
siia sattunud Lätist või Leedust või Poolast. Mehed
kannavad kohustuslikku musta nahktagi, rinnakad
naised on surmavait ning mitte kusagil pole näha
lõbusat näost punetavat iiri punapead (...).“
(Krister Kivi: „Eesti maja“. Tallinn, 2007. lk. 217)



Slide 23

Kursuse materjalid (Heero)
 Proovige interpreteerida järgnevaid tekstikatkendeid positivistlikust
seisukohast:
 1) „Nii algas juba varakult eemaletõugatud inimese üksik, raske,
painajalikult igav elu. (...) Pärivusest rikutud, maha jäetud oma
mänguseltsilistest, kannatades kodus onud poolt igasuguste tooruste
all, saades emaltki rohkem peksa kui süüa, pidi ta raskelt hingeldades
edasi vedama oma kõigist kaugel seisvat olelust. Ajal, mil teised
temavanused lapsed vallatasid ja kilkasid tänaval, julges ta vaevalt
lahkuda hoovilt.“
 (August Jakobson: Vaeste-Patuste alev. Tallinn, 2009, lk. 53)
 Kes soovib, võib lugeda lisaks Jakobsonist ja tema romaanist:
http://www.epl.ee/artikkel/459569


Slide 24

Kursuse materjalid (Heero)
Hennoste, Tiit
Hüpped modernismi poole II. 20. sajandi
kirjandusteadus Euroopa kirjandusteaduse taustal. 6.
loeng: võrdlev-geneetiline positivism 1920-1930.
aastatel. Vikerkaar 12 (1996), 86-99.

http://www.raffiniert.ch/scomte.html
Methoden und Modelle der Literaturwissenschaft
Eine Einführung von Rainer Baasner und Maria Zens.
3., überarbeitete und erweiterte Auflage. Erich
Schmidt Verlag, Berlin 2005.


Slide 25

Sissejuhatus kirjandusteadusesse
Aigi Heero, Mari Tarvas


Slide 26

Täname tähelepanu eest!