Transcript Arvuti ja kuritegevus
Slide 1
TSG
Koostanud: Tiina Nõges
2004-2005 õ-a
Slide 2
Slide 3
Slide 4
Slide 5
Intellektuaalseks omandiks
loetakse tänapäeval kõike inimese
vaimse tegevuse tulemusena loodut.
Inimese vaimse töö resultaat võib
olla ääretult mitmekesine,
kvaliteedilt erinev ja hõlmata eri
loominguvaldkondi.
Slide 6
Slide 7
Arvuti ja andmekuriteod
• Arvutikelmus
• Arvutis olevate andmete või
programmide hävitamine
• Arvutisabotaaž
• Arvuti, arvutisüsteemi või –
võrgu ebaseaduslik kasutamine
nende kaitsevahendite
(koodi, salasõna)
kõrvaldamise teel
Slide 8
Arvuti ja andmekuriteod
(järg)
• Arvutivõrgu ühenduse
ebaseaduslik tõkestamine,
katkestamine või rikkumine
• Arvutiviiruse teadlik levitamine
• Kaitsekoodide üleandmine
• Ametiasutustele teadlikult
ebaõigete andmete esitamine
Slide 9
Arvuti ja andmekuriteod
(järg)
Võltsitud kaup – kaubamärgi
omaniku loata tähistatud Eesti
õiguskaitse saanud kaubamärgiga
identse või äravahetamiseni
sarnase tähisega kaup, samuti
tooted, millega rikutakse
kaubamärgi seaduses sätestatud
kaubamärgiomaniku õigusi.
Slide 10
Arvuti ja andmekuriteod
(järg)
Piraatkaup – kaup, mis on
valmistatud tööstusdisainilahenduse järgi,
mis on identne või äravahetamiseni
sarnane Eesti registreeritud
tööstusdisainilahendusega ning
millega rikutakse tööstusdisaini
kaitse seaduses sätestatud
tööstusdisainilahenduse omaniku
õigusi.
Slide 11
Arvuti ja andmekuriteod
(järg)
Kaup, millega rikutakse
autoriõigusi.
Slide 12
Arvuti ja andmekuriteod
(järg)
Piraatkoopia – on teose või
autoriõigusega kaasnevate
õiguste objekti mistahes vormis
ilma teose autori, tema õiguste
valdaja või autoriõigustega
kaasnevate õiguste valdaja loata
reprodutseeritud koopia,
Slide 13
Arvuti ja andmekuriteod
(järg)
aga samuti teose koopia, mis
reprodutseeritud välisriigis teose
autori, tema õiguste valdaja või
autoriõigustega kaasnevate õiguste
valdaja loal, kuid Eestisse sisse
toodud ilma teose autori, tema
õiguste valdaja või autoriõigustega
kaasnevate õiguste valdaja loata.
Slide 14
Slide 15
BSA
(Business Software Alliance)
Eesti ühiskonnal puudus
taassünni järgsel ajal
rahvusvaheliste lepingutega
enesele võetud kohustus ja
siseriiklik innustus “riigi nina
sügavale eraisikute asjadesse
toppida”.
Poliitikud kujundasid sellal
Eestist pilti kui äärmiselt
liberaalsest riigist.
Slide 16
BSA
Sellise riigi imago oli aidanud tuua
Eestisse suuri investeeringuid ning
luua riigisektori äralangemisel
erasektorisse uusi töökohti
asemele.
Seetõttu loodi 1996. aasta kevadel
Eestis BSA Eesti Komitee.
Slide 17
Slide 18
Slide 19
Väga pikka aega
valitses arvamus, et
intellektuaalse omandina
tuleks käsitleda kitsalt
kirjanduse-,
kunsti- või
teadusteoseid.
Slide 20
Intellektuaalomand
tekib
inimese
vaimse tegevuse
tulemusena.
Slide 21
Rahvusvaheliselt
tunnustatud
intellektuaalomandi
määratlus
Slide 22
14. juulil 1967. aastal
kirjutati alla Stockholmis
Ülemaailmne
Intellektuaalomandi
Organisatsiooni
(WIPO)
asutamise konventsioon
Slide 23
(Convention Establishing
the World
Intellectual
Property
Organization),
mille
Eesti ratifitseeris
25.08.1993
(RT II 1993, 25).
Slide 24
Konventsioonidokumenti
täiendati 1979. aastal.
WIPOsse kuulub 177 riiki.
Eesti Vabariik
liitus WIPO asutamise
Konventsiooniga
05.02.1994
(RT II 1993, nr 25).
Slide 25
Vastavalt määratlusele
sisaldab
intellektuaalomand
õigusi, mis tulenevad
intellektuaalsest
tegevusest
tööstuses, teaduses,
kirjanduses ja kunstis;
Slide 26
õigusi seoses
kirjandus-, kunsti- ja
teadusteostega;
esituskunstnike poolt esitatud
teoste ettekannetega, fonogrammidega, raadio- ja
teleülekannetega;
Slide 27
õigusi seoses
leiutistega kõigis
inimtegevuse valdkondades;
teadusavastustega;
tööstusdisainilahendustega;
kauba- ja teenindusmärkidega
ning
kaubanduslike nimede ja
tähistega;
kaitsega kõlvatu konkurentsi
vastu.
Slide 28
Autoriõigus kirjandus-, kunsti- ja
teadusteoste autorite õigus
oma teostele,
mis tagatakse
autoriõiguse normidega.
Slide 29
Autoriõiguse seadusega
kaitstakse ka
arvutiprogramme kui
kirjalikke teoseid ning
andmebaase
kui teoste või informatsiooni
kogumikke;
Slide 30
Aautoriõigusega kaasnev
õigus ehk
naaberõigus –
teoste esitajate, fonogrammide
(plaatide, kassettide jms
helisalvestiste)
tootjate ja raadio- ning
teleorganisatsioonide
õigused, mis tagatakse
autoriõiguse seadusega
(nagu Eestis) või eraldi
seadustega;
Slide 31
Intellektuaalomandi kaitse
on kehtiv oma riigi või
teose päritolumaa territooriumil
ning
oma riigi kodanike ja
alaliste elanike suhtes.
Slide 32
Slide 33
Slide 34
Mis on Sinu arvates
arvuti- ja
andmekuriteod?
Slide 35
Slide 36
•
ARVUTIKELMUS ebaseaduslik tegevus, kus
omakasu saamise eesmärgil
sekkutakse andmetöötlusprotsessi ning mõjutatakse
selle töö tulemust ning seeläbi põhjustatakse
kannatanule otsest varalist või
muud kahju.
Näiteks ebaseaduslikud
pangaülekanded.
Slide 37
• ARVUTIS OLEVATE ANDMETE
VÕI PROGRAMMIDE
HÄVITAMINE
• ARVUTISABOTAAŽ -
igasugune tegevus, mille
eesmärgiks on takistada
arvuti või
telekommunikatsiooni tööd
Slide 38
• ARVUTI, ARVUTISÜSTEEMI
VÕI –VÕRGU
EBASEADUSLIK KASUTAMINE
NENDE
KAITSEVAHENDITE
(KOODI, SALASÕNA)
KÕRVALDAMISE TEEL
Slide 39
•
ARVUTIVÕRGU ÜHENDUSE
EBASEADUSLIK
TÕKESTAMINE,
KATKESTAMINE VÕI
RIKKUMINE
• ARVUTIVIIRUSE TEADLIK
LEVITAMINE
Slide 40
• KAITSEKOODIDE ÜLEANDMINE
• AMETIAASUTUSELE
TEADLIKULT
EBAÕIGETE
ANDMETE ESITAMINE
Slide 41
Slide 42
PIRAATKAUP igasugune tarkvara, mille
kasutamisele või olemasolule
ei ole
legaliseerivaid litsentse
ette näidata.
Slide 43
PIRAATKOOPIA on teose või autoriõigusega
kaasnevate õiguste objekti
mistahes vormis ilma teose
autori, tema õiguste valdaja või
autoriõigustega kaasnevate
õiguste valdaja loata
reprodutseeritud koopia,
Slide 44
aga samuti teose koopia, mis
reprodutseeritud välisriigis
teose autori, tema õiguste
valdaja või autoriõigustega
kaasnevate õiguste valdaja loal,
kuid Eestisse sisse toodud ilma
teose autori, tema õiguste
valdaja või autoriõigustega
kaasnevate õiguste valdaja
loata.
Slide 45
Slide 46
BSA –
Business Software Alliance esindab suurtootjate huve.
SPA –
Software Publishers Alliance ühendab autoriõiguste
valdkonnaga seotud tootjaid.
Slide 47
BSA Eesti Komitee loodi 1996.
aasta kevadel kui
mittetulundusühing.
Registreeriti 30.07.1997.
Slide 48
BSA liikmeteks on
suured tarkvara - ja
arvutitootjad:
Adobe, Attachmate, Apple,
AutoDesk, Integraph, Benty
System,
Corel Corporation, Filemarker,
Inprice, Lotus Development,
Microsoft, Novell, Network
Associates,
Santa Gruz Operations,
Symantiec, Visio jt.
Slide 49
Piraatluse liigid
• oma tarbeks kopeerimine
• võltsimine
• tarkvara loata paigaldamine
müüdava arvuti kõvakettale
• arvutivõrkude vahendusel
autoriõigusega kaitstud
programmide omandamine
• tarkvara väljaüürimine
Slide 50
Piraatkoopiaga kauplemine
Konfiskeeritud piraattarkvara
kuulub hävitamisele.
Tulumaksuseaduse alusel
lisandub trahvile ja
konfiskeeritud arvutile
tulumaks.
Slide 51
1998. aasta veebruaris jõustus
EL assotsiatsioonileping,
mis nägi ette, et
Eesti tagab
hiljemalt 31.12.1999 seisuga
Euroopa Liidus kehtiva
intellektuaalse omandi kaitse
taseme.
Slide 52
BSA rünnakud
Koduarvutite kasutajad olid
BSA rünnakute alustamiseks
liiga riskantne sihtgrupp,
olgugi et neid on kõige rohkem
ebaseadusliku tarkvara kasutajate
seas.
Statistika kohaselt
koguni 80%
kõigist piraattarkvara kasutajatest.
Slide 53
Sellise rünnakuobjekti valiku
tagajärjed võivad avaliku
arvamuse näol olla risti
vastupidised BSA poolt soovitule.
Heaks näiteks on Microsofti
lüüasaamine ühiskondliku
arvamuse rindel seoses
kohtuprotsessidega koodide
murdjatega ja tasuta
pakkujatega.
Slide 54
Slide 55
Igaühel meist on
oma isiklikud
väärtushinnangud,
isiklik
mõistus ja
isiklik
südametunnistus.
Slide 56
Kes on Sinu arvates
häkker ja kes kräkker?
Slide 57
HACKER –
häkker, kräkker – tehniliselt
oskuslik arvutientusiast.
Algselt viitas isikule,
kes kirjutas arvutiprogramme ehk
nö häkkis digitaalseid koode.
Slide 58
Kuigi tihti arvatakse,
et häkkerid kahjustavad
võõraid arvuteid või
varastavad informatsiooni,
on häkker tegelikult inimene, kes
lihtsalt tunneb lõbu igasuguste
programmeerimistrikkide ja
programmeerimise
sügavamate tehniliste aspektide
vastu.
Slide 59
Slide 60
CRACKER –
kräkker –
tehniliselt oskuslik, kuid
kuritahtlik arvutientusiast või
kuritegelik arvuti-spetsialist,
kes kasutab oma teadmisi ja
vahendeid kaitstud
ressurssidele volitamatuks
juurdepääsuks kahju
tekitamiseks,
info varastamiseks või lihtsalt
eneseteostuseks.
Slide 61
Slide 62
Tarkvarapiraatlus. Piraattarkvara
de jure ja de facto. Tln: Esthimmel
OÜ, 2000, 252 lk.
Ustus Agur, “Arvutimaailm” –
Raaliroimad, 1993/1994/1995
Slide 63
TSG
Koostanud: Tiina Nõges
2004-2005 õ-a
Slide 2
Slide 3
Slide 4
Slide 5
Intellektuaalseks omandiks
loetakse tänapäeval kõike inimese
vaimse tegevuse tulemusena loodut.
Inimese vaimse töö resultaat võib
olla ääretult mitmekesine,
kvaliteedilt erinev ja hõlmata eri
loominguvaldkondi.
Slide 6
Slide 7
Arvuti ja andmekuriteod
• Arvutikelmus
• Arvutis olevate andmete või
programmide hävitamine
• Arvutisabotaaž
• Arvuti, arvutisüsteemi või –
võrgu ebaseaduslik kasutamine
nende kaitsevahendite
(koodi, salasõna)
kõrvaldamise teel
Slide 8
Arvuti ja andmekuriteod
(järg)
• Arvutivõrgu ühenduse
ebaseaduslik tõkestamine,
katkestamine või rikkumine
• Arvutiviiruse teadlik levitamine
• Kaitsekoodide üleandmine
• Ametiasutustele teadlikult
ebaõigete andmete esitamine
Slide 9
Arvuti ja andmekuriteod
(järg)
Võltsitud kaup – kaubamärgi
omaniku loata tähistatud Eesti
õiguskaitse saanud kaubamärgiga
identse või äravahetamiseni
sarnase tähisega kaup, samuti
tooted, millega rikutakse
kaubamärgi seaduses sätestatud
kaubamärgiomaniku õigusi.
Slide 10
Arvuti ja andmekuriteod
(järg)
Piraatkaup – kaup, mis on
valmistatud tööstusdisainilahenduse järgi,
mis on identne või äravahetamiseni
sarnane Eesti registreeritud
tööstusdisainilahendusega ning
millega rikutakse tööstusdisaini
kaitse seaduses sätestatud
tööstusdisainilahenduse omaniku
õigusi.
Slide 11
Arvuti ja andmekuriteod
(järg)
Kaup, millega rikutakse
autoriõigusi.
Slide 12
Arvuti ja andmekuriteod
(järg)
Piraatkoopia – on teose või
autoriõigusega kaasnevate
õiguste objekti mistahes vormis
ilma teose autori, tema õiguste
valdaja või autoriõigustega
kaasnevate õiguste valdaja loata
reprodutseeritud koopia,
Slide 13
Arvuti ja andmekuriteod
(järg)
aga samuti teose koopia, mis
reprodutseeritud välisriigis teose
autori, tema õiguste valdaja või
autoriõigustega kaasnevate õiguste
valdaja loal, kuid Eestisse sisse
toodud ilma teose autori, tema
õiguste valdaja või autoriõigustega
kaasnevate õiguste valdaja loata.
Slide 14
Slide 15
BSA
(Business Software Alliance)
Eesti ühiskonnal puudus
taassünni järgsel ajal
rahvusvaheliste lepingutega
enesele võetud kohustus ja
siseriiklik innustus “riigi nina
sügavale eraisikute asjadesse
toppida”.
Poliitikud kujundasid sellal
Eestist pilti kui äärmiselt
liberaalsest riigist.
Slide 16
BSA
Sellise riigi imago oli aidanud tuua
Eestisse suuri investeeringuid ning
luua riigisektori äralangemisel
erasektorisse uusi töökohti
asemele.
Seetõttu loodi 1996. aasta kevadel
Eestis BSA Eesti Komitee.
Slide 17
Slide 18
Slide 19
Väga pikka aega
valitses arvamus, et
intellektuaalse omandina
tuleks käsitleda kitsalt
kirjanduse-,
kunsti- või
teadusteoseid.
Slide 20
Intellektuaalomand
tekib
inimese
vaimse tegevuse
tulemusena.
Slide 21
Rahvusvaheliselt
tunnustatud
intellektuaalomandi
määratlus
Slide 22
14. juulil 1967. aastal
kirjutati alla Stockholmis
Ülemaailmne
Intellektuaalomandi
Organisatsiooni
(WIPO)
asutamise konventsioon
Slide 23
(Convention Establishing
the World
Intellectual
Property
Organization),
mille
Eesti ratifitseeris
25.08.1993
(RT II 1993, 25).
Slide 24
Konventsioonidokumenti
täiendati 1979. aastal.
WIPOsse kuulub 177 riiki.
Eesti Vabariik
liitus WIPO asutamise
Konventsiooniga
05.02.1994
(RT II 1993, nr 25).
Slide 25
Vastavalt määratlusele
sisaldab
intellektuaalomand
õigusi, mis tulenevad
intellektuaalsest
tegevusest
tööstuses, teaduses,
kirjanduses ja kunstis;
Slide 26
õigusi seoses
kirjandus-, kunsti- ja
teadusteostega;
esituskunstnike poolt esitatud
teoste ettekannetega, fonogrammidega, raadio- ja
teleülekannetega;
Slide 27
õigusi seoses
leiutistega kõigis
inimtegevuse valdkondades;
teadusavastustega;
tööstusdisainilahendustega;
kauba- ja teenindusmärkidega
ning
kaubanduslike nimede ja
tähistega;
kaitsega kõlvatu konkurentsi
vastu.
Slide 28
Autoriõigus kirjandus-, kunsti- ja
teadusteoste autorite õigus
oma teostele,
mis tagatakse
autoriõiguse normidega.
Slide 29
Autoriõiguse seadusega
kaitstakse ka
arvutiprogramme kui
kirjalikke teoseid ning
andmebaase
kui teoste või informatsiooni
kogumikke;
Slide 30
Aautoriõigusega kaasnev
õigus ehk
naaberõigus –
teoste esitajate, fonogrammide
(plaatide, kassettide jms
helisalvestiste)
tootjate ja raadio- ning
teleorganisatsioonide
õigused, mis tagatakse
autoriõiguse seadusega
(nagu Eestis) või eraldi
seadustega;
Slide 31
Intellektuaalomandi kaitse
on kehtiv oma riigi või
teose päritolumaa territooriumil
ning
oma riigi kodanike ja
alaliste elanike suhtes.
Slide 32
Slide 33
Slide 34
Mis on Sinu arvates
arvuti- ja
andmekuriteod?
Slide 35
Slide 36
•
ARVUTIKELMUS ebaseaduslik tegevus, kus
omakasu saamise eesmärgil
sekkutakse andmetöötlusprotsessi ning mõjutatakse
selle töö tulemust ning seeläbi põhjustatakse
kannatanule otsest varalist või
muud kahju.
Näiteks ebaseaduslikud
pangaülekanded.
Slide 37
• ARVUTIS OLEVATE ANDMETE
VÕI PROGRAMMIDE
HÄVITAMINE
• ARVUTISABOTAAŽ -
igasugune tegevus, mille
eesmärgiks on takistada
arvuti või
telekommunikatsiooni tööd
Slide 38
• ARVUTI, ARVUTISÜSTEEMI
VÕI –VÕRGU
EBASEADUSLIK KASUTAMINE
NENDE
KAITSEVAHENDITE
(KOODI, SALASÕNA)
KÕRVALDAMISE TEEL
Slide 39
•
ARVUTIVÕRGU ÜHENDUSE
EBASEADUSLIK
TÕKESTAMINE,
KATKESTAMINE VÕI
RIKKUMINE
• ARVUTIVIIRUSE TEADLIK
LEVITAMINE
Slide 40
• KAITSEKOODIDE ÜLEANDMINE
• AMETIAASUTUSELE
TEADLIKULT
EBAÕIGETE
ANDMETE ESITAMINE
Slide 41
Slide 42
PIRAATKAUP igasugune tarkvara, mille
kasutamisele või olemasolule
ei ole
legaliseerivaid litsentse
ette näidata.
Slide 43
PIRAATKOOPIA on teose või autoriõigusega
kaasnevate õiguste objekti
mistahes vormis ilma teose
autori, tema õiguste valdaja või
autoriõigustega kaasnevate
õiguste valdaja loata
reprodutseeritud koopia,
Slide 44
aga samuti teose koopia, mis
reprodutseeritud välisriigis
teose autori, tema õiguste
valdaja või autoriõigustega
kaasnevate õiguste valdaja loal,
kuid Eestisse sisse toodud ilma
teose autori, tema õiguste
valdaja või autoriõigustega
kaasnevate õiguste valdaja
loata.
Slide 45
Slide 46
BSA –
Business Software Alliance esindab suurtootjate huve.
SPA –
Software Publishers Alliance ühendab autoriõiguste
valdkonnaga seotud tootjaid.
Slide 47
BSA Eesti Komitee loodi 1996.
aasta kevadel kui
mittetulundusühing.
Registreeriti 30.07.1997.
Slide 48
BSA liikmeteks on
suured tarkvara - ja
arvutitootjad:
Adobe, Attachmate, Apple,
AutoDesk, Integraph, Benty
System,
Corel Corporation, Filemarker,
Inprice, Lotus Development,
Microsoft, Novell, Network
Associates,
Santa Gruz Operations,
Symantiec, Visio jt.
Slide 49
Piraatluse liigid
• oma tarbeks kopeerimine
• võltsimine
• tarkvara loata paigaldamine
müüdava arvuti kõvakettale
• arvutivõrkude vahendusel
autoriõigusega kaitstud
programmide omandamine
• tarkvara väljaüürimine
Slide 50
Piraatkoopiaga kauplemine
Konfiskeeritud piraattarkvara
kuulub hävitamisele.
Tulumaksuseaduse alusel
lisandub trahvile ja
konfiskeeritud arvutile
tulumaks.
Slide 51
1998. aasta veebruaris jõustus
EL assotsiatsioonileping,
mis nägi ette, et
Eesti tagab
hiljemalt 31.12.1999 seisuga
Euroopa Liidus kehtiva
intellektuaalse omandi kaitse
taseme.
Slide 52
BSA rünnakud
Koduarvutite kasutajad olid
BSA rünnakute alustamiseks
liiga riskantne sihtgrupp,
olgugi et neid on kõige rohkem
ebaseadusliku tarkvara kasutajate
seas.
Statistika kohaselt
koguni 80%
kõigist piraattarkvara kasutajatest.
Slide 53
Sellise rünnakuobjekti valiku
tagajärjed võivad avaliku
arvamuse näol olla risti
vastupidised BSA poolt soovitule.
Heaks näiteks on Microsofti
lüüasaamine ühiskondliku
arvamuse rindel seoses
kohtuprotsessidega koodide
murdjatega ja tasuta
pakkujatega.
Slide 54
Slide 55
Igaühel meist on
oma isiklikud
väärtushinnangud,
isiklik
mõistus ja
isiklik
südametunnistus.
Slide 56
Kes on Sinu arvates
häkker ja kes kräkker?
Slide 57
HACKER –
häkker, kräkker – tehniliselt
oskuslik arvutientusiast.
Algselt viitas isikule,
kes kirjutas arvutiprogramme ehk
nö häkkis digitaalseid koode.
Slide 58
Kuigi tihti arvatakse,
et häkkerid kahjustavad
võõraid arvuteid või
varastavad informatsiooni,
on häkker tegelikult inimene, kes
lihtsalt tunneb lõbu igasuguste
programmeerimistrikkide ja
programmeerimise
sügavamate tehniliste aspektide
vastu.
Slide 59
Slide 60
CRACKER –
kräkker –
tehniliselt oskuslik, kuid
kuritahtlik arvutientusiast või
kuritegelik arvuti-spetsialist,
kes kasutab oma teadmisi ja
vahendeid kaitstud
ressurssidele volitamatuks
juurdepääsuks kahju
tekitamiseks,
info varastamiseks või lihtsalt
eneseteostuseks.
Slide 61
Slide 62
Tarkvarapiraatlus. Piraattarkvara
de jure ja de facto. Tln: Esthimmel
OÜ, 2000, 252 lk.
Ustus Agur, “Arvutimaailm” –
Raaliroimad, 1993/1994/1995
Slide 63