Transcript Natsionaalsotsialistlik Saksamaa

NATSIONAALSOTSIALISTLIK
SAKSAMAA
Hitleri
võimuletulek
Saksamaal
Natsionaalsotsialistide võimuletulek
 Natsionaalsotsialistide võimuletulek Saksamaal seondub majandusliku
ja sisepoliitilise olukorraga Saksamaal.
 1923.a. toimus nn. Müncheni õlleputs, millega natsid püüdsid
riigipöördega võimule tulla, kuid see kukkus läbi.
 Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP) võttis 1920-ndate
aastate teisel poolel suuna võimulepääsemiseks parlamentaarsel teel.
Majanduskriisi aastad 1920ndate lõpus ja
1930. aastate algul andsid Hitlerile võimaluse
meelitada sakslasi lubadustega majandus
taas järjele saada, kaotada tööpuudus,
vaadata ümber Versailles rahutingimused
ja taastada Saksamaa sõjaline võimsus.
1932.a. Riigipäeva valimistel kogusid
natsionaalsotsialistid 37,4 % häältest,

kommunistid aga 17%. Kuna valitsusel ei olnud
võimalik sellise Riigipäevaga koostööd teha, saatis president Hindenburg selle
laiali ning kuulutas välja uued valimised.
Natsionaalsotsialistide võimuletulek
 30. jaanuaril 1933.a. määras


president Hindenburg riigikantsleriks
Adolf Hitleri.
Uus valitsus saatis Riigipäeva
laiali ning kuulutas välja uued valimised.
 27. veebruaril 1933 puhkes
tulekahju Riigipäevahoones.
Valitsus nimetas seda
kommunistlikuks vandenõuks.
President kuulutas välja erakorralise
olukorra.
 Järgnesid natsismi aktiivsete vastaste
massilised arreteerimised.
Riigipäeva valimistel kogusid natsid
44 % häältest, kuid Riigipäeva istungitele ei lastud kommuniste ning natsid
saavutasid absoluutse enamuse.
 1934.a. suri Saksamaa president Hindenburg. Uusi presidendivalimisi enam ei
korraldatud ja Hitler kuulutati saksa rahva juhiks (füühreriks).
Natsionaalsotsialistlik ideoloogia
 Domineerivaks antisemitism: kuna sakslust ähvardavat
hävitamine juudi rassi
poolt, nõudis Hitler vere ja
maa kaitsmist ning juutide
hävitamist, samuti põhjarassi
tugevdamist, mis peab
härrasrahvana valitsema
alaväärtuslikke üle.
 Rassiteooria järgi on “aaria rass” eelkõige sakslased, kes on üle kõigist
teistest rassidest.
 Natsionaalsotsialism rõhutas üldrahvalikku, nõudes üksikisiku tingimatut
alistumist kogukonna huvidele ning jutustas karismaatilist usku juhisse.
 Peateoseks A. Hitleri Mein Kampf (Minu võitlus)
Natsionaalsotsialistliku Saksamaa sisepoliitika
 Keelustati kommunistlik partei, seejärel ka teised parteid





ning kehtestati üheparteiline diktatuur.
Riigipäev kaotas igasuguse funktsiooni. Riiki valitseti
valitsuse määrustega.
Alustati massilist terrorit vasakpoolsete parteide
(kommunistide, sotsiaaldemokraatide) suhtes, mõningal
määral aktiivse paremopositsiooni suhtes, NSDAP-s Hitleri
võimalike konkurentide vastu
1934.a. juulis toimus nn „Pikkade nugade öö“, mille käigus
tapeti E.Röhm ja teised tähtsamad SA rünnakrühmade juhid.
Massiline terror viidi juutide ja teiste „alamrassi“ esindajate
vastu. Juutidelt võeti ära kodakondsus, läbi juutide keelati
juutidega abiellumine, soov teha Saksamaa juudivabaks.
1938.a. novembris toimus nn „Kristalliöö“, mil toimusid
juutide vastased pogrommid Saksamaal.
sisepoliitika
 Rajati koonduslaagrite süsteem, kus II maailmasõja
puhkedes algas ka inimeste füüsiline hävitamine.
 Peeti propagandistlikke massiüritusi näiteks Nürnbergi
parteipäevad ja levis Hitleri isikukultus näiteks tema
raamatu „Mein Kampfi“ levitamine.
 Terrori teostamiseks kujundati välja vastav
repressiivaparaat:
GESTAPO – Salajane Riigipolitsei;
SD- Julgeolekuteenistus;
SS- Kaitsemalev - tegeles koonduslaagritega ja
natsijuhtide ihukaitsega.
Natsionaalsotsialistliku Saksamaa välispoliitika
 Hitleri välispoliitika eesmärkideks olid:
„Suur-Saksamaa“ loomine; sakslaste eluruumi laiendamine; Versailles`i
süsteemiga Saksamaale peale pandud nõuete kehtetuks kuulutamine;
sakslastele valitseva seisundi saavutamine Euroopas (hiljem ka kogu
maailmas).
 Nende eesmärkide saavutamiseks:
alustati Saksamaa taasrelvastamist; taasloodi armee (Wehrmacht);
taastati laevastik.
1935.a. sõlmiti Inglise-Saksa mereväekokkuleppe, millega taastati
laevastik.
Kehtestati üldine sõjaväekohustus. Likvideeriti Reini demilitariseeritud
tsoon.
1936.a. loodi liidusuhted Itaaliaga ja tegutseti ühiselt Hispaanias.
1930-ndate lõpul kinnitati eluruumi laiendamise plaanid, millele järgnes
Austria ansluss 1938 ja Tsehhoslovakkia likvideerimine 1939.a.
 23. augustil 1939.a. NSV Liiduga sõlmitud Molotov-Ribbentropi paktiga
(MRP) jagati omavahel mõjusfäärid Euroopas ja võeti suund „suurele
sõjale“.
Natsionaalsotsialistliku Saksamaa majandus
 Säilis eraomand tööstuses ja põllumajanduses.
 Kasvas riiklik sekkumine majandusse.
 Majanduspoliitika peamine eesmärk oli saavutada
majanduse taseme tõstmine viimaks ellu agressiivset
välispoliitikat.
 Eelisarendati sõjatööstust; aktiviseeriti teedeehitust
strateegilistel eesmärkidel.
 Riik sekkus majandusse juhul kui: ettevõte kuulus juudile;
eraomanik ei saanud riigile olulises valdkonnas tootmisega
hakkama.
 Kasutati plaanimajandust (neliaastakuplaanid), aga plaanide
täitmine polnud „elu ja surma küsimus“ nagu NSV Liidus.