HARIDUS JA KULTUUR KESKAEGSES EUROOPAS Nagu keskajal ikka – oli siingi peamiseks mõjutajaks ning suunajaks RISTIUSK (pildil: keskajast pärit tõsiteaduslik ettekujutus maailmast – inimene piilumas läbi taevasfääri jumalate loodud masinavärki)
Download ReportTranscript HARIDUS JA KULTUUR KESKAEGSES EUROOPAS Nagu keskajal ikka – oli siingi peamiseks mõjutajaks ning suunajaks RISTIUSK (pildil: keskajast pärit tõsiteaduslik ettekujutus maailmast – inimene piilumas läbi taevasfääri jumalate loodud masinavärki)
HARIDUS JA KULTUUR KESKAEGSES EUROOPAS Nagu keskajal ikka – oli siingi peamiseks mõjutajaks ning suunajaks RISTIUSK (pildil: keskajast pärit tõsiteaduslik ettekujutus maailmast – inimene piilumas läbi taevasfääri jumalate loodud masinavärki) SKOLASTIKA Keskaegne õpetuste kogum, milles toetuti ristiusule ja ARISTOTELESE loogikale Mäletad? Aristoteles – Vana-Kreeka õpetlane (vt.pildil) NÄITEID SKOLASTIKAST Kuigi teaduslikult oli juba keskajal võimalik tõestada, et maa tiirleb ümber Päikese, loeti see teadmine põhimõtteliselt võimatuks. Sest: ARISTOTELES VÄIDAB JU, ET PÄIKE TIIRLEB ÜMBER MAA. JA KÕIK KES TEISITI ARVAVAD TULEB ÄRA PÕLETADA, SEST NAD ON KETSERID!!!! Ja nii põletatigi tuleriidal Giordano Bruno (vt. pildil), KESKAEGNE ÜLIKOOL Neli teaduskonda 1. Usuteaduskond 2. Arstiteaduskond 3. õigusteaduskond 4. Kunstiteaduskond ÕPITI LADINA KEELES (pildil keskaegne tudeng ladina keeles tarkusi pähe tuupimas) SEITSE KAUNIST KUNSTI Kunstiteaduskonnas õpiti seitset kaunist kunsti 1. RETOORIKA – kõnekunst 2. DIALEKTIKA – vaidluskunst 3. GEOMEETRIA 4. ARITMEETIKA 5. GRAMMATIKA 6. ASTRONOOMIA 7. MUUSIKA EBATEADUSED Keskajal tegelesid haritud mehed tõsimeeli ka ebateadustega 1. ASTROLOOGIA – ennustamine tähtede järgi 2. ALKEEMIA – püüd valmistada “tarkade kivi”, mis muudab kõik kullaks. (pildil alkeemiku labor) KESKAJA ARHITEKTUUR Varakeskajal tülitsesid feodaalid tihti omavahel Majad pidid täitma ka kaitse-eesmärki, mistõttu 9-11. saj. sai arhitektuuris valitsevaks ROMAANI stiil (tunnuseks: paksud müürid, väikesed ümarkaarega aknad, väljast vähe kaunistusi) Romaani stiilis lossi armastatakse tihti kujutada ka fantaasialoomingus (vt. pildil) VEEL ROMAANI STIILI IKKA VEEL ROMAANI STIIL KA SIGATÜÜKA KOOL ON EHITATUD PEAMISELT ROMAANI STIILIS GOOTI STIIL Kõrgkeskajal tugevnes kuningavõim ja pani feodaalide seas korra maksma Samal ajal kasvasid linnad – jõukad linnakodanikud tahtsid oma varaga uhkeldada Gooti stiili iseloomustavad suured teravkaarega aknad, palju tugikaari. VEEL GOOTI STIILI VEEL GOOTI STIILI Iseloomulik gooti stiilile on rikkalik VITRAAŽI kasutamine (vt. pildil) VITRAAŽ – värvilistest klaasitükkidest laotud aken KANGELASEEPOSED Pikkadel talveõhtutel armastasid feodaalid kaminatule paistel kuulata KANGELASEEPOSI muistsete kuningate vägitegudest Tuntuimad keskaegsed kangelaseeposed on “Nibelungide laul” “Beowulf” (vt pilti), “Rolandi laul” “Laul minu Cidist” , keldi kuninga Arturi ja tema ümarlaua rüütlite lood jne. Keskaegses vaimus loodud kangelaseeposed on ka tänapäeval väga populaarsed (nt. “Sõrmuste isand”) “BEOWULF” – filmiplakat KUNINGAS ARTUR - filmiplakat TRUBADUURID Kui tugevnenud kuningad enam feodaalidel sõdida ei lubanud, muutusid popiks romantilised rüütlilaulud, mida esitasid trubaduurid Trubaduurid esitasidki lauto saatel romantilisi armastuseteemalisi laulukesi MÜSTEERIUMID Vaimulikud korraldasid jällegi linnarahvale MÜSTEERIUME – piibliteemalisi näitemänge INFOT SAAB VEEL SELLISTELT LEHEKÜLGEDELT: http://www.medieval-life.net/ http://www.yourchildlearns.com/hera ldry.htm http://www.yourchildlearns.com/hera ldry.htm TÄIDA TÖÖLEHT JA ESITA SEE ÕPETAJALE