Transcript Kohanimede ajaloost - Eesti Keele Instituut

Kohanimede ajaloost
Doktorikool 26.-27.08.2010
Marja Kallasmaa
Sissejuhatus
• Kohanimi kui niisugune. Kohanimede osa
keeleajloos.
• Üldine lähtekoht. Tunnustekimbud.
Kohanime peamised tunnused
• Nimi kui silt, kui märk, eesti keeles kui
noomenifraas, mis tähistab konkreetset
kohta.
• Monoreferentsus
• Kasutajaskonna olemasolu
Nimekooslus
• Kohanimekooslus on konkreetse
territooriumi elanike poolt tarvitatavad
kohanimed kogumina (moodustavad
terviku). Ühik Eestis: küla
Ajalooline nimeuurimine
• Põhineb printsiibil nomen est omen.
• Motiveeritus
Eesti kohanimed ajaloos
•
•
•
•
Skandinaavia saagad ja kroonikad.
Vanavene kroonikad.
Hendriku Liivimaa kroonika.
Liber Census Daniae.
Skandinaavia kroonikad
• X saj. Eysysla ~ Øysysla. Øy ‘saar’, sysla
‘maa, ala, piirkond’.
Vanavene kroonikad
• Tõlkelaenud: 1115/16 arvatav vaste nimele
Otepää Медвежья голова,14. saj.
Vastseliina Новый городок.
• Mugandused: Emajõgi: 1234 доОмовже
‘kuni Emajõeni’, Taheva: Таговесь.
Vanavene kroonikad
• Eesti kohanimesid on vene keelde võetud
kas oluliselt samal kujul, nagu need
esinevad eesti keeles, tõlgetena või
rahvaetümoloogiliselt muudetult. Ilmneb
tendents allutada eesti nimed vene keele
süsteemile, teisalt on säilinud
mitmesuguseid lõuna-eesti murde
foneetilisi ja morfoloogilisi erijooni.
Hendriku Liivimaa kroonika
• Ugandi (Ugaunia, Ugania, Ungaunia,
Ungania, Uggannia, Ungannia) < uga =
ugalane ‘tömp, vaimselt loid inimene’
(Veske); ugama, ügama ‘segaselt,
arusaamatult rääkima, pobisema,
pudistama’. Läti Ugaunia < ne-sufiksilisest
partitsiibist *ugavene ja igauns < *ügavene
(Mägiste).
Hendriku Liivimaa kroonika
• Otepää (Odenpe, Odempe) nimele on
Hendrik ise andnud paikapidava
etümoloogia: id est Caput Ursi.
Hendriku Liivimaa kroonika
• Tartu (Tarbata, Tharbata, Tharbete,
Darbete, castrum Tharbatense, provincia
Tharbitenses). Vana substraatsõna tarvas
arvatakse olevat käändunud ka tarvas :
tarba.
Hendriku Liivimaa kroonika
• Sakala (Saccala, Saccale, Sackala,
Sackale) vasteks on peetud sakas : sakka
‘känd’, sakkama ‘kände juurima’, nimi
seostuks viljeldava maaga.
Henriku Liivimaa kroonika
•
•
•
•
Arhailisus.
Puudub sisekadu.
Genitiivi n säilinud.
Lõpukaost esimesi märke, üldiselt see
olemata.
• Tuletussufiksitest produktiivseim -la (-le).
• Tuletamata lihtnimes 2 silpi.
• Palju liitnimesid.
Taani hindamisraamat
• Samuti esimesi kirjalikke ülestähendusi
eesti keelest.
• Suhteliselt tervikliku ala suhteliselt terviklik
külanimekogu.
• Enamik nimesid suure tõenäosusega kirja
pandud täpselt tolleaegse häälduse järgi
• Peegeldab 13. saj. nimekasutust.
LCD
• Laoküla: Laiduscæ < laid : laiu ‘väike saar’
(Johansen), murd gen ka lao.
< in Laid(o), Leidfrid (Koit).
LCD
• Vasalemma: Wosilki, 14. saj Wasemule,
Wazemule, Wassemule; 15. saj:
Wassemul, Wasemule, Waszmull; 16. saj:
Wassemhelt, Wasszemer, Wasmar,
Waszmar, Wassamar; 17. saj Wasamar,
Wassama, Waszma, Wasamehl,
Waszema, Wassama; Wassallama; 18. saj
Wassameggi; 1840 Wassalem,
Wasalemma.
Probleemid etümologiseerimisel
• Süstemaatiline regionaalne uurimus
varjus.
• Kohanimede hiline kirjapanek.
• Mitmekeelse territooriumi nimevara
mitmeti tõlgendatavus.
• Puudub uurimus, mis asetaks keskaegse
eesti või ka läänemeresoome
isikunimevara laiemasse Euroopa
konteksti.