Slide 1

INDUSTRIAALÜHISKONNA
PALGEJOONI

INDUSTRIAALÜHISKONNA
KUJUNEMINE
19. Saj. Keskpaigaks oli







masintootmine muutunud
enamikes Euroopa riikides ja
USA-s valitsevaks.
Kaevandati hoogsalt
rauamaaki ja kivisüsi
Kaevanduste juurde tekkisid
suured tööstuskeskused (vt.
Õpikust pilti lk. 10)
Suurtööstuse arendamine ongi
teisisõnu
INDUSTRIALISEERIMINE –
suurtööstust saavutustele
ühiskond aga
INDUSTRIAALÜHISKOND
(pildil industriaalajastu lapsed
kaevanduses töötamas)

TRANSPORDI ARENG









Industriaalühiskonna
kujunemisele aitas kaasa
transpordi, eriti raudtee areng
Esialgu kasutati vedurit
kaevandustes. 1825. a. ehitati
esimene raudteeliin Inglismaal
Raudteede kõrval etendas olulist
rolli ka veetransport. (vt. Õpik lk 11
pilti aurulaevast). Hoogsalt ehitati
kanaleid
19. Sajandi teisel poolel leiutasid
Rudolf Diesel ja Carl Benz diisel- ja
bensiinimootori. Algas auto
võidukäik (pildil 1894. aasta
rullnokk oma käulaga kekutamas)

PÕLLUMAJANDUS
INDUSTRIAALÜHISKONNAS
Eesmärgiks oli
linnadesse kogunenud
rahvamassi ära toitmine
 Seega suurenes väetiste
kasutamine
 Samuti järjest rohkem
konserveeriti toiduaineid
Pildil heinategu USA-s 1890


ELEKTRIAJASTU LEIUTISED
1800 leiutas itaallane Alessandro Volta
esimese patarei

Michael Farady leiutas elektrigeneraatori,
millega sai elektrit hulgi toota

1879 valmistas ameeriklane Thomas Alva
Edison esimese töökindla elektrilambi

William Röntgen avastas röntgenitoru (xkiirte toru), pannes aluse
elektroonikatööstusele

1837 leiutas Samuel Morse elektrilise
telegraafi

1876. Aastal algas Graham Belli leiutatud
telefoni võidukäik

19. Saj II poolel leiutati grammofon

1895 demonstreeriti Pariisis esmakordselt
“elavaid pilte” – sündis kinokunst
Pildil esimene telefon


LINNAÜHISKOND
Industriaalühiskond ongi
eelkõige linnaühiskond
 Kuigi esialgu olid
töölislinnakud räpased,
hakati ajapikku eluolusid
parandama
 Uus ehitusmaterjal –
raudbetoon
Pildil 19. Saj lõpu
linnalapsed lõbutsemas


PROLETARIAAT JA KODANLUS
Tööliste osatähtsus
ühiskonnas suurenes
 Nagu tänagi, olid ka siis
oskustöölised paremini
hinnatud kui lihttöölised
 Kodanluse hulka kuulusid
vabrikuomanikud,
pankurid, haritlased jt.
Pildil tüüpiline kodanlane
19. sajandist


IMPERIALISMI TEKE











19. Sajandil oli juhtiv riik Inglismaa
Kiiresti arenesid ka Preisimaa, Austria, Prantsusmaa ja
Venemaa
Eriti kiirseti arenes USA
Kiiresti arenevad riigid hakkasid omavahel võistlema –
kes on siis ikka see kõige võimsam
Võimsuse näitajaks oli KOLOONIATE olemasolu –
vallutatud maad, kust sai hankida toorainet
Võimaluse korral üritati ka naaberriikide arvelt oma
territooriumi laiendada

IMPERIALISM – suurriikide soov
oma territooriumi naabrite arvel
laiendada ja endale kolooniaid
hõivata

POLIITILISED ÕPETUSED

KONSERVATISM








Pärast Prantsuse Revolutsiooni õppetundi olid paljud
eurooplased seisukohal, et ühiskond peaks arenema
aeglaselt (nagu konservis)
Konservatiivid olid 19. Sajandil seisukohal, et naised ei
tohiks valimas käia
Konservatiivid toetasid tugevat riiki ja olid vastu
riigivõimu avalikule arvustamisele
Tuntuim 1830. Aastatel moodustatud Konservatiivne
Partei Inglismaal, mis tegutseb tänaseni
Sotsialismi tugevnemisega 19. Saj. Lõpul. konservatiivid
loobusid oma jäikadest vaadetest

LIBERALISM








Aga oli ka neid, kes soovisid kaitsta
revolutsiooniga kättevõidetud vabadusi
Liberaalid nõudsid sõna-, koosoleku- ja
liitude loomise vabadust. Aga ikka veel ka
usuvabadust
Hindasid eraomandust
Taotlesid vabariiki ja naistele valimisõigust

SOTSIALISM





Kaitses esialgu eelkõige tööliste huve
Kuna tööliste haridustase oli paranenud,
oskasid nad oma õiguste eest võidelda
Taotlesid ühiskonnas lokkava
ebavõrdsuse kaotamist

SOTSIALISTID-UTOPISTID
Olgem ausad – sotsialistidutopistid olid/on kamp
sõgedaid, kes jauravad
tõsimeeli
fantaasiariikidest, kus
valitseb küllus ja kõik on
õnnelikud
 Kuna kõikidel töölistel
polnud võimalik haridust
saada, siis oli 19. saj. päris
palju neid ullikesi, kes
sotsialistide-utopistide
ideedega kaasa läksid
Pildil tänapäeva utopisti
ettekujutus
ideaalühiskonnast


MARXISM
Idee – läbi aegade on
ühiskond jagunenud rõhujate
klassiks ja rõhutavate klass –
seega kogu ühiskonna ajalugu
on ühtlasi klassivõitluse
ajalugu
 Rõhutavate klass (ehk siis
töölised) peaksid vägivaldsel
teel haarama kodanlastelt
võimu, kuulutama
tootmisvahendid riigi omandiks
Pildil hiinlaste propagandaplakat
Karl Marxist


VEEL MARXISMIST
Marxistide loosung: “Kõiki
maade proletaarlased,
ühinege!”
 20. Sajandil sai marxistlikult
meelestatud proletariaadi
hümniks “Internatsionaal”
(Nüüd üles needus keda
rõhub…)
Pildil Kominterni plakat 1919
Venemaalt. Ülemises ääres
loosung “kõigi maade…jne”


MARXISTID JAGUNESID
KAHEKS:




Rahulikuma suuna toetajad ehk
sotsiaaldemokraadid
Veendunud revolutsionäärid ehk
kommunistid


Slide 2

INDUSTRIAALÜHISKONNA
PALGEJOONI

INDUSTRIAALÜHISKONNA
KUJUNEMINE
19. Saj. Keskpaigaks oli







masintootmine muutunud
enamikes Euroopa riikides ja
USA-s valitsevaks.
Kaevandati hoogsalt
rauamaaki ja kivisüsi
Kaevanduste juurde tekkisid
suured tööstuskeskused (vt.
Õpikust pilti lk. 10)
Suurtööstuse arendamine ongi
teisisõnu
INDUSTRIALISEERIMINE –
suurtööstust saavutustele
ühiskond aga
INDUSTRIAALÜHISKOND
(pildil industriaalajastu lapsed
kaevanduses töötamas)

TRANSPORDI ARENG









Industriaalühiskonna
kujunemisele aitas kaasa
transpordi, eriti raudtee areng
Esialgu kasutati vedurit
kaevandustes. 1825. a. ehitati
esimene raudteeliin Inglismaal
Raudteede kõrval etendas olulist
rolli ka veetransport. (vt. Õpik lk 11
pilti aurulaevast). Hoogsalt ehitati
kanaleid
19. Sajandi teisel poolel leiutasid
Rudolf Diesel ja Carl Benz diisel- ja
bensiinimootori. Algas auto
võidukäik (pildil 1894. aasta
rullnokk oma käulaga kekutamas)

PÕLLUMAJANDUS
INDUSTRIAALÜHISKONNAS
Eesmärgiks oli
linnadesse kogunenud
rahvamassi ära toitmine
 Seega suurenes väetiste
kasutamine
 Samuti järjest rohkem
konserveeriti toiduaineid
Pildil heinategu USA-s 1890


ELEKTRIAJASTU LEIUTISED
1800 leiutas itaallane Alessandro Volta
esimese patarei

Michael Farady leiutas elektrigeneraatori,
millega sai elektrit hulgi toota

1879 valmistas ameeriklane Thomas Alva
Edison esimese töökindla elektrilambi

William Röntgen avastas röntgenitoru (xkiirte toru), pannes aluse
elektroonikatööstusele

1837 leiutas Samuel Morse elektrilise
telegraafi

1876. Aastal algas Graham Belli leiutatud
telefoni võidukäik

19. Saj II poolel leiutati grammofon

1895 demonstreeriti Pariisis esmakordselt
“elavaid pilte” – sündis kinokunst
Pildil esimene telefon


LINNAÜHISKOND
Industriaalühiskond ongi
eelkõige linnaühiskond
 Kuigi esialgu olid
töölislinnakud räpased,
hakati ajapikku eluolusid
parandama
 Uus ehitusmaterjal –
raudbetoon
Pildil 19. Saj lõpu
linnalapsed lõbutsemas


PROLETARIAAT JA KODANLUS
Tööliste osatähtsus
ühiskonnas suurenes
 Nagu tänagi, olid ka siis
oskustöölised paremini
hinnatud kui lihttöölised
 Kodanluse hulka kuulusid
vabrikuomanikud,
pankurid, haritlased jt.
Pildil tüüpiline kodanlane
19. sajandist


IMPERIALISMI TEKE











19. Sajandil oli juhtiv riik Inglismaa
Kiiresti arenesid ka Preisimaa, Austria, Prantsusmaa ja
Venemaa
Eriti kiirseti arenes USA
Kiiresti arenevad riigid hakkasid omavahel võistlema –
kes on siis ikka see kõige võimsam
Võimsuse näitajaks oli KOLOONIATE olemasolu –
vallutatud maad, kust sai hankida toorainet
Võimaluse korral üritati ka naaberriikide arvelt oma
territooriumi laiendada

IMPERIALISM – suurriikide soov
oma territooriumi naabrite arvel
laiendada ja endale kolooniaid
hõivata

POLIITILISED ÕPETUSED

KONSERVATISM








Pärast Prantsuse Revolutsiooni õppetundi olid paljud
eurooplased seisukohal, et ühiskond peaks arenema
aeglaselt (nagu konservis)
Konservatiivid olid 19. Sajandil seisukohal, et naised ei
tohiks valimas käia
Konservatiivid toetasid tugevat riiki ja olid vastu
riigivõimu avalikule arvustamisele
Tuntuim 1830. Aastatel moodustatud Konservatiivne
Partei Inglismaal, mis tegutseb tänaseni
Sotsialismi tugevnemisega 19. Saj. Lõpul. konservatiivid
loobusid oma jäikadest vaadetest

LIBERALISM








Aga oli ka neid, kes soovisid kaitsta
revolutsiooniga kättevõidetud vabadusi
Liberaalid nõudsid sõna-, koosoleku- ja
liitude loomise vabadust. Aga ikka veel ka
usuvabadust
Hindasid eraomandust
Taotlesid vabariiki ja naistele valimisõigust

SOTSIALISM





Kaitses esialgu eelkõige tööliste huve
Kuna tööliste haridustase oli paranenud,
oskasid nad oma õiguste eest võidelda
Taotlesid ühiskonnas lokkava
ebavõrdsuse kaotamist

SOTSIALISTID-UTOPISTID
Olgem ausad – sotsialistidutopistid olid/on kamp
sõgedaid, kes jauravad
tõsimeeli
fantaasiariikidest, kus
valitseb küllus ja kõik on
õnnelikud
 Kuna kõikidel töölistel
polnud võimalik haridust
saada, siis oli 19. saj. päris
palju neid ullikesi, kes
sotsialistide-utopistide
ideedega kaasa läksid
Pildil tänapäeva utopisti
ettekujutus
ideaalühiskonnast


MARXISM
Idee – läbi aegade on
ühiskond jagunenud rõhujate
klassiks ja rõhutavate klass –
seega kogu ühiskonna ajalugu
on ühtlasi klassivõitluse
ajalugu
 Rõhutavate klass (ehk siis
töölised) peaksid vägivaldsel
teel haarama kodanlastelt
võimu, kuulutama
tootmisvahendid riigi omandiks
Pildil hiinlaste propagandaplakat
Karl Marxist


VEEL MARXISMIST
Marxistide loosung: “Kõiki
maade proletaarlased,
ühinege!”
 20. Sajandil sai marxistlikult
meelestatud proletariaadi
hümniks “Internatsionaal”
(Nüüd üles needus keda
rõhub…)
Pildil Kominterni plakat 1919
Venemaalt. Ülemises ääres
loosung “kõigi maade…jne”


MARXISTID JAGUNESID
KAHEKS:




Rahulikuma suuna toetajad ehk
sotsiaaldemokraadid
Veendunud revolutsionäärid ehk
kommunistid


Slide 3

INDUSTRIAALÜHISKONNA
PALGEJOONI

INDUSTRIAALÜHISKONNA
KUJUNEMINE
19. Saj. Keskpaigaks oli







masintootmine muutunud
enamikes Euroopa riikides ja
USA-s valitsevaks.
Kaevandati hoogsalt
rauamaaki ja kivisüsi
Kaevanduste juurde tekkisid
suured tööstuskeskused (vt.
Õpikust pilti lk. 10)
Suurtööstuse arendamine ongi
teisisõnu
INDUSTRIALISEERIMINE –
suurtööstust saavutustele
ühiskond aga
INDUSTRIAALÜHISKOND
(pildil industriaalajastu lapsed
kaevanduses töötamas)

TRANSPORDI ARENG









Industriaalühiskonna
kujunemisele aitas kaasa
transpordi, eriti raudtee areng
Esialgu kasutati vedurit
kaevandustes. 1825. a. ehitati
esimene raudteeliin Inglismaal
Raudteede kõrval etendas olulist
rolli ka veetransport. (vt. Õpik lk 11
pilti aurulaevast). Hoogsalt ehitati
kanaleid
19. Sajandi teisel poolel leiutasid
Rudolf Diesel ja Carl Benz diisel- ja
bensiinimootori. Algas auto
võidukäik (pildil 1894. aasta
rullnokk oma käulaga kekutamas)

PÕLLUMAJANDUS
INDUSTRIAALÜHISKONNAS
Eesmärgiks oli
linnadesse kogunenud
rahvamassi ära toitmine
 Seega suurenes väetiste
kasutamine
 Samuti järjest rohkem
konserveeriti toiduaineid
Pildil heinategu USA-s 1890


ELEKTRIAJASTU LEIUTISED
1800 leiutas itaallane Alessandro Volta
esimese patarei

Michael Farady leiutas elektrigeneraatori,
millega sai elektrit hulgi toota

1879 valmistas ameeriklane Thomas Alva
Edison esimese töökindla elektrilambi

William Röntgen avastas röntgenitoru (xkiirte toru), pannes aluse
elektroonikatööstusele

1837 leiutas Samuel Morse elektrilise
telegraafi

1876. Aastal algas Graham Belli leiutatud
telefoni võidukäik

19. Saj II poolel leiutati grammofon

1895 demonstreeriti Pariisis esmakordselt
“elavaid pilte” – sündis kinokunst
Pildil esimene telefon


LINNAÜHISKOND
Industriaalühiskond ongi
eelkõige linnaühiskond
 Kuigi esialgu olid
töölislinnakud räpased,
hakati ajapikku eluolusid
parandama
 Uus ehitusmaterjal –
raudbetoon
Pildil 19. Saj lõpu
linnalapsed lõbutsemas


PROLETARIAAT JA KODANLUS
Tööliste osatähtsus
ühiskonnas suurenes
 Nagu tänagi, olid ka siis
oskustöölised paremini
hinnatud kui lihttöölised
 Kodanluse hulka kuulusid
vabrikuomanikud,
pankurid, haritlased jt.
Pildil tüüpiline kodanlane
19. sajandist


IMPERIALISMI TEKE











19. Sajandil oli juhtiv riik Inglismaa
Kiiresti arenesid ka Preisimaa, Austria, Prantsusmaa ja
Venemaa
Eriti kiirseti arenes USA
Kiiresti arenevad riigid hakkasid omavahel võistlema –
kes on siis ikka see kõige võimsam
Võimsuse näitajaks oli KOLOONIATE olemasolu –
vallutatud maad, kust sai hankida toorainet
Võimaluse korral üritati ka naaberriikide arvelt oma
territooriumi laiendada

IMPERIALISM – suurriikide soov
oma territooriumi naabrite arvel
laiendada ja endale kolooniaid
hõivata

POLIITILISED ÕPETUSED

KONSERVATISM








Pärast Prantsuse Revolutsiooni õppetundi olid paljud
eurooplased seisukohal, et ühiskond peaks arenema
aeglaselt (nagu konservis)
Konservatiivid olid 19. Sajandil seisukohal, et naised ei
tohiks valimas käia
Konservatiivid toetasid tugevat riiki ja olid vastu
riigivõimu avalikule arvustamisele
Tuntuim 1830. Aastatel moodustatud Konservatiivne
Partei Inglismaal, mis tegutseb tänaseni
Sotsialismi tugevnemisega 19. Saj. Lõpul. konservatiivid
loobusid oma jäikadest vaadetest

LIBERALISM








Aga oli ka neid, kes soovisid kaitsta
revolutsiooniga kättevõidetud vabadusi
Liberaalid nõudsid sõna-, koosoleku- ja
liitude loomise vabadust. Aga ikka veel ka
usuvabadust
Hindasid eraomandust
Taotlesid vabariiki ja naistele valimisõigust

SOTSIALISM





Kaitses esialgu eelkõige tööliste huve
Kuna tööliste haridustase oli paranenud,
oskasid nad oma õiguste eest võidelda
Taotlesid ühiskonnas lokkava
ebavõrdsuse kaotamist

SOTSIALISTID-UTOPISTID
Olgem ausad – sotsialistidutopistid olid/on kamp
sõgedaid, kes jauravad
tõsimeeli
fantaasiariikidest, kus
valitseb küllus ja kõik on
õnnelikud
 Kuna kõikidel töölistel
polnud võimalik haridust
saada, siis oli 19. saj. päris
palju neid ullikesi, kes
sotsialistide-utopistide
ideedega kaasa läksid
Pildil tänapäeva utopisti
ettekujutus
ideaalühiskonnast


MARXISM
Idee – läbi aegade on
ühiskond jagunenud rõhujate
klassiks ja rõhutavate klass –
seega kogu ühiskonna ajalugu
on ühtlasi klassivõitluse
ajalugu
 Rõhutavate klass (ehk siis
töölised) peaksid vägivaldsel
teel haarama kodanlastelt
võimu, kuulutama
tootmisvahendid riigi omandiks
Pildil hiinlaste propagandaplakat
Karl Marxist


VEEL MARXISMIST
Marxistide loosung: “Kõiki
maade proletaarlased,
ühinege!”
 20. Sajandil sai marxistlikult
meelestatud proletariaadi
hümniks “Internatsionaal”
(Nüüd üles needus keda
rõhub…)
Pildil Kominterni plakat 1919
Venemaalt. Ülemises ääres
loosung “kõigi maade…jne”


MARXISTID JAGUNESID
KAHEKS:




Rahulikuma suuna toetajad ehk
sotsiaaldemokraadid
Veendunud revolutsionäärid ehk
kommunistid


Slide 4

INDUSTRIAALÜHISKONNA
PALGEJOONI

INDUSTRIAALÜHISKONNA
KUJUNEMINE
19. Saj. Keskpaigaks oli







masintootmine muutunud
enamikes Euroopa riikides ja
USA-s valitsevaks.
Kaevandati hoogsalt
rauamaaki ja kivisüsi
Kaevanduste juurde tekkisid
suured tööstuskeskused (vt.
Õpikust pilti lk. 10)
Suurtööstuse arendamine ongi
teisisõnu
INDUSTRIALISEERIMINE –
suurtööstust saavutustele
ühiskond aga
INDUSTRIAALÜHISKOND
(pildil industriaalajastu lapsed
kaevanduses töötamas)

TRANSPORDI ARENG









Industriaalühiskonna
kujunemisele aitas kaasa
transpordi, eriti raudtee areng
Esialgu kasutati vedurit
kaevandustes. 1825. a. ehitati
esimene raudteeliin Inglismaal
Raudteede kõrval etendas olulist
rolli ka veetransport. (vt. Õpik lk 11
pilti aurulaevast). Hoogsalt ehitati
kanaleid
19. Sajandi teisel poolel leiutasid
Rudolf Diesel ja Carl Benz diisel- ja
bensiinimootori. Algas auto
võidukäik (pildil 1894. aasta
rullnokk oma käulaga kekutamas)

PÕLLUMAJANDUS
INDUSTRIAALÜHISKONNAS
Eesmärgiks oli
linnadesse kogunenud
rahvamassi ära toitmine
 Seega suurenes väetiste
kasutamine
 Samuti järjest rohkem
konserveeriti toiduaineid
Pildil heinategu USA-s 1890


ELEKTRIAJASTU LEIUTISED
1800 leiutas itaallane Alessandro Volta
esimese patarei

Michael Farady leiutas elektrigeneraatori,
millega sai elektrit hulgi toota

1879 valmistas ameeriklane Thomas Alva
Edison esimese töökindla elektrilambi

William Röntgen avastas röntgenitoru (xkiirte toru), pannes aluse
elektroonikatööstusele

1837 leiutas Samuel Morse elektrilise
telegraafi

1876. Aastal algas Graham Belli leiutatud
telefoni võidukäik

19. Saj II poolel leiutati grammofon

1895 demonstreeriti Pariisis esmakordselt
“elavaid pilte” – sündis kinokunst
Pildil esimene telefon


LINNAÜHISKOND
Industriaalühiskond ongi
eelkõige linnaühiskond
 Kuigi esialgu olid
töölislinnakud räpased,
hakati ajapikku eluolusid
parandama
 Uus ehitusmaterjal –
raudbetoon
Pildil 19. Saj lõpu
linnalapsed lõbutsemas


PROLETARIAAT JA KODANLUS
Tööliste osatähtsus
ühiskonnas suurenes
 Nagu tänagi, olid ka siis
oskustöölised paremini
hinnatud kui lihttöölised
 Kodanluse hulka kuulusid
vabrikuomanikud,
pankurid, haritlased jt.
Pildil tüüpiline kodanlane
19. sajandist


IMPERIALISMI TEKE











19. Sajandil oli juhtiv riik Inglismaa
Kiiresti arenesid ka Preisimaa, Austria, Prantsusmaa ja
Venemaa
Eriti kiirseti arenes USA
Kiiresti arenevad riigid hakkasid omavahel võistlema –
kes on siis ikka see kõige võimsam
Võimsuse näitajaks oli KOLOONIATE olemasolu –
vallutatud maad, kust sai hankida toorainet
Võimaluse korral üritati ka naaberriikide arvelt oma
territooriumi laiendada

IMPERIALISM – suurriikide soov
oma territooriumi naabrite arvel
laiendada ja endale kolooniaid
hõivata

POLIITILISED ÕPETUSED

KONSERVATISM








Pärast Prantsuse Revolutsiooni õppetundi olid paljud
eurooplased seisukohal, et ühiskond peaks arenema
aeglaselt (nagu konservis)
Konservatiivid olid 19. Sajandil seisukohal, et naised ei
tohiks valimas käia
Konservatiivid toetasid tugevat riiki ja olid vastu
riigivõimu avalikule arvustamisele
Tuntuim 1830. Aastatel moodustatud Konservatiivne
Partei Inglismaal, mis tegutseb tänaseni
Sotsialismi tugevnemisega 19. Saj. Lõpul. konservatiivid
loobusid oma jäikadest vaadetest

LIBERALISM








Aga oli ka neid, kes soovisid kaitsta
revolutsiooniga kättevõidetud vabadusi
Liberaalid nõudsid sõna-, koosoleku- ja
liitude loomise vabadust. Aga ikka veel ka
usuvabadust
Hindasid eraomandust
Taotlesid vabariiki ja naistele valimisõigust

SOTSIALISM





Kaitses esialgu eelkõige tööliste huve
Kuna tööliste haridustase oli paranenud,
oskasid nad oma õiguste eest võidelda
Taotlesid ühiskonnas lokkava
ebavõrdsuse kaotamist

SOTSIALISTID-UTOPISTID
Olgem ausad – sotsialistidutopistid olid/on kamp
sõgedaid, kes jauravad
tõsimeeli
fantaasiariikidest, kus
valitseb küllus ja kõik on
õnnelikud
 Kuna kõikidel töölistel
polnud võimalik haridust
saada, siis oli 19. saj. päris
palju neid ullikesi, kes
sotsialistide-utopistide
ideedega kaasa läksid
Pildil tänapäeva utopisti
ettekujutus
ideaalühiskonnast


MARXISM
Idee – läbi aegade on
ühiskond jagunenud rõhujate
klassiks ja rõhutavate klass –
seega kogu ühiskonna ajalugu
on ühtlasi klassivõitluse
ajalugu
 Rõhutavate klass (ehk siis
töölised) peaksid vägivaldsel
teel haarama kodanlastelt
võimu, kuulutama
tootmisvahendid riigi omandiks
Pildil hiinlaste propagandaplakat
Karl Marxist


VEEL MARXISMIST
Marxistide loosung: “Kõiki
maade proletaarlased,
ühinege!”
 20. Sajandil sai marxistlikult
meelestatud proletariaadi
hümniks “Internatsionaal”
(Nüüd üles needus keda
rõhub…)
Pildil Kominterni plakat 1919
Venemaalt. Ülemises ääres
loosung “kõigi maade…jne”


MARXISTID JAGUNESID
KAHEKS:




Rahulikuma suuna toetajad ehk
sotsiaaldemokraadid
Veendunud revolutsionäärid ehk
kommunistid


Slide 5

INDUSTRIAALÜHISKONNA
PALGEJOONI

INDUSTRIAALÜHISKONNA
KUJUNEMINE
19. Saj. Keskpaigaks oli







masintootmine muutunud
enamikes Euroopa riikides ja
USA-s valitsevaks.
Kaevandati hoogsalt
rauamaaki ja kivisüsi
Kaevanduste juurde tekkisid
suured tööstuskeskused (vt.
Õpikust pilti lk. 10)
Suurtööstuse arendamine ongi
teisisõnu
INDUSTRIALISEERIMINE –
suurtööstust saavutustele
ühiskond aga
INDUSTRIAALÜHISKOND
(pildil industriaalajastu lapsed
kaevanduses töötamas)

TRANSPORDI ARENG









Industriaalühiskonna
kujunemisele aitas kaasa
transpordi, eriti raudtee areng
Esialgu kasutati vedurit
kaevandustes. 1825. a. ehitati
esimene raudteeliin Inglismaal
Raudteede kõrval etendas olulist
rolli ka veetransport. (vt. Õpik lk 11
pilti aurulaevast). Hoogsalt ehitati
kanaleid
19. Sajandi teisel poolel leiutasid
Rudolf Diesel ja Carl Benz diisel- ja
bensiinimootori. Algas auto
võidukäik (pildil 1894. aasta
rullnokk oma käulaga kekutamas)

PÕLLUMAJANDUS
INDUSTRIAALÜHISKONNAS
Eesmärgiks oli
linnadesse kogunenud
rahvamassi ära toitmine
 Seega suurenes väetiste
kasutamine
 Samuti järjest rohkem
konserveeriti toiduaineid
Pildil heinategu USA-s 1890


ELEKTRIAJASTU LEIUTISED
1800 leiutas itaallane Alessandro Volta
esimese patarei

Michael Farady leiutas elektrigeneraatori,
millega sai elektrit hulgi toota

1879 valmistas ameeriklane Thomas Alva
Edison esimese töökindla elektrilambi

William Röntgen avastas röntgenitoru (xkiirte toru), pannes aluse
elektroonikatööstusele

1837 leiutas Samuel Morse elektrilise
telegraafi

1876. Aastal algas Graham Belli leiutatud
telefoni võidukäik

19. Saj II poolel leiutati grammofon

1895 demonstreeriti Pariisis esmakordselt
“elavaid pilte” – sündis kinokunst
Pildil esimene telefon


LINNAÜHISKOND
Industriaalühiskond ongi
eelkõige linnaühiskond
 Kuigi esialgu olid
töölislinnakud räpased,
hakati ajapikku eluolusid
parandama
 Uus ehitusmaterjal –
raudbetoon
Pildil 19. Saj lõpu
linnalapsed lõbutsemas


PROLETARIAAT JA KODANLUS
Tööliste osatähtsus
ühiskonnas suurenes
 Nagu tänagi, olid ka siis
oskustöölised paremini
hinnatud kui lihttöölised
 Kodanluse hulka kuulusid
vabrikuomanikud,
pankurid, haritlased jt.
Pildil tüüpiline kodanlane
19. sajandist


IMPERIALISMI TEKE











19. Sajandil oli juhtiv riik Inglismaa
Kiiresti arenesid ka Preisimaa, Austria, Prantsusmaa ja
Venemaa
Eriti kiirseti arenes USA
Kiiresti arenevad riigid hakkasid omavahel võistlema –
kes on siis ikka see kõige võimsam
Võimsuse näitajaks oli KOLOONIATE olemasolu –
vallutatud maad, kust sai hankida toorainet
Võimaluse korral üritati ka naaberriikide arvelt oma
territooriumi laiendada

IMPERIALISM – suurriikide soov
oma territooriumi naabrite arvel
laiendada ja endale kolooniaid
hõivata

POLIITILISED ÕPETUSED

KONSERVATISM








Pärast Prantsuse Revolutsiooni õppetundi olid paljud
eurooplased seisukohal, et ühiskond peaks arenema
aeglaselt (nagu konservis)
Konservatiivid olid 19. Sajandil seisukohal, et naised ei
tohiks valimas käia
Konservatiivid toetasid tugevat riiki ja olid vastu
riigivõimu avalikule arvustamisele
Tuntuim 1830. Aastatel moodustatud Konservatiivne
Partei Inglismaal, mis tegutseb tänaseni
Sotsialismi tugevnemisega 19. Saj. Lõpul. konservatiivid
loobusid oma jäikadest vaadetest

LIBERALISM








Aga oli ka neid, kes soovisid kaitsta
revolutsiooniga kättevõidetud vabadusi
Liberaalid nõudsid sõna-, koosoleku- ja
liitude loomise vabadust. Aga ikka veel ka
usuvabadust
Hindasid eraomandust
Taotlesid vabariiki ja naistele valimisõigust

SOTSIALISM





Kaitses esialgu eelkõige tööliste huve
Kuna tööliste haridustase oli paranenud,
oskasid nad oma õiguste eest võidelda
Taotlesid ühiskonnas lokkava
ebavõrdsuse kaotamist

SOTSIALISTID-UTOPISTID
Olgem ausad – sotsialistidutopistid olid/on kamp
sõgedaid, kes jauravad
tõsimeeli
fantaasiariikidest, kus
valitseb küllus ja kõik on
õnnelikud
 Kuna kõikidel töölistel
polnud võimalik haridust
saada, siis oli 19. saj. päris
palju neid ullikesi, kes
sotsialistide-utopistide
ideedega kaasa läksid
Pildil tänapäeva utopisti
ettekujutus
ideaalühiskonnast


MARXISM
Idee – läbi aegade on
ühiskond jagunenud rõhujate
klassiks ja rõhutavate klass –
seega kogu ühiskonna ajalugu
on ühtlasi klassivõitluse
ajalugu
 Rõhutavate klass (ehk siis
töölised) peaksid vägivaldsel
teel haarama kodanlastelt
võimu, kuulutama
tootmisvahendid riigi omandiks
Pildil hiinlaste propagandaplakat
Karl Marxist


VEEL MARXISMIST
Marxistide loosung: “Kõiki
maade proletaarlased,
ühinege!”
 20. Sajandil sai marxistlikult
meelestatud proletariaadi
hümniks “Internatsionaal”
(Nüüd üles needus keda
rõhub…)
Pildil Kominterni plakat 1919
Venemaalt. Ülemises ääres
loosung “kõigi maade…jne”


MARXISTID JAGUNESID
KAHEKS:




Rahulikuma suuna toetajad ehk
sotsiaaldemokraadid
Veendunud revolutsionäärid ehk
kommunistid


Slide 6

INDUSTRIAALÜHISKONNA
PALGEJOONI

INDUSTRIAALÜHISKONNA
KUJUNEMINE
19. Saj. Keskpaigaks oli







masintootmine muutunud
enamikes Euroopa riikides ja
USA-s valitsevaks.
Kaevandati hoogsalt
rauamaaki ja kivisüsi
Kaevanduste juurde tekkisid
suured tööstuskeskused (vt.
Õpikust pilti lk. 10)
Suurtööstuse arendamine ongi
teisisõnu
INDUSTRIALISEERIMINE –
suurtööstust saavutustele
ühiskond aga
INDUSTRIAALÜHISKOND
(pildil industriaalajastu lapsed
kaevanduses töötamas)

TRANSPORDI ARENG









Industriaalühiskonna
kujunemisele aitas kaasa
transpordi, eriti raudtee areng
Esialgu kasutati vedurit
kaevandustes. 1825. a. ehitati
esimene raudteeliin Inglismaal
Raudteede kõrval etendas olulist
rolli ka veetransport. (vt. Õpik lk 11
pilti aurulaevast). Hoogsalt ehitati
kanaleid
19. Sajandi teisel poolel leiutasid
Rudolf Diesel ja Carl Benz diisel- ja
bensiinimootori. Algas auto
võidukäik (pildil 1894. aasta
rullnokk oma käulaga kekutamas)

PÕLLUMAJANDUS
INDUSTRIAALÜHISKONNAS
Eesmärgiks oli
linnadesse kogunenud
rahvamassi ära toitmine
 Seega suurenes väetiste
kasutamine
 Samuti järjest rohkem
konserveeriti toiduaineid
Pildil heinategu USA-s 1890


ELEKTRIAJASTU LEIUTISED
1800 leiutas itaallane Alessandro Volta
esimese patarei

Michael Farady leiutas elektrigeneraatori,
millega sai elektrit hulgi toota

1879 valmistas ameeriklane Thomas Alva
Edison esimese töökindla elektrilambi

William Röntgen avastas röntgenitoru (xkiirte toru), pannes aluse
elektroonikatööstusele

1837 leiutas Samuel Morse elektrilise
telegraafi

1876. Aastal algas Graham Belli leiutatud
telefoni võidukäik

19. Saj II poolel leiutati grammofon

1895 demonstreeriti Pariisis esmakordselt
“elavaid pilte” – sündis kinokunst
Pildil esimene telefon


LINNAÜHISKOND
Industriaalühiskond ongi
eelkõige linnaühiskond
 Kuigi esialgu olid
töölislinnakud räpased,
hakati ajapikku eluolusid
parandama
 Uus ehitusmaterjal –
raudbetoon
Pildil 19. Saj lõpu
linnalapsed lõbutsemas


PROLETARIAAT JA KODANLUS
Tööliste osatähtsus
ühiskonnas suurenes
 Nagu tänagi, olid ka siis
oskustöölised paremini
hinnatud kui lihttöölised
 Kodanluse hulka kuulusid
vabrikuomanikud,
pankurid, haritlased jt.
Pildil tüüpiline kodanlane
19. sajandist


IMPERIALISMI TEKE











19. Sajandil oli juhtiv riik Inglismaa
Kiiresti arenesid ka Preisimaa, Austria, Prantsusmaa ja
Venemaa
Eriti kiirseti arenes USA
Kiiresti arenevad riigid hakkasid omavahel võistlema –
kes on siis ikka see kõige võimsam
Võimsuse näitajaks oli KOLOONIATE olemasolu –
vallutatud maad, kust sai hankida toorainet
Võimaluse korral üritati ka naaberriikide arvelt oma
territooriumi laiendada

IMPERIALISM – suurriikide soov
oma territooriumi naabrite arvel
laiendada ja endale kolooniaid
hõivata

POLIITILISED ÕPETUSED

KONSERVATISM








Pärast Prantsuse Revolutsiooni õppetundi olid paljud
eurooplased seisukohal, et ühiskond peaks arenema
aeglaselt (nagu konservis)
Konservatiivid olid 19. Sajandil seisukohal, et naised ei
tohiks valimas käia
Konservatiivid toetasid tugevat riiki ja olid vastu
riigivõimu avalikule arvustamisele
Tuntuim 1830. Aastatel moodustatud Konservatiivne
Partei Inglismaal, mis tegutseb tänaseni
Sotsialismi tugevnemisega 19. Saj. Lõpul. konservatiivid
loobusid oma jäikadest vaadetest

LIBERALISM








Aga oli ka neid, kes soovisid kaitsta
revolutsiooniga kättevõidetud vabadusi
Liberaalid nõudsid sõna-, koosoleku- ja
liitude loomise vabadust. Aga ikka veel ka
usuvabadust
Hindasid eraomandust
Taotlesid vabariiki ja naistele valimisõigust

SOTSIALISM





Kaitses esialgu eelkõige tööliste huve
Kuna tööliste haridustase oli paranenud,
oskasid nad oma õiguste eest võidelda
Taotlesid ühiskonnas lokkava
ebavõrdsuse kaotamist

SOTSIALISTID-UTOPISTID
Olgem ausad – sotsialistidutopistid olid/on kamp
sõgedaid, kes jauravad
tõsimeeli
fantaasiariikidest, kus
valitseb küllus ja kõik on
õnnelikud
 Kuna kõikidel töölistel
polnud võimalik haridust
saada, siis oli 19. saj. päris
palju neid ullikesi, kes
sotsialistide-utopistide
ideedega kaasa läksid
Pildil tänapäeva utopisti
ettekujutus
ideaalühiskonnast


MARXISM
Idee – läbi aegade on
ühiskond jagunenud rõhujate
klassiks ja rõhutavate klass –
seega kogu ühiskonna ajalugu
on ühtlasi klassivõitluse
ajalugu
 Rõhutavate klass (ehk siis
töölised) peaksid vägivaldsel
teel haarama kodanlastelt
võimu, kuulutama
tootmisvahendid riigi omandiks
Pildil hiinlaste propagandaplakat
Karl Marxist


VEEL MARXISMIST
Marxistide loosung: “Kõiki
maade proletaarlased,
ühinege!”
 20. Sajandil sai marxistlikult
meelestatud proletariaadi
hümniks “Internatsionaal”
(Nüüd üles needus keda
rõhub…)
Pildil Kominterni plakat 1919
Venemaalt. Ülemises ääres
loosung “kõigi maade…jne”


MARXISTID JAGUNESID
KAHEKS:




Rahulikuma suuna toetajad ehk
sotsiaaldemokraadid
Veendunud revolutsionäärid ehk
kommunistid


Slide 7

INDUSTRIAALÜHISKONNA
PALGEJOONI

INDUSTRIAALÜHISKONNA
KUJUNEMINE
19. Saj. Keskpaigaks oli







masintootmine muutunud
enamikes Euroopa riikides ja
USA-s valitsevaks.
Kaevandati hoogsalt
rauamaaki ja kivisüsi
Kaevanduste juurde tekkisid
suured tööstuskeskused (vt.
Õpikust pilti lk. 10)
Suurtööstuse arendamine ongi
teisisõnu
INDUSTRIALISEERIMINE –
suurtööstust saavutustele
ühiskond aga
INDUSTRIAALÜHISKOND
(pildil industriaalajastu lapsed
kaevanduses töötamas)

TRANSPORDI ARENG









Industriaalühiskonna
kujunemisele aitas kaasa
transpordi, eriti raudtee areng
Esialgu kasutati vedurit
kaevandustes. 1825. a. ehitati
esimene raudteeliin Inglismaal
Raudteede kõrval etendas olulist
rolli ka veetransport. (vt. Õpik lk 11
pilti aurulaevast). Hoogsalt ehitati
kanaleid
19. Sajandi teisel poolel leiutasid
Rudolf Diesel ja Carl Benz diisel- ja
bensiinimootori. Algas auto
võidukäik (pildil 1894. aasta
rullnokk oma käulaga kekutamas)

PÕLLUMAJANDUS
INDUSTRIAALÜHISKONNAS
Eesmärgiks oli
linnadesse kogunenud
rahvamassi ära toitmine
 Seega suurenes väetiste
kasutamine
 Samuti järjest rohkem
konserveeriti toiduaineid
Pildil heinategu USA-s 1890


ELEKTRIAJASTU LEIUTISED
1800 leiutas itaallane Alessandro Volta
esimese patarei

Michael Farady leiutas elektrigeneraatori,
millega sai elektrit hulgi toota

1879 valmistas ameeriklane Thomas Alva
Edison esimese töökindla elektrilambi

William Röntgen avastas röntgenitoru (xkiirte toru), pannes aluse
elektroonikatööstusele

1837 leiutas Samuel Morse elektrilise
telegraafi

1876. Aastal algas Graham Belli leiutatud
telefoni võidukäik

19. Saj II poolel leiutati grammofon

1895 demonstreeriti Pariisis esmakordselt
“elavaid pilte” – sündis kinokunst
Pildil esimene telefon


LINNAÜHISKOND
Industriaalühiskond ongi
eelkõige linnaühiskond
 Kuigi esialgu olid
töölislinnakud räpased,
hakati ajapikku eluolusid
parandama
 Uus ehitusmaterjal –
raudbetoon
Pildil 19. Saj lõpu
linnalapsed lõbutsemas


PROLETARIAAT JA KODANLUS
Tööliste osatähtsus
ühiskonnas suurenes
 Nagu tänagi, olid ka siis
oskustöölised paremini
hinnatud kui lihttöölised
 Kodanluse hulka kuulusid
vabrikuomanikud,
pankurid, haritlased jt.
Pildil tüüpiline kodanlane
19. sajandist


IMPERIALISMI TEKE











19. Sajandil oli juhtiv riik Inglismaa
Kiiresti arenesid ka Preisimaa, Austria, Prantsusmaa ja
Venemaa
Eriti kiirseti arenes USA
Kiiresti arenevad riigid hakkasid omavahel võistlema –
kes on siis ikka see kõige võimsam
Võimsuse näitajaks oli KOLOONIATE olemasolu –
vallutatud maad, kust sai hankida toorainet
Võimaluse korral üritati ka naaberriikide arvelt oma
territooriumi laiendada

IMPERIALISM – suurriikide soov
oma territooriumi naabrite arvel
laiendada ja endale kolooniaid
hõivata

POLIITILISED ÕPETUSED

KONSERVATISM








Pärast Prantsuse Revolutsiooni õppetundi olid paljud
eurooplased seisukohal, et ühiskond peaks arenema
aeglaselt (nagu konservis)
Konservatiivid olid 19. Sajandil seisukohal, et naised ei
tohiks valimas käia
Konservatiivid toetasid tugevat riiki ja olid vastu
riigivõimu avalikule arvustamisele
Tuntuim 1830. Aastatel moodustatud Konservatiivne
Partei Inglismaal, mis tegutseb tänaseni
Sotsialismi tugevnemisega 19. Saj. Lõpul. konservatiivid
loobusid oma jäikadest vaadetest

LIBERALISM








Aga oli ka neid, kes soovisid kaitsta
revolutsiooniga kättevõidetud vabadusi
Liberaalid nõudsid sõna-, koosoleku- ja
liitude loomise vabadust. Aga ikka veel ka
usuvabadust
Hindasid eraomandust
Taotlesid vabariiki ja naistele valimisõigust

SOTSIALISM





Kaitses esialgu eelkõige tööliste huve
Kuna tööliste haridustase oli paranenud,
oskasid nad oma õiguste eest võidelda
Taotlesid ühiskonnas lokkava
ebavõrdsuse kaotamist

SOTSIALISTID-UTOPISTID
Olgem ausad – sotsialistidutopistid olid/on kamp
sõgedaid, kes jauravad
tõsimeeli
fantaasiariikidest, kus
valitseb küllus ja kõik on
õnnelikud
 Kuna kõikidel töölistel
polnud võimalik haridust
saada, siis oli 19. saj. päris
palju neid ullikesi, kes
sotsialistide-utopistide
ideedega kaasa läksid
Pildil tänapäeva utopisti
ettekujutus
ideaalühiskonnast


MARXISM
Idee – läbi aegade on
ühiskond jagunenud rõhujate
klassiks ja rõhutavate klass –
seega kogu ühiskonna ajalugu
on ühtlasi klassivõitluse
ajalugu
 Rõhutavate klass (ehk siis
töölised) peaksid vägivaldsel
teel haarama kodanlastelt
võimu, kuulutama
tootmisvahendid riigi omandiks
Pildil hiinlaste propagandaplakat
Karl Marxist


VEEL MARXISMIST
Marxistide loosung: “Kõiki
maade proletaarlased,
ühinege!”
 20. Sajandil sai marxistlikult
meelestatud proletariaadi
hümniks “Internatsionaal”
(Nüüd üles needus keda
rõhub…)
Pildil Kominterni plakat 1919
Venemaalt. Ülemises ääres
loosung “kõigi maade…jne”


MARXISTID JAGUNESID
KAHEKS:




Rahulikuma suuna toetajad ehk
sotsiaaldemokraadid
Veendunud revolutsionäärid ehk
kommunistid


Slide 8

INDUSTRIAALÜHISKONNA
PALGEJOONI

INDUSTRIAALÜHISKONNA
KUJUNEMINE
19. Saj. Keskpaigaks oli







masintootmine muutunud
enamikes Euroopa riikides ja
USA-s valitsevaks.
Kaevandati hoogsalt
rauamaaki ja kivisüsi
Kaevanduste juurde tekkisid
suured tööstuskeskused (vt.
Õpikust pilti lk. 10)
Suurtööstuse arendamine ongi
teisisõnu
INDUSTRIALISEERIMINE –
suurtööstust saavutustele
ühiskond aga
INDUSTRIAALÜHISKOND
(pildil industriaalajastu lapsed
kaevanduses töötamas)

TRANSPORDI ARENG









Industriaalühiskonna
kujunemisele aitas kaasa
transpordi, eriti raudtee areng
Esialgu kasutati vedurit
kaevandustes. 1825. a. ehitati
esimene raudteeliin Inglismaal
Raudteede kõrval etendas olulist
rolli ka veetransport. (vt. Õpik lk 11
pilti aurulaevast). Hoogsalt ehitati
kanaleid
19. Sajandi teisel poolel leiutasid
Rudolf Diesel ja Carl Benz diisel- ja
bensiinimootori. Algas auto
võidukäik (pildil 1894. aasta
rullnokk oma käulaga kekutamas)

PÕLLUMAJANDUS
INDUSTRIAALÜHISKONNAS
Eesmärgiks oli
linnadesse kogunenud
rahvamassi ära toitmine
 Seega suurenes väetiste
kasutamine
 Samuti järjest rohkem
konserveeriti toiduaineid
Pildil heinategu USA-s 1890


ELEKTRIAJASTU LEIUTISED
1800 leiutas itaallane Alessandro Volta
esimese patarei

Michael Farady leiutas elektrigeneraatori,
millega sai elektrit hulgi toota

1879 valmistas ameeriklane Thomas Alva
Edison esimese töökindla elektrilambi

William Röntgen avastas röntgenitoru (xkiirte toru), pannes aluse
elektroonikatööstusele

1837 leiutas Samuel Morse elektrilise
telegraafi

1876. Aastal algas Graham Belli leiutatud
telefoni võidukäik

19. Saj II poolel leiutati grammofon

1895 demonstreeriti Pariisis esmakordselt
“elavaid pilte” – sündis kinokunst
Pildil esimene telefon


LINNAÜHISKOND
Industriaalühiskond ongi
eelkõige linnaühiskond
 Kuigi esialgu olid
töölislinnakud räpased,
hakati ajapikku eluolusid
parandama
 Uus ehitusmaterjal –
raudbetoon
Pildil 19. Saj lõpu
linnalapsed lõbutsemas


PROLETARIAAT JA KODANLUS
Tööliste osatähtsus
ühiskonnas suurenes
 Nagu tänagi, olid ka siis
oskustöölised paremini
hinnatud kui lihttöölised
 Kodanluse hulka kuulusid
vabrikuomanikud,
pankurid, haritlased jt.
Pildil tüüpiline kodanlane
19. sajandist


IMPERIALISMI TEKE











19. Sajandil oli juhtiv riik Inglismaa
Kiiresti arenesid ka Preisimaa, Austria, Prantsusmaa ja
Venemaa
Eriti kiirseti arenes USA
Kiiresti arenevad riigid hakkasid omavahel võistlema –
kes on siis ikka see kõige võimsam
Võimsuse näitajaks oli KOLOONIATE olemasolu –
vallutatud maad, kust sai hankida toorainet
Võimaluse korral üritati ka naaberriikide arvelt oma
territooriumi laiendada

IMPERIALISM – suurriikide soov
oma territooriumi naabrite arvel
laiendada ja endale kolooniaid
hõivata

POLIITILISED ÕPETUSED

KONSERVATISM








Pärast Prantsuse Revolutsiooni õppetundi olid paljud
eurooplased seisukohal, et ühiskond peaks arenema
aeglaselt (nagu konservis)
Konservatiivid olid 19. Sajandil seisukohal, et naised ei
tohiks valimas käia
Konservatiivid toetasid tugevat riiki ja olid vastu
riigivõimu avalikule arvustamisele
Tuntuim 1830. Aastatel moodustatud Konservatiivne
Partei Inglismaal, mis tegutseb tänaseni
Sotsialismi tugevnemisega 19. Saj. Lõpul. konservatiivid
loobusid oma jäikadest vaadetest

LIBERALISM








Aga oli ka neid, kes soovisid kaitsta
revolutsiooniga kättevõidetud vabadusi
Liberaalid nõudsid sõna-, koosoleku- ja
liitude loomise vabadust. Aga ikka veel ka
usuvabadust
Hindasid eraomandust
Taotlesid vabariiki ja naistele valimisõigust

SOTSIALISM





Kaitses esialgu eelkõige tööliste huve
Kuna tööliste haridustase oli paranenud,
oskasid nad oma õiguste eest võidelda
Taotlesid ühiskonnas lokkava
ebavõrdsuse kaotamist

SOTSIALISTID-UTOPISTID
Olgem ausad – sotsialistidutopistid olid/on kamp
sõgedaid, kes jauravad
tõsimeeli
fantaasiariikidest, kus
valitseb küllus ja kõik on
õnnelikud
 Kuna kõikidel töölistel
polnud võimalik haridust
saada, siis oli 19. saj. päris
palju neid ullikesi, kes
sotsialistide-utopistide
ideedega kaasa läksid
Pildil tänapäeva utopisti
ettekujutus
ideaalühiskonnast


MARXISM
Idee – läbi aegade on
ühiskond jagunenud rõhujate
klassiks ja rõhutavate klass –
seega kogu ühiskonna ajalugu
on ühtlasi klassivõitluse
ajalugu
 Rõhutavate klass (ehk siis
töölised) peaksid vägivaldsel
teel haarama kodanlastelt
võimu, kuulutama
tootmisvahendid riigi omandiks
Pildil hiinlaste propagandaplakat
Karl Marxist


VEEL MARXISMIST
Marxistide loosung: “Kõiki
maade proletaarlased,
ühinege!”
 20. Sajandil sai marxistlikult
meelestatud proletariaadi
hümniks “Internatsionaal”
(Nüüd üles needus keda
rõhub…)
Pildil Kominterni plakat 1919
Venemaalt. Ülemises ääres
loosung “kõigi maade…jne”


MARXISTID JAGUNESID
KAHEKS:




Rahulikuma suuna toetajad ehk
sotsiaaldemokraadid
Veendunud revolutsionäärid ehk
kommunistid


Slide 9

INDUSTRIAALÜHISKONNA
PALGEJOONI

INDUSTRIAALÜHISKONNA
KUJUNEMINE
19. Saj. Keskpaigaks oli







masintootmine muutunud
enamikes Euroopa riikides ja
USA-s valitsevaks.
Kaevandati hoogsalt
rauamaaki ja kivisüsi
Kaevanduste juurde tekkisid
suured tööstuskeskused (vt.
Õpikust pilti lk. 10)
Suurtööstuse arendamine ongi
teisisõnu
INDUSTRIALISEERIMINE –
suurtööstust saavutustele
ühiskond aga
INDUSTRIAALÜHISKOND
(pildil industriaalajastu lapsed
kaevanduses töötamas)

TRANSPORDI ARENG









Industriaalühiskonna
kujunemisele aitas kaasa
transpordi, eriti raudtee areng
Esialgu kasutati vedurit
kaevandustes. 1825. a. ehitati
esimene raudteeliin Inglismaal
Raudteede kõrval etendas olulist
rolli ka veetransport. (vt. Õpik lk 11
pilti aurulaevast). Hoogsalt ehitati
kanaleid
19. Sajandi teisel poolel leiutasid
Rudolf Diesel ja Carl Benz diisel- ja
bensiinimootori. Algas auto
võidukäik (pildil 1894. aasta
rullnokk oma käulaga kekutamas)

PÕLLUMAJANDUS
INDUSTRIAALÜHISKONNAS
Eesmärgiks oli
linnadesse kogunenud
rahvamassi ära toitmine
 Seega suurenes väetiste
kasutamine
 Samuti järjest rohkem
konserveeriti toiduaineid
Pildil heinategu USA-s 1890


ELEKTRIAJASTU LEIUTISED
1800 leiutas itaallane Alessandro Volta
esimese patarei

Michael Farady leiutas elektrigeneraatori,
millega sai elektrit hulgi toota

1879 valmistas ameeriklane Thomas Alva
Edison esimese töökindla elektrilambi

William Röntgen avastas röntgenitoru (xkiirte toru), pannes aluse
elektroonikatööstusele

1837 leiutas Samuel Morse elektrilise
telegraafi

1876. Aastal algas Graham Belli leiutatud
telefoni võidukäik

19. Saj II poolel leiutati grammofon

1895 demonstreeriti Pariisis esmakordselt
“elavaid pilte” – sündis kinokunst
Pildil esimene telefon


LINNAÜHISKOND
Industriaalühiskond ongi
eelkõige linnaühiskond
 Kuigi esialgu olid
töölislinnakud räpased,
hakati ajapikku eluolusid
parandama
 Uus ehitusmaterjal –
raudbetoon
Pildil 19. Saj lõpu
linnalapsed lõbutsemas


PROLETARIAAT JA KODANLUS
Tööliste osatähtsus
ühiskonnas suurenes
 Nagu tänagi, olid ka siis
oskustöölised paremini
hinnatud kui lihttöölised
 Kodanluse hulka kuulusid
vabrikuomanikud,
pankurid, haritlased jt.
Pildil tüüpiline kodanlane
19. sajandist


IMPERIALISMI TEKE











19. Sajandil oli juhtiv riik Inglismaa
Kiiresti arenesid ka Preisimaa, Austria, Prantsusmaa ja
Venemaa
Eriti kiirseti arenes USA
Kiiresti arenevad riigid hakkasid omavahel võistlema –
kes on siis ikka see kõige võimsam
Võimsuse näitajaks oli KOLOONIATE olemasolu –
vallutatud maad, kust sai hankida toorainet
Võimaluse korral üritati ka naaberriikide arvelt oma
territooriumi laiendada

IMPERIALISM – suurriikide soov
oma territooriumi naabrite arvel
laiendada ja endale kolooniaid
hõivata

POLIITILISED ÕPETUSED

KONSERVATISM








Pärast Prantsuse Revolutsiooni õppetundi olid paljud
eurooplased seisukohal, et ühiskond peaks arenema
aeglaselt (nagu konservis)
Konservatiivid olid 19. Sajandil seisukohal, et naised ei
tohiks valimas käia
Konservatiivid toetasid tugevat riiki ja olid vastu
riigivõimu avalikule arvustamisele
Tuntuim 1830. Aastatel moodustatud Konservatiivne
Partei Inglismaal, mis tegutseb tänaseni
Sotsialismi tugevnemisega 19. Saj. Lõpul. konservatiivid
loobusid oma jäikadest vaadetest

LIBERALISM








Aga oli ka neid, kes soovisid kaitsta
revolutsiooniga kättevõidetud vabadusi
Liberaalid nõudsid sõna-, koosoleku- ja
liitude loomise vabadust. Aga ikka veel ka
usuvabadust
Hindasid eraomandust
Taotlesid vabariiki ja naistele valimisõigust

SOTSIALISM





Kaitses esialgu eelkõige tööliste huve
Kuna tööliste haridustase oli paranenud,
oskasid nad oma õiguste eest võidelda
Taotlesid ühiskonnas lokkava
ebavõrdsuse kaotamist

SOTSIALISTID-UTOPISTID
Olgem ausad – sotsialistidutopistid olid/on kamp
sõgedaid, kes jauravad
tõsimeeli
fantaasiariikidest, kus
valitseb küllus ja kõik on
õnnelikud
 Kuna kõikidel töölistel
polnud võimalik haridust
saada, siis oli 19. saj. päris
palju neid ullikesi, kes
sotsialistide-utopistide
ideedega kaasa läksid
Pildil tänapäeva utopisti
ettekujutus
ideaalühiskonnast


MARXISM
Idee – läbi aegade on
ühiskond jagunenud rõhujate
klassiks ja rõhutavate klass –
seega kogu ühiskonna ajalugu
on ühtlasi klassivõitluse
ajalugu
 Rõhutavate klass (ehk siis
töölised) peaksid vägivaldsel
teel haarama kodanlastelt
võimu, kuulutama
tootmisvahendid riigi omandiks
Pildil hiinlaste propagandaplakat
Karl Marxist


VEEL MARXISMIST
Marxistide loosung: “Kõiki
maade proletaarlased,
ühinege!”
 20. Sajandil sai marxistlikult
meelestatud proletariaadi
hümniks “Internatsionaal”
(Nüüd üles needus keda
rõhub…)
Pildil Kominterni plakat 1919
Venemaalt. Ülemises ääres
loosung “kõigi maade…jne”


MARXISTID JAGUNESID
KAHEKS:




Rahulikuma suuna toetajad ehk
sotsiaaldemokraadid
Veendunud revolutsionäärid ehk
kommunistid


Slide 10

INDUSTRIAALÜHISKONNA
PALGEJOONI

INDUSTRIAALÜHISKONNA
KUJUNEMINE
19. Saj. Keskpaigaks oli







masintootmine muutunud
enamikes Euroopa riikides ja
USA-s valitsevaks.
Kaevandati hoogsalt
rauamaaki ja kivisüsi
Kaevanduste juurde tekkisid
suured tööstuskeskused (vt.
Õpikust pilti lk. 10)
Suurtööstuse arendamine ongi
teisisõnu
INDUSTRIALISEERIMINE –
suurtööstust saavutustele
ühiskond aga
INDUSTRIAALÜHISKOND
(pildil industriaalajastu lapsed
kaevanduses töötamas)

TRANSPORDI ARENG









Industriaalühiskonna
kujunemisele aitas kaasa
transpordi, eriti raudtee areng
Esialgu kasutati vedurit
kaevandustes. 1825. a. ehitati
esimene raudteeliin Inglismaal
Raudteede kõrval etendas olulist
rolli ka veetransport. (vt. Õpik lk 11
pilti aurulaevast). Hoogsalt ehitati
kanaleid
19. Sajandi teisel poolel leiutasid
Rudolf Diesel ja Carl Benz diisel- ja
bensiinimootori. Algas auto
võidukäik (pildil 1894. aasta
rullnokk oma käulaga kekutamas)

PÕLLUMAJANDUS
INDUSTRIAALÜHISKONNAS
Eesmärgiks oli
linnadesse kogunenud
rahvamassi ära toitmine
 Seega suurenes väetiste
kasutamine
 Samuti järjest rohkem
konserveeriti toiduaineid
Pildil heinategu USA-s 1890


ELEKTRIAJASTU LEIUTISED
1800 leiutas itaallane Alessandro Volta
esimese patarei

Michael Farady leiutas elektrigeneraatori,
millega sai elektrit hulgi toota

1879 valmistas ameeriklane Thomas Alva
Edison esimese töökindla elektrilambi

William Röntgen avastas röntgenitoru (xkiirte toru), pannes aluse
elektroonikatööstusele

1837 leiutas Samuel Morse elektrilise
telegraafi

1876. Aastal algas Graham Belli leiutatud
telefoni võidukäik

19. Saj II poolel leiutati grammofon

1895 demonstreeriti Pariisis esmakordselt
“elavaid pilte” – sündis kinokunst
Pildil esimene telefon


LINNAÜHISKOND
Industriaalühiskond ongi
eelkõige linnaühiskond
 Kuigi esialgu olid
töölislinnakud räpased,
hakati ajapikku eluolusid
parandama
 Uus ehitusmaterjal –
raudbetoon
Pildil 19. Saj lõpu
linnalapsed lõbutsemas


PROLETARIAAT JA KODANLUS
Tööliste osatähtsus
ühiskonnas suurenes
 Nagu tänagi, olid ka siis
oskustöölised paremini
hinnatud kui lihttöölised
 Kodanluse hulka kuulusid
vabrikuomanikud,
pankurid, haritlased jt.
Pildil tüüpiline kodanlane
19. sajandist


IMPERIALISMI TEKE











19. Sajandil oli juhtiv riik Inglismaa
Kiiresti arenesid ka Preisimaa, Austria, Prantsusmaa ja
Venemaa
Eriti kiirseti arenes USA
Kiiresti arenevad riigid hakkasid omavahel võistlema –
kes on siis ikka see kõige võimsam
Võimsuse näitajaks oli KOLOONIATE olemasolu –
vallutatud maad, kust sai hankida toorainet
Võimaluse korral üritati ka naaberriikide arvelt oma
territooriumi laiendada

IMPERIALISM – suurriikide soov
oma territooriumi naabrite arvel
laiendada ja endale kolooniaid
hõivata

POLIITILISED ÕPETUSED

KONSERVATISM








Pärast Prantsuse Revolutsiooni õppetundi olid paljud
eurooplased seisukohal, et ühiskond peaks arenema
aeglaselt (nagu konservis)
Konservatiivid olid 19. Sajandil seisukohal, et naised ei
tohiks valimas käia
Konservatiivid toetasid tugevat riiki ja olid vastu
riigivõimu avalikule arvustamisele
Tuntuim 1830. Aastatel moodustatud Konservatiivne
Partei Inglismaal, mis tegutseb tänaseni
Sotsialismi tugevnemisega 19. Saj. Lõpul. konservatiivid
loobusid oma jäikadest vaadetest

LIBERALISM








Aga oli ka neid, kes soovisid kaitsta
revolutsiooniga kättevõidetud vabadusi
Liberaalid nõudsid sõna-, koosoleku- ja
liitude loomise vabadust. Aga ikka veel ka
usuvabadust
Hindasid eraomandust
Taotlesid vabariiki ja naistele valimisõigust

SOTSIALISM





Kaitses esialgu eelkõige tööliste huve
Kuna tööliste haridustase oli paranenud,
oskasid nad oma õiguste eest võidelda
Taotlesid ühiskonnas lokkava
ebavõrdsuse kaotamist

SOTSIALISTID-UTOPISTID
Olgem ausad – sotsialistidutopistid olid/on kamp
sõgedaid, kes jauravad
tõsimeeli
fantaasiariikidest, kus
valitseb küllus ja kõik on
õnnelikud
 Kuna kõikidel töölistel
polnud võimalik haridust
saada, siis oli 19. saj. päris
palju neid ullikesi, kes
sotsialistide-utopistide
ideedega kaasa läksid
Pildil tänapäeva utopisti
ettekujutus
ideaalühiskonnast


MARXISM
Idee – läbi aegade on
ühiskond jagunenud rõhujate
klassiks ja rõhutavate klass –
seega kogu ühiskonna ajalugu
on ühtlasi klassivõitluse
ajalugu
 Rõhutavate klass (ehk siis
töölised) peaksid vägivaldsel
teel haarama kodanlastelt
võimu, kuulutama
tootmisvahendid riigi omandiks
Pildil hiinlaste propagandaplakat
Karl Marxist


VEEL MARXISMIST
Marxistide loosung: “Kõiki
maade proletaarlased,
ühinege!”
 20. Sajandil sai marxistlikult
meelestatud proletariaadi
hümniks “Internatsionaal”
(Nüüd üles needus keda
rõhub…)
Pildil Kominterni plakat 1919
Venemaalt. Ülemises ääres
loosung “kõigi maade…jne”


MARXISTID JAGUNESID
KAHEKS:




Rahulikuma suuna toetajad ehk
sotsiaaldemokraadid
Veendunud revolutsionäärid ehk
kommunistid


Slide 11

INDUSTRIAALÜHISKONNA
PALGEJOONI

INDUSTRIAALÜHISKONNA
KUJUNEMINE
19. Saj. Keskpaigaks oli







masintootmine muutunud
enamikes Euroopa riikides ja
USA-s valitsevaks.
Kaevandati hoogsalt
rauamaaki ja kivisüsi
Kaevanduste juurde tekkisid
suured tööstuskeskused (vt.
Õpikust pilti lk. 10)
Suurtööstuse arendamine ongi
teisisõnu
INDUSTRIALISEERIMINE –
suurtööstust saavutustele
ühiskond aga
INDUSTRIAALÜHISKOND
(pildil industriaalajastu lapsed
kaevanduses töötamas)

TRANSPORDI ARENG









Industriaalühiskonna
kujunemisele aitas kaasa
transpordi, eriti raudtee areng
Esialgu kasutati vedurit
kaevandustes. 1825. a. ehitati
esimene raudteeliin Inglismaal
Raudteede kõrval etendas olulist
rolli ka veetransport. (vt. Õpik lk 11
pilti aurulaevast). Hoogsalt ehitati
kanaleid
19. Sajandi teisel poolel leiutasid
Rudolf Diesel ja Carl Benz diisel- ja
bensiinimootori. Algas auto
võidukäik (pildil 1894. aasta
rullnokk oma käulaga kekutamas)

PÕLLUMAJANDUS
INDUSTRIAALÜHISKONNAS
Eesmärgiks oli
linnadesse kogunenud
rahvamassi ära toitmine
 Seega suurenes väetiste
kasutamine
 Samuti järjest rohkem
konserveeriti toiduaineid
Pildil heinategu USA-s 1890


ELEKTRIAJASTU LEIUTISED
1800 leiutas itaallane Alessandro Volta
esimese patarei

Michael Farady leiutas elektrigeneraatori,
millega sai elektrit hulgi toota

1879 valmistas ameeriklane Thomas Alva
Edison esimese töökindla elektrilambi

William Röntgen avastas röntgenitoru (xkiirte toru), pannes aluse
elektroonikatööstusele

1837 leiutas Samuel Morse elektrilise
telegraafi

1876. Aastal algas Graham Belli leiutatud
telefoni võidukäik

19. Saj II poolel leiutati grammofon

1895 demonstreeriti Pariisis esmakordselt
“elavaid pilte” – sündis kinokunst
Pildil esimene telefon


LINNAÜHISKOND
Industriaalühiskond ongi
eelkõige linnaühiskond
 Kuigi esialgu olid
töölislinnakud räpased,
hakati ajapikku eluolusid
parandama
 Uus ehitusmaterjal –
raudbetoon
Pildil 19. Saj lõpu
linnalapsed lõbutsemas


PROLETARIAAT JA KODANLUS
Tööliste osatähtsus
ühiskonnas suurenes
 Nagu tänagi, olid ka siis
oskustöölised paremini
hinnatud kui lihttöölised
 Kodanluse hulka kuulusid
vabrikuomanikud,
pankurid, haritlased jt.
Pildil tüüpiline kodanlane
19. sajandist


IMPERIALISMI TEKE











19. Sajandil oli juhtiv riik Inglismaa
Kiiresti arenesid ka Preisimaa, Austria, Prantsusmaa ja
Venemaa
Eriti kiirseti arenes USA
Kiiresti arenevad riigid hakkasid omavahel võistlema –
kes on siis ikka see kõige võimsam
Võimsuse näitajaks oli KOLOONIATE olemasolu –
vallutatud maad, kust sai hankida toorainet
Võimaluse korral üritati ka naaberriikide arvelt oma
territooriumi laiendada

IMPERIALISM – suurriikide soov
oma territooriumi naabrite arvel
laiendada ja endale kolooniaid
hõivata

POLIITILISED ÕPETUSED

KONSERVATISM








Pärast Prantsuse Revolutsiooni õppetundi olid paljud
eurooplased seisukohal, et ühiskond peaks arenema
aeglaselt (nagu konservis)
Konservatiivid olid 19. Sajandil seisukohal, et naised ei
tohiks valimas käia
Konservatiivid toetasid tugevat riiki ja olid vastu
riigivõimu avalikule arvustamisele
Tuntuim 1830. Aastatel moodustatud Konservatiivne
Partei Inglismaal, mis tegutseb tänaseni
Sotsialismi tugevnemisega 19. Saj. Lõpul. konservatiivid
loobusid oma jäikadest vaadetest

LIBERALISM








Aga oli ka neid, kes soovisid kaitsta
revolutsiooniga kättevõidetud vabadusi
Liberaalid nõudsid sõna-, koosoleku- ja
liitude loomise vabadust. Aga ikka veel ka
usuvabadust
Hindasid eraomandust
Taotlesid vabariiki ja naistele valimisõigust

SOTSIALISM





Kaitses esialgu eelkõige tööliste huve
Kuna tööliste haridustase oli paranenud,
oskasid nad oma õiguste eest võidelda
Taotlesid ühiskonnas lokkava
ebavõrdsuse kaotamist

SOTSIALISTID-UTOPISTID
Olgem ausad – sotsialistidutopistid olid/on kamp
sõgedaid, kes jauravad
tõsimeeli
fantaasiariikidest, kus
valitseb küllus ja kõik on
õnnelikud
 Kuna kõikidel töölistel
polnud võimalik haridust
saada, siis oli 19. saj. päris
palju neid ullikesi, kes
sotsialistide-utopistide
ideedega kaasa läksid
Pildil tänapäeva utopisti
ettekujutus
ideaalühiskonnast


MARXISM
Idee – läbi aegade on
ühiskond jagunenud rõhujate
klassiks ja rõhutavate klass –
seega kogu ühiskonna ajalugu
on ühtlasi klassivõitluse
ajalugu
 Rõhutavate klass (ehk siis
töölised) peaksid vägivaldsel
teel haarama kodanlastelt
võimu, kuulutama
tootmisvahendid riigi omandiks
Pildil hiinlaste propagandaplakat
Karl Marxist


VEEL MARXISMIST
Marxistide loosung: “Kõiki
maade proletaarlased,
ühinege!”
 20. Sajandil sai marxistlikult
meelestatud proletariaadi
hümniks “Internatsionaal”
(Nüüd üles needus keda
rõhub…)
Pildil Kominterni plakat 1919
Venemaalt. Ülemises ääres
loosung “kõigi maade…jne”


MARXISTID JAGUNESID
KAHEKS:




Rahulikuma suuna toetajad ehk
sotsiaaldemokraadid
Veendunud revolutsionäärid ehk
kommunistid


Slide 12

INDUSTRIAALÜHISKONNA
PALGEJOONI

INDUSTRIAALÜHISKONNA
KUJUNEMINE
19. Saj. Keskpaigaks oli







masintootmine muutunud
enamikes Euroopa riikides ja
USA-s valitsevaks.
Kaevandati hoogsalt
rauamaaki ja kivisüsi
Kaevanduste juurde tekkisid
suured tööstuskeskused (vt.
Õpikust pilti lk. 10)
Suurtööstuse arendamine ongi
teisisõnu
INDUSTRIALISEERIMINE –
suurtööstust saavutustele
ühiskond aga
INDUSTRIAALÜHISKOND
(pildil industriaalajastu lapsed
kaevanduses töötamas)

TRANSPORDI ARENG









Industriaalühiskonna
kujunemisele aitas kaasa
transpordi, eriti raudtee areng
Esialgu kasutati vedurit
kaevandustes. 1825. a. ehitati
esimene raudteeliin Inglismaal
Raudteede kõrval etendas olulist
rolli ka veetransport. (vt. Õpik lk 11
pilti aurulaevast). Hoogsalt ehitati
kanaleid
19. Sajandi teisel poolel leiutasid
Rudolf Diesel ja Carl Benz diisel- ja
bensiinimootori. Algas auto
võidukäik (pildil 1894. aasta
rullnokk oma käulaga kekutamas)

PÕLLUMAJANDUS
INDUSTRIAALÜHISKONNAS
Eesmärgiks oli
linnadesse kogunenud
rahvamassi ära toitmine
 Seega suurenes väetiste
kasutamine
 Samuti järjest rohkem
konserveeriti toiduaineid
Pildil heinategu USA-s 1890


ELEKTRIAJASTU LEIUTISED
1800 leiutas itaallane Alessandro Volta
esimese patarei

Michael Farady leiutas elektrigeneraatori,
millega sai elektrit hulgi toota

1879 valmistas ameeriklane Thomas Alva
Edison esimese töökindla elektrilambi

William Röntgen avastas röntgenitoru (xkiirte toru), pannes aluse
elektroonikatööstusele

1837 leiutas Samuel Morse elektrilise
telegraafi

1876. Aastal algas Graham Belli leiutatud
telefoni võidukäik

19. Saj II poolel leiutati grammofon

1895 demonstreeriti Pariisis esmakordselt
“elavaid pilte” – sündis kinokunst
Pildil esimene telefon


LINNAÜHISKOND
Industriaalühiskond ongi
eelkõige linnaühiskond
 Kuigi esialgu olid
töölislinnakud räpased,
hakati ajapikku eluolusid
parandama
 Uus ehitusmaterjal –
raudbetoon
Pildil 19. Saj lõpu
linnalapsed lõbutsemas


PROLETARIAAT JA KODANLUS
Tööliste osatähtsus
ühiskonnas suurenes
 Nagu tänagi, olid ka siis
oskustöölised paremini
hinnatud kui lihttöölised
 Kodanluse hulka kuulusid
vabrikuomanikud,
pankurid, haritlased jt.
Pildil tüüpiline kodanlane
19. sajandist


IMPERIALISMI TEKE











19. Sajandil oli juhtiv riik Inglismaa
Kiiresti arenesid ka Preisimaa, Austria, Prantsusmaa ja
Venemaa
Eriti kiirseti arenes USA
Kiiresti arenevad riigid hakkasid omavahel võistlema –
kes on siis ikka see kõige võimsam
Võimsuse näitajaks oli KOLOONIATE olemasolu –
vallutatud maad, kust sai hankida toorainet
Võimaluse korral üritati ka naaberriikide arvelt oma
territooriumi laiendada

IMPERIALISM – suurriikide soov
oma territooriumi naabrite arvel
laiendada ja endale kolooniaid
hõivata

POLIITILISED ÕPETUSED

KONSERVATISM








Pärast Prantsuse Revolutsiooni õppetundi olid paljud
eurooplased seisukohal, et ühiskond peaks arenema
aeglaselt (nagu konservis)
Konservatiivid olid 19. Sajandil seisukohal, et naised ei
tohiks valimas käia
Konservatiivid toetasid tugevat riiki ja olid vastu
riigivõimu avalikule arvustamisele
Tuntuim 1830. Aastatel moodustatud Konservatiivne
Partei Inglismaal, mis tegutseb tänaseni
Sotsialismi tugevnemisega 19. Saj. Lõpul. konservatiivid
loobusid oma jäikadest vaadetest

LIBERALISM








Aga oli ka neid, kes soovisid kaitsta
revolutsiooniga kättevõidetud vabadusi
Liberaalid nõudsid sõna-, koosoleku- ja
liitude loomise vabadust. Aga ikka veel ka
usuvabadust
Hindasid eraomandust
Taotlesid vabariiki ja naistele valimisõigust

SOTSIALISM





Kaitses esialgu eelkõige tööliste huve
Kuna tööliste haridustase oli paranenud,
oskasid nad oma õiguste eest võidelda
Taotlesid ühiskonnas lokkava
ebavõrdsuse kaotamist

SOTSIALISTID-UTOPISTID
Olgem ausad – sotsialistidutopistid olid/on kamp
sõgedaid, kes jauravad
tõsimeeli
fantaasiariikidest, kus
valitseb küllus ja kõik on
õnnelikud
 Kuna kõikidel töölistel
polnud võimalik haridust
saada, siis oli 19. saj. päris
palju neid ullikesi, kes
sotsialistide-utopistide
ideedega kaasa läksid
Pildil tänapäeva utopisti
ettekujutus
ideaalühiskonnast


MARXISM
Idee – läbi aegade on
ühiskond jagunenud rõhujate
klassiks ja rõhutavate klass –
seega kogu ühiskonna ajalugu
on ühtlasi klassivõitluse
ajalugu
 Rõhutavate klass (ehk siis
töölised) peaksid vägivaldsel
teel haarama kodanlastelt
võimu, kuulutama
tootmisvahendid riigi omandiks
Pildil hiinlaste propagandaplakat
Karl Marxist


VEEL MARXISMIST
Marxistide loosung: “Kõiki
maade proletaarlased,
ühinege!”
 20. Sajandil sai marxistlikult
meelestatud proletariaadi
hümniks “Internatsionaal”
(Nüüd üles needus keda
rõhub…)
Pildil Kominterni plakat 1919
Venemaalt. Ülemises ääres
loosung “kõigi maade…jne”


MARXISTID JAGUNESID
KAHEKS:




Rahulikuma suuna toetajad ehk
sotsiaaldemokraadid
Veendunud revolutsionäärid ehk
kommunistid


Slide 13

INDUSTRIAALÜHISKONNA
PALGEJOONI

INDUSTRIAALÜHISKONNA
KUJUNEMINE
19. Saj. Keskpaigaks oli







masintootmine muutunud
enamikes Euroopa riikides ja
USA-s valitsevaks.
Kaevandati hoogsalt
rauamaaki ja kivisüsi
Kaevanduste juurde tekkisid
suured tööstuskeskused (vt.
Õpikust pilti lk. 10)
Suurtööstuse arendamine ongi
teisisõnu
INDUSTRIALISEERIMINE –
suurtööstust saavutustele
ühiskond aga
INDUSTRIAALÜHISKOND
(pildil industriaalajastu lapsed
kaevanduses töötamas)

TRANSPORDI ARENG









Industriaalühiskonna
kujunemisele aitas kaasa
transpordi, eriti raudtee areng
Esialgu kasutati vedurit
kaevandustes. 1825. a. ehitati
esimene raudteeliin Inglismaal
Raudteede kõrval etendas olulist
rolli ka veetransport. (vt. Õpik lk 11
pilti aurulaevast). Hoogsalt ehitati
kanaleid
19. Sajandi teisel poolel leiutasid
Rudolf Diesel ja Carl Benz diisel- ja
bensiinimootori. Algas auto
võidukäik (pildil 1894. aasta
rullnokk oma käulaga kekutamas)

PÕLLUMAJANDUS
INDUSTRIAALÜHISKONNAS
Eesmärgiks oli
linnadesse kogunenud
rahvamassi ära toitmine
 Seega suurenes väetiste
kasutamine
 Samuti järjest rohkem
konserveeriti toiduaineid
Pildil heinategu USA-s 1890


ELEKTRIAJASTU LEIUTISED
1800 leiutas itaallane Alessandro Volta
esimese patarei

Michael Farady leiutas elektrigeneraatori,
millega sai elektrit hulgi toota

1879 valmistas ameeriklane Thomas Alva
Edison esimese töökindla elektrilambi

William Röntgen avastas röntgenitoru (xkiirte toru), pannes aluse
elektroonikatööstusele

1837 leiutas Samuel Morse elektrilise
telegraafi

1876. Aastal algas Graham Belli leiutatud
telefoni võidukäik

19. Saj II poolel leiutati grammofon

1895 demonstreeriti Pariisis esmakordselt
“elavaid pilte” – sündis kinokunst
Pildil esimene telefon


LINNAÜHISKOND
Industriaalühiskond ongi
eelkõige linnaühiskond
 Kuigi esialgu olid
töölislinnakud räpased,
hakati ajapikku eluolusid
parandama
 Uus ehitusmaterjal –
raudbetoon
Pildil 19. Saj lõpu
linnalapsed lõbutsemas


PROLETARIAAT JA KODANLUS
Tööliste osatähtsus
ühiskonnas suurenes
 Nagu tänagi, olid ka siis
oskustöölised paremini
hinnatud kui lihttöölised
 Kodanluse hulka kuulusid
vabrikuomanikud,
pankurid, haritlased jt.
Pildil tüüpiline kodanlane
19. sajandist


IMPERIALISMI TEKE











19. Sajandil oli juhtiv riik Inglismaa
Kiiresti arenesid ka Preisimaa, Austria, Prantsusmaa ja
Venemaa
Eriti kiirseti arenes USA
Kiiresti arenevad riigid hakkasid omavahel võistlema –
kes on siis ikka see kõige võimsam
Võimsuse näitajaks oli KOLOONIATE olemasolu –
vallutatud maad, kust sai hankida toorainet
Võimaluse korral üritati ka naaberriikide arvelt oma
territooriumi laiendada

IMPERIALISM – suurriikide soov
oma territooriumi naabrite arvel
laiendada ja endale kolooniaid
hõivata

POLIITILISED ÕPETUSED

KONSERVATISM








Pärast Prantsuse Revolutsiooni õppetundi olid paljud
eurooplased seisukohal, et ühiskond peaks arenema
aeglaselt (nagu konservis)
Konservatiivid olid 19. Sajandil seisukohal, et naised ei
tohiks valimas käia
Konservatiivid toetasid tugevat riiki ja olid vastu
riigivõimu avalikule arvustamisele
Tuntuim 1830. Aastatel moodustatud Konservatiivne
Partei Inglismaal, mis tegutseb tänaseni
Sotsialismi tugevnemisega 19. Saj. Lõpul. konservatiivid
loobusid oma jäikadest vaadetest

LIBERALISM








Aga oli ka neid, kes soovisid kaitsta
revolutsiooniga kättevõidetud vabadusi
Liberaalid nõudsid sõna-, koosoleku- ja
liitude loomise vabadust. Aga ikka veel ka
usuvabadust
Hindasid eraomandust
Taotlesid vabariiki ja naistele valimisõigust

SOTSIALISM





Kaitses esialgu eelkõige tööliste huve
Kuna tööliste haridustase oli paranenud,
oskasid nad oma õiguste eest võidelda
Taotlesid ühiskonnas lokkava
ebavõrdsuse kaotamist

SOTSIALISTID-UTOPISTID
Olgem ausad – sotsialistidutopistid olid/on kamp
sõgedaid, kes jauravad
tõsimeeli
fantaasiariikidest, kus
valitseb küllus ja kõik on
õnnelikud
 Kuna kõikidel töölistel
polnud võimalik haridust
saada, siis oli 19. saj. päris
palju neid ullikesi, kes
sotsialistide-utopistide
ideedega kaasa läksid
Pildil tänapäeva utopisti
ettekujutus
ideaalühiskonnast


MARXISM
Idee – läbi aegade on
ühiskond jagunenud rõhujate
klassiks ja rõhutavate klass –
seega kogu ühiskonna ajalugu
on ühtlasi klassivõitluse
ajalugu
 Rõhutavate klass (ehk siis
töölised) peaksid vägivaldsel
teel haarama kodanlastelt
võimu, kuulutama
tootmisvahendid riigi omandiks
Pildil hiinlaste propagandaplakat
Karl Marxist


VEEL MARXISMIST
Marxistide loosung: “Kõiki
maade proletaarlased,
ühinege!”
 20. Sajandil sai marxistlikult
meelestatud proletariaadi
hümniks “Internatsionaal”
(Nüüd üles needus keda
rõhub…)
Pildil Kominterni plakat 1919
Venemaalt. Ülemises ääres
loosung “kõigi maade…jne”


MARXISTID JAGUNESID
KAHEKS:




Rahulikuma suuna toetajad ehk
sotsiaaldemokraadid
Veendunud revolutsionäärid ehk
kommunistid


Slide 14

INDUSTRIAALÜHISKONNA
PALGEJOONI

INDUSTRIAALÜHISKONNA
KUJUNEMINE
19. Saj. Keskpaigaks oli







masintootmine muutunud
enamikes Euroopa riikides ja
USA-s valitsevaks.
Kaevandati hoogsalt
rauamaaki ja kivisüsi
Kaevanduste juurde tekkisid
suured tööstuskeskused (vt.
Õpikust pilti lk. 10)
Suurtööstuse arendamine ongi
teisisõnu
INDUSTRIALISEERIMINE –
suurtööstust saavutustele
ühiskond aga
INDUSTRIAALÜHISKOND
(pildil industriaalajastu lapsed
kaevanduses töötamas)

TRANSPORDI ARENG









Industriaalühiskonna
kujunemisele aitas kaasa
transpordi, eriti raudtee areng
Esialgu kasutati vedurit
kaevandustes. 1825. a. ehitati
esimene raudteeliin Inglismaal
Raudteede kõrval etendas olulist
rolli ka veetransport. (vt. Õpik lk 11
pilti aurulaevast). Hoogsalt ehitati
kanaleid
19. Sajandi teisel poolel leiutasid
Rudolf Diesel ja Carl Benz diisel- ja
bensiinimootori. Algas auto
võidukäik (pildil 1894. aasta
rullnokk oma käulaga kekutamas)

PÕLLUMAJANDUS
INDUSTRIAALÜHISKONNAS
Eesmärgiks oli
linnadesse kogunenud
rahvamassi ära toitmine
 Seega suurenes väetiste
kasutamine
 Samuti järjest rohkem
konserveeriti toiduaineid
Pildil heinategu USA-s 1890


ELEKTRIAJASTU LEIUTISED
1800 leiutas itaallane Alessandro Volta
esimese patarei

Michael Farady leiutas elektrigeneraatori,
millega sai elektrit hulgi toota

1879 valmistas ameeriklane Thomas Alva
Edison esimese töökindla elektrilambi

William Röntgen avastas röntgenitoru (xkiirte toru), pannes aluse
elektroonikatööstusele

1837 leiutas Samuel Morse elektrilise
telegraafi

1876. Aastal algas Graham Belli leiutatud
telefoni võidukäik

19. Saj II poolel leiutati grammofon

1895 demonstreeriti Pariisis esmakordselt
“elavaid pilte” – sündis kinokunst
Pildil esimene telefon


LINNAÜHISKOND
Industriaalühiskond ongi
eelkõige linnaühiskond
 Kuigi esialgu olid
töölislinnakud räpased,
hakati ajapikku eluolusid
parandama
 Uus ehitusmaterjal –
raudbetoon
Pildil 19. Saj lõpu
linnalapsed lõbutsemas


PROLETARIAAT JA KODANLUS
Tööliste osatähtsus
ühiskonnas suurenes
 Nagu tänagi, olid ka siis
oskustöölised paremini
hinnatud kui lihttöölised
 Kodanluse hulka kuulusid
vabrikuomanikud,
pankurid, haritlased jt.
Pildil tüüpiline kodanlane
19. sajandist


IMPERIALISMI TEKE











19. Sajandil oli juhtiv riik Inglismaa
Kiiresti arenesid ka Preisimaa, Austria, Prantsusmaa ja
Venemaa
Eriti kiirseti arenes USA
Kiiresti arenevad riigid hakkasid omavahel võistlema –
kes on siis ikka see kõige võimsam
Võimsuse näitajaks oli KOLOONIATE olemasolu –
vallutatud maad, kust sai hankida toorainet
Võimaluse korral üritati ka naaberriikide arvelt oma
territooriumi laiendada

IMPERIALISM – suurriikide soov
oma territooriumi naabrite arvel
laiendada ja endale kolooniaid
hõivata

POLIITILISED ÕPETUSED

KONSERVATISM








Pärast Prantsuse Revolutsiooni õppetundi olid paljud
eurooplased seisukohal, et ühiskond peaks arenema
aeglaselt (nagu konservis)
Konservatiivid olid 19. Sajandil seisukohal, et naised ei
tohiks valimas käia
Konservatiivid toetasid tugevat riiki ja olid vastu
riigivõimu avalikule arvustamisele
Tuntuim 1830. Aastatel moodustatud Konservatiivne
Partei Inglismaal, mis tegutseb tänaseni
Sotsialismi tugevnemisega 19. Saj. Lõpul. konservatiivid
loobusid oma jäikadest vaadetest

LIBERALISM








Aga oli ka neid, kes soovisid kaitsta
revolutsiooniga kättevõidetud vabadusi
Liberaalid nõudsid sõna-, koosoleku- ja
liitude loomise vabadust. Aga ikka veel ka
usuvabadust
Hindasid eraomandust
Taotlesid vabariiki ja naistele valimisõigust

SOTSIALISM





Kaitses esialgu eelkõige tööliste huve
Kuna tööliste haridustase oli paranenud,
oskasid nad oma õiguste eest võidelda
Taotlesid ühiskonnas lokkava
ebavõrdsuse kaotamist

SOTSIALISTID-UTOPISTID
Olgem ausad – sotsialistidutopistid olid/on kamp
sõgedaid, kes jauravad
tõsimeeli
fantaasiariikidest, kus
valitseb küllus ja kõik on
õnnelikud
 Kuna kõikidel töölistel
polnud võimalik haridust
saada, siis oli 19. saj. päris
palju neid ullikesi, kes
sotsialistide-utopistide
ideedega kaasa läksid
Pildil tänapäeva utopisti
ettekujutus
ideaalühiskonnast


MARXISM
Idee – läbi aegade on
ühiskond jagunenud rõhujate
klassiks ja rõhutavate klass –
seega kogu ühiskonna ajalugu
on ühtlasi klassivõitluse
ajalugu
 Rõhutavate klass (ehk siis
töölised) peaksid vägivaldsel
teel haarama kodanlastelt
võimu, kuulutama
tootmisvahendid riigi omandiks
Pildil hiinlaste propagandaplakat
Karl Marxist


VEEL MARXISMIST
Marxistide loosung: “Kõiki
maade proletaarlased,
ühinege!”
 20. Sajandil sai marxistlikult
meelestatud proletariaadi
hümniks “Internatsionaal”
(Nüüd üles needus keda
rõhub…)
Pildil Kominterni plakat 1919
Venemaalt. Ülemises ääres
loosung “kõigi maade…jne”


MARXISTID JAGUNESID
KAHEKS:




Rahulikuma suuna toetajad ehk
sotsiaaldemokraadid
Veendunud revolutsionäärid ehk
kommunistid


Slide 15

INDUSTRIAALÜHISKONNA
PALGEJOONI

INDUSTRIAALÜHISKONNA
KUJUNEMINE
19. Saj. Keskpaigaks oli







masintootmine muutunud
enamikes Euroopa riikides ja
USA-s valitsevaks.
Kaevandati hoogsalt
rauamaaki ja kivisüsi
Kaevanduste juurde tekkisid
suured tööstuskeskused (vt.
Õpikust pilti lk. 10)
Suurtööstuse arendamine ongi
teisisõnu
INDUSTRIALISEERIMINE –
suurtööstust saavutustele
ühiskond aga
INDUSTRIAALÜHISKOND
(pildil industriaalajastu lapsed
kaevanduses töötamas)

TRANSPORDI ARENG









Industriaalühiskonna
kujunemisele aitas kaasa
transpordi, eriti raudtee areng
Esialgu kasutati vedurit
kaevandustes. 1825. a. ehitati
esimene raudteeliin Inglismaal
Raudteede kõrval etendas olulist
rolli ka veetransport. (vt. Õpik lk 11
pilti aurulaevast). Hoogsalt ehitati
kanaleid
19. Sajandi teisel poolel leiutasid
Rudolf Diesel ja Carl Benz diisel- ja
bensiinimootori. Algas auto
võidukäik (pildil 1894. aasta
rullnokk oma käulaga kekutamas)

PÕLLUMAJANDUS
INDUSTRIAALÜHISKONNAS
Eesmärgiks oli
linnadesse kogunenud
rahvamassi ära toitmine
 Seega suurenes väetiste
kasutamine
 Samuti järjest rohkem
konserveeriti toiduaineid
Pildil heinategu USA-s 1890


ELEKTRIAJASTU LEIUTISED
1800 leiutas itaallane Alessandro Volta
esimese patarei

Michael Farady leiutas elektrigeneraatori,
millega sai elektrit hulgi toota

1879 valmistas ameeriklane Thomas Alva
Edison esimese töökindla elektrilambi

William Röntgen avastas röntgenitoru (xkiirte toru), pannes aluse
elektroonikatööstusele

1837 leiutas Samuel Morse elektrilise
telegraafi

1876. Aastal algas Graham Belli leiutatud
telefoni võidukäik

19. Saj II poolel leiutati grammofon

1895 demonstreeriti Pariisis esmakordselt
“elavaid pilte” – sündis kinokunst
Pildil esimene telefon


LINNAÜHISKOND
Industriaalühiskond ongi
eelkõige linnaühiskond
 Kuigi esialgu olid
töölislinnakud räpased,
hakati ajapikku eluolusid
parandama
 Uus ehitusmaterjal –
raudbetoon
Pildil 19. Saj lõpu
linnalapsed lõbutsemas


PROLETARIAAT JA KODANLUS
Tööliste osatähtsus
ühiskonnas suurenes
 Nagu tänagi, olid ka siis
oskustöölised paremini
hinnatud kui lihttöölised
 Kodanluse hulka kuulusid
vabrikuomanikud,
pankurid, haritlased jt.
Pildil tüüpiline kodanlane
19. sajandist


IMPERIALISMI TEKE











19. Sajandil oli juhtiv riik Inglismaa
Kiiresti arenesid ka Preisimaa, Austria, Prantsusmaa ja
Venemaa
Eriti kiirseti arenes USA
Kiiresti arenevad riigid hakkasid omavahel võistlema –
kes on siis ikka see kõige võimsam
Võimsuse näitajaks oli KOLOONIATE olemasolu –
vallutatud maad, kust sai hankida toorainet
Võimaluse korral üritati ka naaberriikide arvelt oma
territooriumi laiendada

IMPERIALISM – suurriikide soov
oma territooriumi naabrite arvel
laiendada ja endale kolooniaid
hõivata

POLIITILISED ÕPETUSED

KONSERVATISM








Pärast Prantsuse Revolutsiooni õppetundi olid paljud
eurooplased seisukohal, et ühiskond peaks arenema
aeglaselt (nagu konservis)
Konservatiivid olid 19. Sajandil seisukohal, et naised ei
tohiks valimas käia
Konservatiivid toetasid tugevat riiki ja olid vastu
riigivõimu avalikule arvustamisele
Tuntuim 1830. Aastatel moodustatud Konservatiivne
Partei Inglismaal, mis tegutseb tänaseni
Sotsialismi tugevnemisega 19. Saj. Lõpul. konservatiivid
loobusid oma jäikadest vaadetest

LIBERALISM








Aga oli ka neid, kes soovisid kaitsta
revolutsiooniga kättevõidetud vabadusi
Liberaalid nõudsid sõna-, koosoleku- ja
liitude loomise vabadust. Aga ikka veel ka
usuvabadust
Hindasid eraomandust
Taotlesid vabariiki ja naistele valimisõigust

SOTSIALISM





Kaitses esialgu eelkõige tööliste huve
Kuna tööliste haridustase oli paranenud,
oskasid nad oma õiguste eest võidelda
Taotlesid ühiskonnas lokkava
ebavõrdsuse kaotamist

SOTSIALISTID-UTOPISTID
Olgem ausad – sotsialistidutopistid olid/on kamp
sõgedaid, kes jauravad
tõsimeeli
fantaasiariikidest, kus
valitseb küllus ja kõik on
õnnelikud
 Kuna kõikidel töölistel
polnud võimalik haridust
saada, siis oli 19. saj. päris
palju neid ullikesi, kes
sotsialistide-utopistide
ideedega kaasa läksid
Pildil tänapäeva utopisti
ettekujutus
ideaalühiskonnast


MARXISM
Idee – läbi aegade on
ühiskond jagunenud rõhujate
klassiks ja rõhutavate klass –
seega kogu ühiskonna ajalugu
on ühtlasi klassivõitluse
ajalugu
 Rõhutavate klass (ehk siis
töölised) peaksid vägivaldsel
teel haarama kodanlastelt
võimu, kuulutama
tootmisvahendid riigi omandiks
Pildil hiinlaste propagandaplakat
Karl Marxist


VEEL MARXISMIST
Marxistide loosung: “Kõiki
maade proletaarlased,
ühinege!”
 20. Sajandil sai marxistlikult
meelestatud proletariaadi
hümniks “Internatsionaal”
(Nüüd üles needus keda
rõhub…)
Pildil Kominterni plakat 1919
Venemaalt. Ülemises ääres
loosung “kõigi maade…jne”


MARXISTID JAGUNESID
KAHEKS:




Rahulikuma suuna toetajad ehk
sotsiaaldemokraadid
Veendunud revolutsionäärid ehk
kommunistid


Slide 16

INDUSTRIAALÜHISKONNA
PALGEJOONI

INDUSTRIAALÜHISKONNA
KUJUNEMINE
19. Saj. Keskpaigaks oli







masintootmine muutunud
enamikes Euroopa riikides ja
USA-s valitsevaks.
Kaevandati hoogsalt
rauamaaki ja kivisüsi
Kaevanduste juurde tekkisid
suured tööstuskeskused (vt.
Õpikust pilti lk. 10)
Suurtööstuse arendamine ongi
teisisõnu
INDUSTRIALISEERIMINE –
suurtööstust saavutustele
ühiskond aga
INDUSTRIAALÜHISKOND
(pildil industriaalajastu lapsed
kaevanduses töötamas)

TRANSPORDI ARENG









Industriaalühiskonna
kujunemisele aitas kaasa
transpordi, eriti raudtee areng
Esialgu kasutati vedurit
kaevandustes. 1825. a. ehitati
esimene raudteeliin Inglismaal
Raudteede kõrval etendas olulist
rolli ka veetransport. (vt. Õpik lk 11
pilti aurulaevast). Hoogsalt ehitati
kanaleid
19. Sajandi teisel poolel leiutasid
Rudolf Diesel ja Carl Benz diisel- ja
bensiinimootori. Algas auto
võidukäik (pildil 1894. aasta
rullnokk oma käulaga kekutamas)

PÕLLUMAJANDUS
INDUSTRIAALÜHISKONNAS
Eesmärgiks oli
linnadesse kogunenud
rahvamassi ära toitmine
 Seega suurenes väetiste
kasutamine
 Samuti järjest rohkem
konserveeriti toiduaineid
Pildil heinategu USA-s 1890


ELEKTRIAJASTU LEIUTISED
1800 leiutas itaallane Alessandro Volta
esimese patarei

Michael Farady leiutas elektrigeneraatori,
millega sai elektrit hulgi toota

1879 valmistas ameeriklane Thomas Alva
Edison esimese töökindla elektrilambi

William Röntgen avastas röntgenitoru (xkiirte toru), pannes aluse
elektroonikatööstusele

1837 leiutas Samuel Morse elektrilise
telegraafi

1876. Aastal algas Graham Belli leiutatud
telefoni võidukäik

19. Saj II poolel leiutati grammofon

1895 demonstreeriti Pariisis esmakordselt
“elavaid pilte” – sündis kinokunst
Pildil esimene telefon


LINNAÜHISKOND
Industriaalühiskond ongi
eelkõige linnaühiskond
 Kuigi esialgu olid
töölislinnakud räpased,
hakati ajapikku eluolusid
parandama
 Uus ehitusmaterjal –
raudbetoon
Pildil 19. Saj lõpu
linnalapsed lõbutsemas


PROLETARIAAT JA KODANLUS
Tööliste osatähtsus
ühiskonnas suurenes
 Nagu tänagi, olid ka siis
oskustöölised paremini
hinnatud kui lihttöölised
 Kodanluse hulka kuulusid
vabrikuomanikud,
pankurid, haritlased jt.
Pildil tüüpiline kodanlane
19. sajandist


IMPERIALISMI TEKE











19. Sajandil oli juhtiv riik Inglismaa
Kiiresti arenesid ka Preisimaa, Austria, Prantsusmaa ja
Venemaa
Eriti kiirseti arenes USA
Kiiresti arenevad riigid hakkasid omavahel võistlema –
kes on siis ikka see kõige võimsam
Võimsuse näitajaks oli KOLOONIATE olemasolu –
vallutatud maad, kust sai hankida toorainet
Võimaluse korral üritati ka naaberriikide arvelt oma
territooriumi laiendada

IMPERIALISM – suurriikide soov
oma territooriumi naabrite arvel
laiendada ja endale kolooniaid
hõivata

POLIITILISED ÕPETUSED

KONSERVATISM








Pärast Prantsuse Revolutsiooni õppetundi olid paljud
eurooplased seisukohal, et ühiskond peaks arenema
aeglaselt (nagu konservis)
Konservatiivid olid 19. Sajandil seisukohal, et naised ei
tohiks valimas käia
Konservatiivid toetasid tugevat riiki ja olid vastu
riigivõimu avalikule arvustamisele
Tuntuim 1830. Aastatel moodustatud Konservatiivne
Partei Inglismaal, mis tegutseb tänaseni
Sotsialismi tugevnemisega 19. Saj. Lõpul. konservatiivid
loobusid oma jäikadest vaadetest

LIBERALISM








Aga oli ka neid, kes soovisid kaitsta
revolutsiooniga kättevõidetud vabadusi
Liberaalid nõudsid sõna-, koosoleku- ja
liitude loomise vabadust. Aga ikka veel ka
usuvabadust
Hindasid eraomandust
Taotlesid vabariiki ja naistele valimisõigust

SOTSIALISM





Kaitses esialgu eelkõige tööliste huve
Kuna tööliste haridustase oli paranenud,
oskasid nad oma õiguste eest võidelda
Taotlesid ühiskonnas lokkava
ebavõrdsuse kaotamist

SOTSIALISTID-UTOPISTID
Olgem ausad – sotsialistidutopistid olid/on kamp
sõgedaid, kes jauravad
tõsimeeli
fantaasiariikidest, kus
valitseb küllus ja kõik on
õnnelikud
 Kuna kõikidel töölistel
polnud võimalik haridust
saada, siis oli 19. saj. päris
palju neid ullikesi, kes
sotsialistide-utopistide
ideedega kaasa läksid
Pildil tänapäeva utopisti
ettekujutus
ideaalühiskonnast


MARXISM
Idee – läbi aegade on
ühiskond jagunenud rõhujate
klassiks ja rõhutavate klass –
seega kogu ühiskonna ajalugu
on ühtlasi klassivõitluse
ajalugu
 Rõhutavate klass (ehk siis
töölised) peaksid vägivaldsel
teel haarama kodanlastelt
võimu, kuulutama
tootmisvahendid riigi omandiks
Pildil hiinlaste propagandaplakat
Karl Marxist


VEEL MARXISMIST
Marxistide loosung: “Kõiki
maade proletaarlased,
ühinege!”
 20. Sajandil sai marxistlikult
meelestatud proletariaadi
hümniks “Internatsionaal”
(Nüüd üles needus keda
rõhub…)
Pildil Kominterni plakat 1919
Venemaalt. Ülemises ääres
loosung “kõigi maade…jne”


MARXISTID JAGUNESID
KAHEKS:




Rahulikuma suuna toetajad ehk
sotsiaaldemokraadid
Veendunud revolutsionäärid ehk
kommunistid


Slide 17

INDUSTRIAALÜHISKONNA
PALGEJOONI

INDUSTRIAALÜHISKONNA
KUJUNEMINE
19. Saj. Keskpaigaks oli







masintootmine muutunud
enamikes Euroopa riikides ja
USA-s valitsevaks.
Kaevandati hoogsalt
rauamaaki ja kivisüsi
Kaevanduste juurde tekkisid
suured tööstuskeskused (vt.
Õpikust pilti lk. 10)
Suurtööstuse arendamine ongi
teisisõnu
INDUSTRIALISEERIMINE –
suurtööstust saavutustele
ühiskond aga
INDUSTRIAALÜHISKOND
(pildil industriaalajastu lapsed
kaevanduses töötamas)

TRANSPORDI ARENG









Industriaalühiskonna
kujunemisele aitas kaasa
transpordi, eriti raudtee areng
Esialgu kasutati vedurit
kaevandustes. 1825. a. ehitati
esimene raudteeliin Inglismaal
Raudteede kõrval etendas olulist
rolli ka veetransport. (vt. Õpik lk 11
pilti aurulaevast). Hoogsalt ehitati
kanaleid
19. Sajandi teisel poolel leiutasid
Rudolf Diesel ja Carl Benz diisel- ja
bensiinimootori. Algas auto
võidukäik (pildil 1894. aasta
rullnokk oma käulaga kekutamas)

PÕLLUMAJANDUS
INDUSTRIAALÜHISKONNAS
Eesmärgiks oli
linnadesse kogunenud
rahvamassi ära toitmine
 Seega suurenes väetiste
kasutamine
 Samuti järjest rohkem
konserveeriti toiduaineid
Pildil heinategu USA-s 1890


ELEKTRIAJASTU LEIUTISED
1800 leiutas itaallane Alessandro Volta
esimese patarei

Michael Farady leiutas elektrigeneraatori,
millega sai elektrit hulgi toota

1879 valmistas ameeriklane Thomas Alva
Edison esimese töökindla elektrilambi

William Röntgen avastas röntgenitoru (xkiirte toru), pannes aluse
elektroonikatööstusele

1837 leiutas Samuel Morse elektrilise
telegraafi

1876. Aastal algas Graham Belli leiutatud
telefoni võidukäik

19. Saj II poolel leiutati grammofon

1895 demonstreeriti Pariisis esmakordselt
“elavaid pilte” – sündis kinokunst
Pildil esimene telefon


LINNAÜHISKOND
Industriaalühiskond ongi
eelkõige linnaühiskond
 Kuigi esialgu olid
töölislinnakud räpased,
hakati ajapikku eluolusid
parandama
 Uus ehitusmaterjal –
raudbetoon
Pildil 19. Saj lõpu
linnalapsed lõbutsemas


PROLETARIAAT JA KODANLUS
Tööliste osatähtsus
ühiskonnas suurenes
 Nagu tänagi, olid ka siis
oskustöölised paremini
hinnatud kui lihttöölised
 Kodanluse hulka kuulusid
vabrikuomanikud,
pankurid, haritlased jt.
Pildil tüüpiline kodanlane
19. sajandist


IMPERIALISMI TEKE











19. Sajandil oli juhtiv riik Inglismaa
Kiiresti arenesid ka Preisimaa, Austria, Prantsusmaa ja
Venemaa
Eriti kiirseti arenes USA
Kiiresti arenevad riigid hakkasid omavahel võistlema –
kes on siis ikka see kõige võimsam
Võimsuse näitajaks oli KOLOONIATE olemasolu –
vallutatud maad, kust sai hankida toorainet
Võimaluse korral üritati ka naaberriikide arvelt oma
territooriumi laiendada

IMPERIALISM – suurriikide soov
oma territooriumi naabrite arvel
laiendada ja endale kolooniaid
hõivata

POLIITILISED ÕPETUSED

KONSERVATISM








Pärast Prantsuse Revolutsiooni õppetundi olid paljud
eurooplased seisukohal, et ühiskond peaks arenema
aeglaselt (nagu konservis)
Konservatiivid olid 19. Sajandil seisukohal, et naised ei
tohiks valimas käia
Konservatiivid toetasid tugevat riiki ja olid vastu
riigivõimu avalikule arvustamisele
Tuntuim 1830. Aastatel moodustatud Konservatiivne
Partei Inglismaal, mis tegutseb tänaseni
Sotsialismi tugevnemisega 19. Saj. Lõpul. konservatiivid
loobusid oma jäikadest vaadetest

LIBERALISM








Aga oli ka neid, kes soovisid kaitsta
revolutsiooniga kättevõidetud vabadusi
Liberaalid nõudsid sõna-, koosoleku- ja
liitude loomise vabadust. Aga ikka veel ka
usuvabadust
Hindasid eraomandust
Taotlesid vabariiki ja naistele valimisõigust

SOTSIALISM





Kaitses esialgu eelkõige tööliste huve
Kuna tööliste haridustase oli paranenud,
oskasid nad oma õiguste eest võidelda
Taotlesid ühiskonnas lokkava
ebavõrdsuse kaotamist

SOTSIALISTID-UTOPISTID
Olgem ausad – sotsialistidutopistid olid/on kamp
sõgedaid, kes jauravad
tõsimeeli
fantaasiariikidest, kus
valitseb küllus ja kõik on
õnnelikud
 Kuna kõikidel töölistel
polnud võimalik haridust
saada, siis oli 19. saj. päris
palju neid ullikesi, kes
sotsialistide-utopistide
ideedega kaasa läksid
Pildil tänapäeva utopisti
ettekujutus
ideaalühiskonnast


MARXISM
Idee – läbi aegade on
ühiskond jagunenud rõhujate
klassiks ja rõhutavate klass –
seega kogu ühiskonna ajalugu
on ühtlasi klassivõitluse
ajalugu
 Rõhutavate klass (ehk siis
töölised) peaksid vägivaldsel
teel haarama kodanlastelt
võimu, kuulutama
tootmisvahendid riigi omandiks
Pildil hiinlaste propagandaplakat
Karl Marxist


VEEL MARXISMIST
Marxistide loosung: “Kõiki
maade proletaarlased,
ühinege!”
 20. Sajandil sai marxistlikult
meelestatud proletariaadi
hümniks “Internatsionaal”
(Nüüd üles needus keda
rõhub…)
Pildil Kominterni plakat 1919
Venemaalt. Ülemises ääres
loosung “kõigi maade…jne”


MARXISTID JAGUNESID
KAHEKS:




Rahulikuma suuna toetajad ehk
sotsiaaldemokraadid
Veendunud revolutsionäärid ehk
kommunistid