Transcript Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg

Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg
Linnused
• Keskmise rauaaja (u 450-800 pKr) algul
kerkisid Eestimaal mitmed linnused, kuid
neid ei kasutatud kaua
• Rohkem linnuseid hakkati ehitama 8. saj
paiku
• Paljusid nendest linnustest kasutati püsivalt
kogu viikingiaja (u 800-1050 pKr)
Linnused
• Linnuste kaitseehitisi tugevdati ja ehitati
uusi linnuseid juurde
• Linnused ehitati järskude nõlvadega
küngastele
• Vähem kaitstud mäekülgede poole kuhjati
kunstlik vall
• Lõuna-Eestis tehti vallid liivast ja palkidest
Linnused
• Põhja- ja Lääne-Eestis laoti vallide välis- ja
siseküljed paeplaatidest kivimüürina, aga
linnuse teistele külgedele püstitati palkidest
kaitsesein
• Vallist väljapoole kaevati kraav
Linnuste tüübid
• Välisilme järgi jagavad arheoloogid linnused
rühmadesse
• Mägilinnused – linnused, mis on ehitatud
üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud
küngastele
• Neemiklinnused – mäeseljaku neemikuna
lõppevale otsale püstitatud linnused.
• Seal kuhjati kunstlik vall seljakupoolsele küljele
Linnuste tüübid
• Ida-eestis rajati linnuseid vahel voortele
• Külgedelt kaitsesid neid looduslikud järsud
nõlvad, vallid ja kraavid rajati vaid otstele
• Eemalt vaadates meenutavad need suurt
kõrgete otstega voodit
• Siit said linnused oma rahvapärase nimetuse
“Kalevipoja säng”
Linnuste tüübid
• Ringvall-linnused – ümbes kodu linnuseõue
ehitati kunstlik vall
• Neid linnuseid ehitati Lääne-Eestis, kus puudusid
järskude nõlvadega künkad
• Ringvall-linnused ehitati juba varemal rauaajal
• Võimsate, 8-10m kõrguste paekivist vallidega
linnuseid hakati ehitama Saaremaal ja LääneEestis alles 12.-13. saj
Linnuste tüübid
• Linnus-asula – avaasulad paiknes enamasti
linnuse naabruses
• 8.-11. saj keskpaigani olid paljud linnused püsivalt
asustatud
• Kaevandamisel leitud relvad ja põlemiskivid
räägivad võitlustest
• Sõja- ja röövretkede oht oli suur
• Nt. Rõuge linnus põles 8.-11. saj kuuel korral
maha
Külad ja põllud
• Suur osa rahvast elas avaasulates
• Need avaasulad koosnesid mitmest talust –
kujunesid külad
• Mitmed kedkmisel rauaajal kujunenud
külad on olnud asustatud tänaseni
• Hakati kasutama ribapõlde
• Maad jagati pikkadeks ribadeks ning iga
talu sai võrdselt paremat ja halvemad maad
Külad ja põllud
• Künnipõllundus arenes siis, kui puuardale
lisati rauast ots
• Vanim adratera pärineb 7.-8. saj
• Arvatavasti kasutati sel aja
kaheväljasüsteemi
• Puhkaval maal karjatati loomi
Kalmed
• Sageli maeti vanadesse tarandkalmetesse,
uusi tarandkalmeid ei ehitatud
• Uued kivikalmed kujutasid endast
kivivaresid ilma selge sisekonstruktsioonita
• Kaasa pandi esemeid vähem kui varem
• 5.-6.saj on leitud väga rikkalike panustega
matmispaiku (hõbeehted, relvad, kullatud
esemed)
Kalmed
• Erinevused kivikalmetes näitavad
ühiskonna kihistumise süvenemist ja ülikute
rikkuse kasvu
• Kagu-Eestis levisid liivast kuhjatud kääpad
• Nendes olid põletatud surnud, vähesed
panused
Aarded ja ohvrianded
• Keskmisest rauaajast tuntakse ehete
aardeleide ja relvade/tööriistade peitleide
• Pronksehete kõrval peideti maasse
hõbeaardeid, mille hulgas oli mõni kord ka
kullatud või kullast esemeid
• Aardeid leiti enamasti põllumaadelt,
asulakohtades, kalmetes
Aarded ja ohvrianded
• Arvatakse, et ehted maeti maha sõjaohu
korral
• Vahel seostati aardeid ohverdamistega
• Pole välistatud, et aardeid peideti maa alla
seoses usuga, mis tuli Skandinaaviast
• Nad ususid, et maetud esemeid võivad nad
pärast surma kasutada surmajärgses elus
Aarded ja ohvrianded
• On leitud raudseid odaotsi,
mõõgafragmente, võitlusnuge ja tööriistu
• Selliseid leide oli soisetes paikades, mida
võib tõlgendada kui vette või soosse
heidetud ohvriande
Rahutud ajad
• Linnuste rajamine ja relvaleidude arvukus
kõnelevad rahutustest aegadest
• Linnused oli tõenäoliselt ülikute residentsid ja
võimukeskused
• Nende kõrval asuvad külad kuulusid ülikute
võimupiirkonna alla
• I aastatuhande teisel poolel oli naaberaladel
rahvastikuränded, mis võisid puudutada ka Eesti
elanikke
Sündmused lõunakaares
• Dnepri keskjooksu piirkonnas oli
idaslaavlaste hõim, mis liikus vähehaaval
põhja poole
• Dnepri ja Väina ülemjooksu piirkonnas
kohtasid nad balti hõime, kellest osa
slaavistus, osa taandus põhja ja loode
suunas
Sündmused lõunakaares
• Põhja-Lätis elasid seni valdavalt
läänemeresoome hõimud, kuid nüüd jõudis
sinna rohkesti balti hõimude esinejad
• Vaid Läti lääneosa jäi kujunevate liivlaste
valdusesse
Meretagused sõbrad ja vaenlased
• Viikingiajal tihenesid Eesti suhted Skandinaaviaga
• Kuna Eesti asus kaubateede vahetusse lähedusse
jõudsid siia idamaised mündid ja meretaguste
meistrite sepistatud relvad
• Skandinaavia saagad kõnelevad viikingite
sõjakäikudest Eestisse
• Eesti oli mitmeid kordi alistatud, kuid oli ka
võitlustes võitnud
Meretagused sõbrad ja vaenlased
• Eestimaal langes Norra kuninga poeg
Halfdan Valge.
• Eestlastest mereröövlid vangistasid Norra
kuninganna Astrid ja tema poja Olafi ning
müüsid nad orjadeks
• 11. Saj püstitati Rootsis mitmeid ruunikive,
mis pühendati töhtsamate Eestimaal
langenud viikingite mälestuseks
Suhted idanaabritega
• Ida ja kirde pool elasid vadjalaste, vepslaste,
karjalaste, merjalaste, muromlaste jt soome-ugri
rahvaste esindajad
• 8. Saj hakkasid kaubateedel liikuma viikingid
• 862.a slaavlased kutsusid endale Skandinaaviast
valitsejaiks kolm venda – Rjuriku, Sineuse ja
Truvori
• Vana-Vene riigi alguseks loetakse 882a, mil
Rjuriku järglase Oleg vallutas Kiievi ja ühendas
Venemaa lõuna- ja põhjapoolsed osad
Suhted idanaabritega
• Eestlaste suhted Vana-Vene riigiga olid 9.-10.saj
üldiselt rahumeelsed
• Vene kroonikas nimetatakse eestlasi ja mõningaid
teisi ida pool elanud läänemeresoomlasi
tšuudideks
• Tšuudid aitasid Olegil Kiievit vallutada, osalesid
sõjaretkedesBütsantsi ja teenisid riigi lõunapiiril
rändrahvaste vastu rajatud kindlustes
Esimene vabadusvõitlus
• 10. Saj lõpul suhted Vana-Vene riigiga
teravnesid
• Kiievi suurvürst Jaroslav Tark tegi 1030.a
sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas
Tartusse tugipunkti, mille nimetas Jurjeviks
• 1054.a sõjakäigus said venelased lüüa
• Järgnevalt vallutati vürst Izjaslavi juhtimisel
Kaeva linnus Harjumaal
Esimene vabadusvõitlus
• 1060.a maksustas Izjaslav eesti hõimud
• Eestlased peagi kihutasid maksukogujad minema,
vallutasid järgmisel kevadel Taru ja tungisid
sõdides kuni Pihkvani
• 1030-1061 nurjati venelaste tõsine vallutuskatse
• Eestlased olid muutunud tugevaks ja
organiseerituks jõuks, et kaitsta oma vabadust
• Järgnevad pool sajandit pole teada ühtki venelaste
sõjakäiku Eestisse