Transcript INDUSTRIAALÜHISKONNA PALGEJOONI

INDUSTRIAALÜHISKONNA PALGEJOONI
8.klass
Imbi Vaikmäe
INDUSTRIAALÜHISKONNA
KUJUNEMINE






19.saj keskel valitses Euroopas ja AÜ-s
masintootmine
Tähtsaim majandusharu tööstus, eriti rasketööstus,
mis oli seotud rauamaagi ja kivisöe tootmisega.
Suured tööstuskeskused tekkisid kivisöe ja
rauamaagi kaevanduste juurde
Arenes kergetööstus ( tarbekaupade tootmine)
Industrialiseerimine- suurtööstuse arendamine
Industriaalühiskond –suurtööstusele tuginev
ühiskond, millega kaasnesid muutused ühiskonnaelus
(olme, vaimuelu, moraal )
TRANSPORDI ARENG








Raudteede areng – algul vedur kaevanduses, esimene
raudteeliin (6 km) 1825 Inglismaal
Raudtee soodustas tööstuse arengut ja avardas inimeste
liikumisvõimalusi
Raudteede ümbrusse kerkisid asulad ja tööstusettevõtted
Veetransport – aurulaeva areng: sõukruvi ja raudlaevad
Kanalite ehitamine
19.saj teisel poolel leiutasid Diesel ja Benz diisel- ja
bensiinimootori
20.saj võeti kasutusele veoautod ja liinibussid, katsetati
lennukeid
AÜ alustas autode masstootmist
RUDOLF DIESEL
PATENT DIISELMOOTORILE
KARL BENZ
ELEKTRIAJASTU








Esimese elektrielemendi e patarei leiutas 1800.a Volta
Faraday valmistas elektrigeneraatori ja elektrimootori
1879 tegi Thomas Alva Edison elektripirni ja 19.saj lõpul
kasutati elektrit tänavavalgustamisel
Terasetööstuses võeti kasutusele Siemensi leiutatud elektriahi
19.saj lõpul avastas Röntgen röntgenitoru, mis pani aluse
elektroonikatööstusele
Morse leiutas telegraafi, Bell telefoni
19.saj teisel poolel leiutati heli salvestamise aparaadid
fonograaf ja grammofon
1895. sündis kino Pariisis
ALESSANDRO VOLTA
MICHAEL FARADAY
THOMAS ALVA EDISON
CARL WILHELM SIEMENS
WILHELM CONRAD RÖNTGEN
SAMUEL MORSE
ALEXANDER GRAHAM BELL
PÕLLUMAJANDUS
INDUSTRIAALÜHISKONNAS




Ülesanne tööstuslinnade inimeste toitmine
Võeti kasutusele masinad: traktor, kombain
Suurenes tootlikkus, inimesi jäi tööta (
masinad) ja siirdus linnadesse
Toiduainete konserveerimine
LINNAÜHISKOND





Linnastumine e. urbaniseerumine
Kujunes linnakultuur
Paranesid olmetingimused: puhtus, veevärk
ja kanalisatsioon, valgustus, trammiteed,
vannitoad, WC
Kultuuriasutused: teatrid, raamatukogud
Puudused: kitsad korterid, eeslinnades
halvad san.tingimused, epideemiad,
kuritegevus, kerjamine
PROLETARIAAT JA KODANLUS


Proletariaadi e. tööliste osatähtsuse
suurenemine. Osa oli oskustöölisi, kes füüsilist
tööd ei teinud, said rohkem palka.
Kodanlus: vabrikute omanikud, pankurid,
haritlased
IMPERIALISMI TEKE







19. saj Euroopas juhtiv riik Inglismaa, olulised ka
Prantsusmaa, Venemaa, Preisimaa ja Austria
Tohutult arenesid Ameerika Ühendriigid, mis 20.saj alguseks
sai maailma juhtivaks riigiks.
Majanduse arenguga kaasnes riikidevaheline konkurents –
kes on võimsam
Iga riik pidas oma rahvust teistest paremaks
Püüti vallutada kolooniaid
Väiksemad ja nõrgemad riigid muudeti sõltuvaks (odav
tööjõud, tooraine)
Sellist poliitikat nimetati imperialismiks – suurriikide soov
territooriumi laiendada ja kolooniaid hõivata