Transcript ettekanne-4-2 - WordPress.com

Tallinna pargid –
võimalus?
Peep Moorast
linna maastikuarhitekt
Ettekande sisu
 Looduslik keskkond
 Ajalugu
 Pargid
 Võimalused
2
Looduskeskkond (pinnased)






Tallinna algne loodusmaastik on kujunenud mitme geoloogilise protsessi
koosmõju toimel. Pinnamoe määravad kaks Põhja-Eesti rannikuvööndi reljeefi
suurvormi, mis on kujunenud juba enne jääaega. Nendeks on Soome lahe nõgu
koos Põhja-Eesti rannikumadalikuga ning sellest lõuna pool kõrguv Põhja-Eesti
lavamaa.
Tallinna aluskord, mis koosneb kristalsetest tard- ja moondekivimeist asub
pealiskorra settekivimite all umbes 130-150 m sügavusel.
Tallinna pinnakate on vormitud mitme jääaja poolt.
Suhteliselt monotoonse pinnamoega Põhja-Eestis kujutab Tallinna linn üht
mitmekesisemat ala, mis on olnud esmatähtis ka asustuse ja linna
tekkimisel.
Mullastik on mitmekesine ja inimtegevuse mõjul tugevasti muutunud.
Maapind tõuseb ca 2,5mm/a, osaliselt langeb seoses põhjavee intensiivse
kasutamisega ja ärajuhtimisega.
3
Looduskeskkond (taimestik)
 Tallinnale on omane suur puude liigirikkus kokku 480 taksonit (sellest
31 kodumaised). I Harilik mänd, II Kase liigid, III Lepad.
 Kokku on 800 põlispuud (diameeter üle 1m). Haruldasi isendeid 142.
Näiteks 120 aastane Hõlmikpuu
 Metsamaad on kokku 3319,4 ha I Nõmme 34%, II Pirita 26,3%, III
Kesklinn 20,4% nt. Lasnamäel 2,4% ja Kristiines 0,6%.
 Ajalooliselt ei olnud linna lähialas ulatuslikult metsa ja see oli
põllustatud. Samuti vajas linn hulgaliselt küttepuid.
4
5
6
7
Ajalugu












Esimene õigusakt 1297 kui Taani kuningas Erik VI Menved reguleeris 4 saarel
Naissaar, Aegna, Suur- ja Väike Karli (Paljassaare ps) metsa kasutamist seoses
selle kui meremärgi säilitamisega.
1346 esimene märge Tallinna avalikust aiast.
1552 keelati linnasarases metsaraie, eriti kaitsti tammesid. Kopli tammik.
16 saj. Roosiaed (Suur Rannavärava mäel), Papagoiaed (nn. Roosiaia vastas),
Laskuri e. Ammuaed (Nunnevärva juures).
17 saj. bastionid ja Glassiipuiesteed ümber kindlustusvööndi.
1718.a. 22. juuli. Alustati Kadrioru pargi rajamist.
1758 Eestimaa kindralkuberner andis välja akti Kadrioru pargi kaitseks.
19 saj. Bastionite haljastamine (1822.a. Lastepark Harju värava kõrval).
20 saj. algus Tiigiveski park, Poolamägi, Nõmme keskuse haljasalad,
Politseiaed, Stroomi rannapark.
20 saj. peale II MS suur taastamine ning kiire haljastamine Harju tn haljasala,
Lembitu park, Teatri väljak, Rävala pst. skväär jne.
1959.a. Uus Laululava ning ala korrastamine ning haljastamine.
20 saj 60-80 ndad Tallinna mägede sünd, Lepistiku park, Väike-Õismäe
puhkeala.
8
Pargid
 Kokku on Tallinnas 64 parki neist 20 on sisuliselt haljakud ja 40
nendest võib nimetada õigusega pargiks.
 Olulisem park on linnas Kadrioru Park
 Uuem park on Pae Park mille ehitus veel käib
 Klassifitseerida saab:










AJALOOLISED PARGID (KADRIORU PARK, ROHELINE TURG)
BASTIONID JA NANDE AIAD (HARJUMÄGI)
SUVEMÕISATE PARGID (LÖWENRUH)
VANALINNA HALJASVÖÖND (TAMMSAARE PARK)
19.SAJ PARGID (GLEHNI PARK)
20.SAJ ALGUS 20-30 (LILLEPI PARK)
40-50 AASTAD (RÄVALA PST JA TEATRI VÄLJAK)
60-80 AASTAD (MÄNNI PARK)
90 AASTAD (TUULTE PLAST)
21 SAJAND (HARJU TN HALJASALA, PAE PARK)
9
10
VÕIMALUS
 PUHKE- JA SPORTIMISEVÕIMALUSED (MÄNNI




PARK, LILLEPI PARK)
MÄNGUVÄLJAKUD (TUULTE PLATS)
AJALOOLINE HUVI (KADRIORU PARK)
DENDROLOOGILINE JA LOODUSKAITSELINE
HUVI (HIRVEPARK, PIRITA MAASTIKUKAITSEALA,
TALLINNA BOTAANIKAAED)
HARIDUSLIK VÄLIÕPE (VANALINNA
HALJASVÖÖND, HARJUMÄGI, HIRVEPARK,
TOOMPARK, FALGI PARK, TALLINNA
BOTAANIKAAED)
11
Kokkuvõte
 Tiina Tallinn “Tallinna Pargid” 2007
 http://kuhuminna.tallinn.ee (siduda näiteks
muuseumidega)

http://kuhuminna.tallinn.ee/osearch.php?new_ety
pe=location&facet[]=137216 (nimekiri ei ole lõplik)
 http://www.tba.ee/ (Tallinna Botaanikaaed)
12