Transcript Arhidektuur Itaalias ja Saksamaal

Arhitektuur Itaalias ja
Saksamaal 17.-18. sajandil
Margot Hiis
11Ü
• Barokiajastul sai arhitektuuris jälle
esmajärguliseks ülesandeks kirikute ehitamine.
• Valitsevaks kirikutüübiks sai uuesti pikergune
hoone.
• Kiriku siseruum moodustas nüüd ühe avara
saali, puudusid löövid.
• Barokiajastu kirkute eeskujuks oli jesuiitide ordu
emakirik Il Jesù Roomas (16. sajand, Giacamo
da Vignola, lk 116)
Siseruum
• Väga olulised on skulptuurid ja maalid.
• Nendega püüti mõjutada inimeste tundeid,
hämmastada ning tekitada imetlust ja
aukartust. (Pole eriti jutustavat tähendust).
• Laemaalidel kujutleti sageli
arhitektuuridetaile, nii et tõeline ja
illusoorne ruum segunevad.
Välisilme
• Oluline: kuppel ja läänefassaad.
• Läänefassaadi keskosa on 2-korruseline,
korruseid ühendavad külgedel barokile
iseloomulikud detailid – voluudid.
• Voluut – spriaalikujuline teokarpi meenutav
motiiv
• Detailid jätavad samuti dünaamilise, rahutu ja
maalilise üldmulje nagu siseruumilgi. Sageli
ulatuvad mõned seinaosad kogu korruse
ulatuses fassaadi pinnast ette – nn risaliidid.
Ehitustegevus Roomas
• Oli eriti hoogne. Paavstid tundsid end jälle kindlalt,
toetasid kunsti, eriti Urbanus II.
• Ehitati edasi Rooma Peetri kirikut. Loobuti
tsentraalehitisest, ehitati juurde kõrge fassaadiga
pikihoone (lk 117). Kirikul on nüüd ladina risti kujuline
põhiplaan. Juurdeehituse autor – Carlo Maderna.
• Baroki arhitektidele meeldis luua ruumilisi illusioone ja
efekte. Lorenzo Bernini rajas kiriku ette Peetri väljaku,
mis ovaalse põhiplaani tõttu mõjub avaramana ja kiriku
fassaad paistab kõrgem. Väljakut piirab kahekordne
kolonnaad (sammaste rida). (Peeti oluliseks ka hoonete
paigutust linnaruumis).
Arhitektuur Saksamaal
• 30-aastase sõja pärast oli kunstielu alguses tagasihoidlik, aga 17.
sajandi lõpuks puhkes see õitsele. Lõuna-Saksamaa eeskujuks oli
itaalia barokk.
• Kuulsamad barokiajastu teosed loodi alles 18. sajandi alguses, kui
Euroopas oli levima hakanud rokokoo, mis sulas Saksamaal
barokiga kokku.
• Nt Johann Balthazar Neumann kavandas Würzburgi piiskopilossi,
milles sisekujunduses segunesid barokk ja rokokoo.
• Dresdenisse ehitati ratsamängudeks avar peoplats Zwinger.
Saksimaa kuurvürst August Tugev soovis anda oma pealinnale
tõeliselt euroopalikku suurejoonelisust. (b+r)
• Viini ehitatud Karl Borromeuse kirik lähtub Itaalia eeskujudest:
kuppel meenutab Rooma Peetri kirikut, sammasportikus Rooma
Panteoni ning sambad fassaadi kõrval Trajanuse sammast. (lk 118)