Transcript Eesti keele riigieksam 2010 24. aprill

Eesti keele
riigieksam 2010
24. aprill
Eksamikirjandiks valmistumine
•
•
Uuri REKK kodulehte ja seal
olevaid eesti keele riigieksami
materjale (eelmise a teemad,
kirjandid jm)
Kuula Vikerraadios (on ka
järelkuulatav) iga päev 10.05
saadet Huvitaja, mis annab
riigieksamite kohta infot ja nõu.
Eksamikirjandiks valmistumine
Viimastel päevadel enne eksamit
ära enam koorma liigselt pead
õppimisega (tuupimisega) ega
muuga, mis võib mõttetult pingesse
ajada.
Uudised, lugemine, teater jne on
aga soovitav – kogud häid mõtteid.
Tule eksamile puhanuna.
Eksamikirjandiks valmistumine
• All on mõned soovitused,
1) kuidas eksamiks valmistuda,
2) kuidas eksamil kirjandit teha, nii
et tulemus oleks võimalikult
hea.
Eksamikirjandiks valmistumine
1. Leia 2-3 oma
teemavaldokonda 10
ainevaldkonna hulgast,
millest lähtudes valitakse
igal aastal kirjanditeemad
eesti keele riigieksamisse.
1.
2.
3.
4.
5.
Eesti ja eestlased.
Eetika, moraal, religioon.
Haridus.
Inimene ja inimsuhted.
Inimene ja ühiskond: sotsiaalpoliitika, majandus,
ajalugu jm.
6. Keskkond, loodushoid.
7. Kultuur: keel, kirjandus, kujutav kunst, muusika,
arhitektuur, teadus jm.
8. Meedia.
9. Rahvusvahelised suhted: ajalugu ja tänapäev.
10. Sport, harrastused, vaba aeg.
Eksamikirjandiks valmistumine
2. Vii end nendes
valdkondades nii hästi
kurssi, kui on võimalik:
•
•
•
•
Loe vastavat kirjandust (teosed)
Loe selle valdkonna profess kirjutat
Loe ajalehti, vaata uudiseid
Tee endale selgeks selle ajalugu
Eksamikirjandiks valmistumine
2. Vii end nendes
valdkondades nii hästi
kurssi, kui on võimalik:
•
Tee märkmeid (head tsitaadid,
kõnekad faktid)!
•
Kogu materjale ja loe neid jooksvalt!
(mitte 1 p enne eksamit)
Eksamikirjandiks valmistumine
3. Uuri kõiki eesti keele riigieksamit
puudutavaid materjale
www.ekk.edu.ee > riigieksamid
•
•
•
Teemad erinevatel aastatel
Riigieksami juhend, eristuskiri
Eksamiks valmistumise soovitused
Väljavõte EKSAMI eristuskirjast
Eesti keele riigieksami eesmärgid
Eesti keele riigieksamiga (riigieksamikirjandiga)
kontrollitakse, kuidas gümnaasiumi lõpetaja
• suudab loovalt ja kriitiliselt mõelda ning arutleda;
• oskab end kirjalikult väljendada;
• on omandanud eesti kirjakeele;
• teadvustab eesti keele süsteemi ja eripära;
• suudab tulemuslikult toimida vastavalt õppekava
üld- ja valdkonnapädevustele.
Väljavõte EKSAMI eristuskirjast
Eksamitöö vorm
• Eesti keele riigieksam koosneb ühest
osast ning sellega kontrollitakse õpilase
tekstiloome- ning õigekirjaoskust.
• Tekstiloomes näeb „Põhikooli ja gümnaasiumi
riiklik õppekava” ette (vt lk 897–898), et
gümnaasiumilõpetaja oskab kirjutada nii
pealkirjast, probleemist kui ka alustekstist
lähtuvat kirjandit;
Väljavõte EKSAMI eristuskirjast
Eksamitöö vorm
• õigekirjaoskus tähendab seda, et õpilane on
omandanud eesti kirjakeele (õppekava lk 899–
900).
• Gümnaasiumi lõpetajal tuleb eksamil
kirjutada arutlev kirjand. See tähendab, et
eksaminand peab kirjutama eritleva teksti,
milles ta esitab probleemi(d), analüüsib seda
(neid), põhjendab oma seisukohti ning teeb
järelduse(d).
Väljavõte EKSAMI eristuskirjast
Eksamitöö vorm
• Kirjand peab moodustama teemakohase sidusa
arutleva proosateksti, milles kasutatakse ka
kirjanduslikke allikaid. Kirjanduslike allikate
kasutamine peab olema mitteformaalne, st teksti
sisust tulenev.
• Mõistet „kirjanduslikud allikad“ tuleb käsitleda
avaras tähenduses, selle all peetakse silmas
erinevaid tekste ilukirjandusest kuni ajakirjandusja teadustekstideni.
Eksamikirjandit kirjutades
Kirjandi kirjutamise etapid EKSAMIL
1.Leia nende valdkondade järgi, milleks
oled valmistunud üles oma teemad!
2.Loe pealkirja teema lahtikirjutust ja
mõtle, kas osakd sellest kirjutada,
kas on vajalikud teadmised ja oma
seisukoht.
Eksamikirjandit kirjutades
Kirjandi kirjutamise etapid
3. Märka pealkirja kõiki sõnu – kui
sul puuduvad teadmised mõne
sõna kohta, ei saa seda teemat
valida, nt
• Väärtused Euroopa
kultuuriruumis – kui ei tea
Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu
ja/või väärtuste teemat, ei saa kirj.
Eksamikirjandit kirjutades
4. Kui oled kindel, et oled leidnud
sobivaima teema, siis algab eeltöö
MÕTETE KOGUMINE:
• Mandala
• Nimekiri
• Küsimustele vastamine selle
teema kohta (kuidas ja miksküsimused)
• vm meetod
Eksamikirjandit kirjutades
5. MÕTETE KOGUMINE:
• Pane kirja ka kõik loetud teosed,
millest saaks kasutada näiteid
selle teemaga seonduvalt.
6. Kui mõtteid kogudes selgub, et
pole valitud teema kohta piisavalt
teadmisi, oma arvamust, SIIS EI
VALI SEDA TEEMAT.
Eksamikirjandit kirjutades
• Nb! Ükskõik, mida kirjutad,
plagiaati ära tee.
• Eksamikomisjon tunneb hästi
kõiki tekste, mis internetis
kättesaadavad või ajakirjanduses
ilmunud on.
• Sama käib tsitaatide, teoste jm
kohta – ära valeta võõrast fakti,
mõtet enda loominguks.
Eksamikirjandit kirjutades
Nb! Tsitaadide kohta:
• Kui autorit ei tea, pole soovitav
üldse tsitaati kasutada.
• Tsitaat peab väga hästi sobima
kokku su enda mõttearendusega.
• Kui kasutad kirjandi kontekstiga
ebasobivat tsitaati, nõrgestad
oma kirjandi sisu ja kaotad
punkte.
Eksamikirjandit kirjutades
7. Mõtete kogumisele järgneb tehtud
märkmete kriitiline hindamine,
vähem tähtsate mõtete maha
tõmbamine ja paremate valimine,
millest edasi kirjutada juba lõigud.
8. Lõikude kirjutamine, laiendades
iga paremat valitud mõtet – see
tekst on kaootiline ja pole
viimistletud.
Eksamikirjandit kirjutades
• Mitte raisata kirjandi algset
mustandit kirjutades aega
kirjavigade parandamisele ja
täpse sõnastuse viimistlemisele –
see jääb mustandis kõige
viimaseks tegevuseks.
Eksamikirjandit kirjutades
9. Iga lõiku kirjutades meenuta
loetud teosed – kasuta näiteid
teoses oma arutluse
toestamiseks.
10.Kui eeltöö tekst on valmis, kõik
paremad mõtted on kasutatud ja
lõigud valmis,siis
11.tekst vajab loogilist järjestamist ja
lõigud omavahel seostamist.
Eksamikirjandit kirjutades
12.Selgita, millised lõigud on
teemaga (sõltub pealkirjast, mida
kirjutades tuleb kogu aeg silmas
pidada, et mitte kalduda teemast
kõrvale) halvemini seotud – need
jäävad kõrvale.
13.võib-olla tekib uusi mõtteid, siis
nendest kirjutada uued lõigud,
mis tuleb ka ülejäänutega siduda.
LÕIGU EHITUS
• Igas lõigus peab olema:
1)VÄIDE
2)TÕESTUS: asjakohane näide +
argumentatsioon.
3)JÄRELDUS, mis võtab kogu lõigu
arutluse kokku ja toonitab
olulisimat.
LÕIKUDE SIDUMINE
Nb! Teemalõike (kus on väidetõestus-järeldus) võid siduda
VAHELÕIKUDEGA, mis võivad
olla 3-4realised ja mille ül on
olla link kahe lõigu vahel, et
üleminek lõikude vahel oleks
sujuv ja eri lõikude mõtted
seotud.
Eksamikirjandit kirjutades
14.Sissejuhatus ja lõppsõna
kirjutatakse kõige lõpus sisule
vastavalt, kui selleks on piisavalt
materjali ja mõtteid.
15.NB! Vältida topeltkokkuvõtet või
algust – kui selgub, et oled
kirjutanud nii, siis tuleb ümber
kirjutada see osa:
Eksamikirjandit kirjutades
15.Kui kokkuvõtet kirjutades tekib
uusi mõtteid, siis tuleb kirjandi
lõpp ümber kirjutada:
• Sel juhul kirjutad uute mõtete
põhjal uue sisulõigu ja sellele
vastavalt ka uue kokkuvõtte, mis
arvesab ka selle uue lõigu sisu.
Eksamikirjandit kirjutades
16.Kui sisu on valmis ja mustandis
seatud loogilisse järjestusse,
lisatud igale lõigule järeldus,
näide, algus ja lõpp kirjutatud, siis
järgneb kõige selle (sisu) analüüs:
• Lõikude mõtte terviklikkus ja
lõpetatus (järeldus!)
• Sidusad üleminekud ühelt
mõttekäigult teisele lõikude vahel.
Eksamikirjandit kirjutades
• Taandread silmnähtavad!
• Sissejuhatus ja lõppsõna
vastavad kirjandi sisule?
• Näited lõikudes olemas?
• Kirjandi sõnumi kaalukus – kas
ütleb midagi uut, ega korda
kulunud käibetõdesid-klišeesid?
Eksamikirjandit kirjutades
• Kui sisuline analüüs on tehtud,
siis järgneb:
17.Sõnastuse parandamine – iga
lause + kõige sobivus omavahel –
(stiil+sisu sobivus) väldi kõnekeelt!
18.Viimasena mustandis vahetult
enne puhtandi kirjutamist
parandatakse kõik õigekirja vead.
Eksamikirjandit kirjutades
19.Lõpuks loetakse kogu mustand
uuesti läbi ja parandakse kõik
veel jäänud vead.
20.Puhtandi kirjutamine (ca 1 tund
selleks) +veel kord üle lugemine.
• Puhtand kirjutatakse tõesti kõige
lõpuks, kui mustandis on kõik
eelnev tehtud.
PROOVIEKSAMI
KIRJANDI (22.02.10)
VIGU JA
KOMMENTAARE
VIGU. Arutlusvead
Lõigu I lause vastab sissejuhatuses
püstitatud probleemküsimusele:
• SISSEJUHATUSES esitatud küs:
Millised sündmused on olnud suurimad
õpetajad?
• I LÕIGU I LAUSE: I maailmasõda, mis
toimus 1914-1918.
I lõiku ei saa alustada otsesest
vastusest sissejuhatuses esitatud
probleemküsimusele.
VIGU. Arutlusvead
• Sissejuhatuses esitatud
probleemküsmusele peab vastama
argumenteerimisega igas lõigus –
• s.t, et kõik lõigud teenvad sama ül –
sissejuhatuses esitatud küsimusele
vastamine või püstitatud probleemi
lahendamine (sellest tekib kirjandi
terviklikkus).
VIGU. Arutlusvead
Kommenteerimine:
• Ehe näide sellest on autori raamatus...
• Üheks näiteks võib tuua..
• Tsiteerin siin kohal ühe tuntud mehe
viimast lauset...
• Ajaloo õpetaja rääkis tunnis, kuidas...
• Nägin, kuidas...
• Juhtusin ETV-st nägema saadet, kus...
VIGU. Arutlusvead
Kommenteerimine:
• Alles hiljuti lugesin raamatut, kus
peategelane...
• Eelmises lõigus mainitud, et ... Hakkame
•
•
sellest, et...
Tänu põikpäisetele vanavanematele saan
mina kirjutada seda kirjandit Eesti keeles...
Selle alla pean silmas..
VIGU. Arutlusvead
Kommenteerimine:
•
Kuidas aga mõjutasid maailmasõjad
inimest ning kultuurielu. Selle küsimusele
vastates püüan tuua välja sõdade
puhkemise põhjused..
• Kokkuvõtteks peab tõdema..
• Lõpetuseks tahaksid öelda...
• Kokkuvõtteks võib öelda..
Oma tegevust ei kommenteerita kirjandis mitte
kuidagi.
VIGU. Õigekeel
Kirjavhemärgid
• See, aga kahjustab nii maapinda kui
ka õhku. – VALE, aga ees koma
ebavajalik.
• Koma aga ees vaid siis, kui see
on sidesõna kahe lause vahel.
VIGU. Õigekeel
NB! NAGU, KUI, OTSEKUI ette käib
koma, kui järgneb öeldis, kui ei
järgne öeldist, siis koma ei panda:
• Sa oled nagu su isa.
Aga:
• Sa oled aus, nagu oli su isa.
Õigekeel
NB! NAGU ette käib koma ka siis,
kui see toimib enne loetelu
sõnana NÄITEKS:
• Külla tuli palju inimesi, nagu
(=näiteks) Priit, Anneli, Airi,
Urmas, Margus, Tiina...
Võõrnimede ja tsitaatsõnade kasutus
Võõrnimi käänatakse ülakoma abil,
KUI NIME KIRJAPILT JA HÄÄLDUS
ON ERINEVAD, nt:
• Watergatei – vale,
• Õige: Watergate’i
Tsitaatsõna on vaja eristada muust
tekstist teise kirjapildiga!
• Hard rokini – sobimatu kombin.
VIGU. Õigekeel
• Küsiv lause, mis ei alga küsisõnaga ei
ole eesti keele pärane ja on
ebakorrektne, nt:
oHaridus on alus kõigele? - vale
• Eesti keeles peab küsilause algama
küsisõnaga!
oKAS haridus on kõige tähtsam?
VIGU. Õigekeel
• Küsimärk väitlause lõpus,nt:
oJääb mõistmatuks, miks seda tehakse?
– vale, sest tegemist on väitlausega,
mis lõppeb punktiga:
oJääb mõistmatuks, miks seda tehakse.
oKüsimärk oleks tarvilik, kui oleks
küsilause:
oMiks seda tehakse?
VIGU. Õigekeel
Küsimärk väitlause lõpus,nt:
o See kõik paneb küsima, et kui probleemist on
nii palju räägitud, miks ei astuta
tõsiseltvõetavaid samme muutuste
elluviimiseks? – vale VÄITLAUSE lõppeb
punktiga! – lisaks sobimatu emotsionaalsus,
mida selline õhkamine väljendab –
tundeline stiil ei sobi kirjandisse.
VIGU. Õigekeel
• Küsimärk väitlause lõpus, nt:
oHakkame sellest, et mis asi see eestlus
üldse on? – VALE, tegemist väitlausega
oLisaks kommenteerimine, sõna asi ja
küsimus sellises stiilis on iseenesest
sobimatu, lapsik.
oKüsimused sobivad kirjandis VAID
probleemküsimustena, millele vastab
argumentatsioon.
VIGU: stiil – sobimatu kujundlikkus
• Inimesed enam ei karda neid vigu,
milles nad juba on läbi kukkunud.
• Loodusjõud maksavad meile
kliimakatastroofide näol kätte.
• Pead tõstavad valed, kahepealgelisus
ja võimuiha..
• Samuti on Eestist läbi käinud mitmed
venestamise lained.
VIGU: stiil – liigne emotsionaalsus,
sobimatu kujundlikkus
• Kui suhtume loodusesse halvasti, siis ega
me karistusest ei pääse.
• On vaja vabastada inimesed raha
orjusest.
• Paberilipakas kontrollib meie elu...
• Peab võitlema, inimese hinge päästma
valskuse käest ja juhtima ta tagasi ausale
teele.
Mõttetud, emotsionaalsed
küsimused, mis ei ole
probleemküsimused:
• Kas ikka inimene annab loodusele
sama palju tagasi kui võtab? Minu
arvates ei anna.
• Miks küll? Ei tea!
VIGU – ühildumine: vormid lauses ei
sobi kokku
• Oleme olnud osaliseks orkaan Katrina
laastavale tegutsemisele, tsunaamile,
mis tabas Indoneesiat ja alles hiljutist
maavärinast Haitil.
• Teost lugedes saame aimu kirjaniku
suhtumisest ellu seda, mida ta
väärtustab ja vahel annab ka lahendusi
konfliktidele.
VIGU – ühildumine: vormid lauses ei
sobi kokku
• Et spordist on saanud äri, võime selge
näite leida ka siis, kui keerata teler
spordikanalile, ootuses näha seal
atleete harrastamas mõnda füüsilist
ala, võib seal näha hoopis ülekaalulisi
mehi laua taga kaarte mängimas.
• Ka meie ekvatoriaalses alal saab tunda...
VIGU – ühildumine: vormid lauses ei
sobi kokku
• Sport aitab enesehinnangut ja ka -tunnet tõsta
– tunnet ei saa tõsta!
• Eestlane on olnud ammust aega maausku,
uskudes end ümbritsevat loodust ning seda
kummardanud.
• Inimesed, kes on aru saanud, et nad on teinud
nooremana vea ja kooli pooleli jätnud ning tahavad
hiljem oma haridus teed jätkata, siis avaneb neile
võimalus õhtukoolis.
LAUSEEHITUSE VEAD– poolikud
laused, kus puudub öeldis
• Parim viis selleks on omada head haridust.
Õigel ajal valida parimad koolid ja lõpetada
need eeskujulike tulemustega.
• Näiteks Brad Pitti ja Angelina Jolie kohtusaaga
neid laimanud ajalehe vastu, kus nad nõudsid
valurahaks suurt summat.
• Juba sel ajal kasutuas inimene loodust ära.
Näiteks raiudes maha metsi, et saada endale
viljakat põllumaad.
•
•
•
•
LAUSEEHITUSE VEAD– poolikud
laused, kus puudub öeldis
Hoides tasakaalu loodusega.
Võib isegi põhjustada suuri või väikesi
tervise hädasid.
Ühesõnaga ajakirjandus näitab inimeste
maailmapilti. Näiteks printsess Diana
surm.
Tuues pühadele paikadele ande ja tänades
loodust, et loodus meid hoiaks.
•
•
•
•
LAUSEEHITUSE VEAD – poolikud
laused,(kus puudub öeldis)
Meie elu muudavad just sündmused, mis
on juhtunud just lapsepõlves, näiteks
koolis. Milleski põrumine või kiusamise
ohvriks langemine.
Sõjas läbi elatud kallite inimeste kaotus
või oma jala kaotus.
Näiteks hea sõbra surma nägemine.
Olukorrad, kus pidu on tähtsam kui
haridus.
VIGU – Stiil “MINA..”
• MINA arvan, MINU arvates, MULLE
tundub rõhutamine – jätta ära MINA:
• ARVAN
• LEIAN
• USUN
• TUNDUB
• NÄIB
VIGU – Stiil: sõnavara
• SÕNA ASI vales kontekstis:
Ajakirjandus kajastab ASJU, mis
inimestele meeldivad. – ASI=ESE
• Ajakirjandus kajastab teemasid, mis
inimestele meeldivad.
• Sõna ASI asendada sobiva
sõnaga vastavalt sisule.
VIGU – Stiil: sõnavara
SÕNA LÄBI vales kontekstis:
• läbi selle aja... Õige: Selle aja jooksul,
kestel
• Kuidas mõista kunsti läbi maailma? Õige:
kuidas mõista kunsti kaudu maailma?
• Autor naeruvääristab oma teoste läbi
inimtüüpe. Õige: ..oma teostes.. VÕI
teoste kaudu/abil
VIGU – Stiil: sõnavara
SÕNA LÄBI vales kontekstis:
• Kättemaksu läbi (õige:abil) ei saa keegi
õnnelikuks
• Läbi otsuste tegemise... Õige: otsuste
tegemise kaudu
• ENAMASTI SOBIB sõna LÄBI
ASEMEL KASUTADA SÕNU kaudu,
abil, teel.
VIGU – Stiil: sõnavara
SÕNA TÄNU vales kontekstis:
• TÄNU negatiivse nähtuse kohta:
• Töötuse arv on praegu suurim TÄNU
nõudluse vähenemisele tööturul.
NB! TÄNU saab kasutada ainult
positiivse nähtuse puhul.
VIGU – Stiil: KANTSELIIT
• KANTSELIIT – keelekasutus, kus on
palju nimisõnu, eriti teosõnu (-mine
lõpulised: teostamine, läbiviimine,
toimumine) ja bürokraatlikke stampe.
• Tahetakse võimalikult “tarka” muljet
jätta, tegelikult on keelekasutus aga
kohmakas, võõrmõjuline ja sisutühi.
VIGU – Stiil: KANTSELIIT, nt:
• Inimeste mitte just kõige
stabiilsema majandusliku
olukorra tagajärjeks on
seisund, kus me peame
sunnitult jätkama
looduskeskkonnale kahjuliku
transpordi kasutamist
igapäevaselt.
VIGU – Stiil: KANTSELIIT, nt:
• Palju on inimesi, kes otsustavad
mugavuse tõttu maalt linna
elama asuda, sest sel viisil ei pea
tööl käimiseks transporti
kasutama, kuid igal ühel meist ei
jätku ressursse sellise muudatuse
läbiviimiseks.
VIGU – Stiil: KANTSELIIT,nt
• Inimese kaasaegse tegevusega
jõuavad looduseni paljud
muudatused, mis mõjutavad
suurel määral ka meid meie
igapäevases elus.
VIGU: Stiil – sõnastuse apsud
• Üleliia alahindama. – vastandlikud
sõnad
• Siiski ikkagi on inimestel
kliimasoojenemises oma osa. –
sisuline sõnade kordus
• Sport on äri, kus liiguvad suured
rahad... – KÕNEKEEL ei ole kirjandis
kohane!